Majanduskasvuks vajame riiklikku eesmärgistamist ning teadlaste, tööandjate ja töötajate ühiseid pingutusi

Eesti majanduse elavdamiseks tuleb riiklikud poliitikad allutada majanduskasvu eesmärgile, ent vähemalt sama oluline on nii tööandjatel, töötajatel, haridusasutustel kui ka teistel osapooltel ise aktiivselt kaasa mõelda ja panustada, leidsid täna toimunud seminaril „Kuidas anname majandusele uue hoo?“ osalejad.

„Eesti majanduse kasvuvõimalusteks on erinevate uuringutes ja prognoosides hinnatud 2-3 protsenti aastas. Kui me võtame neid hinnanguid paratamatusena, siis see nii jääbki. Aga kui leiame, et midagi on ka meie teha ja otsustada, kui muutume majandusarengu mõttes objektidest subjektideks, siis suudame seda arengut kiirendada,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo avakõnes.

Raport keskendub inimestele ja nende oskustele, millest omakorda sõltub ettevõtete innovatsioonivõimekus. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere sõnul on kaasaegse riigi edu alus teadmiste efektiivne kasutamine ja inimesed on nende teadmiste kandjad. Ta rõhutas arutelupaneelis, et majanduse elavdamise üheks võtmeküsimuseks on teadus-arendustegevusega tegelevate inimeste mobiilsus sektorite vahel.

“Teadlase ettevalmistamine võtab 20 aastat, mis on ühiskonnale meeletu investeering. Ei ole mõeldav, et ta töötab seejärel 40 aastat vaid ühe valdkonna heaks. Me peame suutma eemaldada tõkked, mis takistavad nende liikumist eri valdkondade ja asutuste vahel,” ütles ta.

Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul kasvab tööviljakus siis kui tööandja ja töötaja üksteisele ei vastandu. „Kui väheneb autoritaarne juhtimine ning hakatakse rohkem reaalselt koos töötama, siis ma väidan, et see on see, mis tootlikkust tõstab. Hea näide on siin eelkõige Rootsi ja veel parem Saksamaa. Olen näinud ka Eestis, et kui mõlema osapoole vahel tekib usaldus, hakkab tööviljakus kiiresti kasvama,” ütles Peterson.

Ühe keskse teemana läbis arutelu ka töökäte puuduse küsimus. Eesti elanikkond väheneb prognooside kohaselt 2015–2020. aastatel 27 000 inimese võrra ning sellele järgneval kümnendil 76 000 inimese võrra. Tööealine elanikkond kahaneb samas ajavahemikus ligikaudu poole vähem. Seega tuleb igal aastal kaasata lisaks olemasolevale ligikaudu paar tuhat töökätt välismaalt, et hoida Eesti tööjõud praegusel tasemel.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul peetakse silmas eesmärki, et tööealiste inimeste arv jääks suhteliselt stabiilseks. “Me räägime paremate tingimuste loomisest, oskustööjõust ja inimeste tulekust, mitte nende toomisest! Palju on räägitud näiteks välistudengitest ja kui need inimesed tahaksid pärast õpingute lõppu siia jääda, võiks see olla päris hea grupp, kellele keskenduda,” ütles ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja samuti töögrupis osalenud Taavi Veskimägi hinnangul ei ole välistööjõule aletrnatiivi, kui eesmärgiks on majanduskasv. “Kõige suurem mõju majanduskasvule on tootlikkusel. Kõige kiirem viis tootlikkust tõsta on otsesed välisinvesteeringud. Nende saamiseks peab aga olema sobivat tööjõudu,” selgitas Veskimägi.

Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia ühiselt korraldatud seminar keskendus Riigikantselei juures töötanud sõltumatute ekspertide koostatud ettepanekutele majanduse elavdamiseks. Seminaril otsitigi vastuseid küsimusele, kuidas Majandusarengu töögrupi välja pakutud ideedega võimalikult tulemuslikult edasi minna.

Majandusarengu töögrupi raportiga saab tutvuda SIIN.