Majanduse hea käekäigu eest seisavad valimistel enim Reformierakond ja Eesti 200, vähim EKRE
Erakondade valimislubadusi ja Tööandjate ootuseid kõrvutades selgub, et kõige rohkem seisavad ettevõtluse ja majanduse hea käekäigu eest Reformierakond ja Eesti200, kõige vähem aga EKRE.
Erakondade valimislubaduste kõrvutamine ettevõtjate ootustega on Eesti Tööandjate keskliidu valimiste eelne tava. Tööandjate keskliidu liikmed sõnastasid Tööandjate manifestis Eesti heaolu kasvu pidurdavad väljakutsed ja pakkusid neile ka lahendused. Need poolsada ettepanekut puudutasid ettevõtlusruumi ja maksukeskkonda, haridust, tervist, rohepööret ja jätkusuutlikkust ning tööturgu.
“Analüüsi eesmärk oli selgitada välja, kas ettevõtjad ja poliitikud kõnelevad valimiste eel üht keelt,” selgitas Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja Ragn-Sells Eesti tegevjuht Kai Realo. “Vastus on – jah ja ei. Kui mitu ettevõtluse seisukohalt vajalikku küsimust on valimisprogrammides sees, siis terve rida Tööandjate manifestis toodud ettepanekutest ei leidnud kajastamist.”
Tööandjate manifesti erakondade valimislubadustega võrreldes on kattuvateks teemadeks näiteks töötajate tervisekulutuste piiri tõstmise vajadus, soov tagada energiajulgeolek ja panustada taastuvenergiavõimekuste rajamisse ning viia ellu rohepööre. Samuti tahe motiveerida kohalikke omavalitsusi ettevõtlusesõbralikumaks, vajadus tööõiguse kaasajastamiseks ja toetus õpetajate palgatõusuks. Mitmete erakondade valimisprogrammides soovitakse arendada ka ringmajandust, pööratakse tähelepanu riiklike taristuinvesteeringute pikaajalisele plaanile ja tähtsustatakse eksporti ning välistalente.
Terve rida valusaid probleeme on lahenduseta
Samas on puudu lahendused tervele reale juba täna Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu mõjutavatele probleemidele. Näiteks on üks valusamaid ettevõtlusearengut pidurdavaid probleeme vajalike oskustega töötajate puudus, kuid tööjõukriisile veenvat lahendust plaanidest välja ei loe. Rahapuuduses hariduse ja tervishoiu valdkondadesse lisaraha leidmiseks vajalikke koolivõrgu reformi ning tervisevaldkonna uuendusi ei leidunud valimislubadustes samuti.
Samuti tahaks tööandjad näha riigireformi jätkamist, bürokraatia vähendamist, vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja ümberjagamise asemel lisandväärtusele ehk riigi tulude suurendamisele keskendumist. Neid teemasid ei leidnud sisuliselt aga mitte ühegi erakonna valimisprogrammist.
“Valimislubadusi kuulates tuleks valijatel kasutada natukenegi kriitilist meelt – riik olemegi meie, igaüks meist! Ning ei ole olemas mingit müütilist riigi raha, mida saab lõputult jagada kõigile,“ selgitas Realo.
Eesti riigieelarve maksulaekumistest enam kui 80% on seotud tööjõumaksude ehk palkadega. Üksnes innovatsiooni toel tootlikkust kasvatavad ettevõtted suudavad kergitada ka oma töötajate palka, omanike tulusid ja ühiskonna heaolu. Mitmed erakonnad küll lubavad ettevõtted rohkem innovatsiooniga tegelema ja sellesse investeerima panna, aga ei vasta küsimusele, kuidas seda teha plaanitakse.
Eesti vajab head juhtimist täna ja homme
Päris vaeslapse rollis on poliitikute plaanides aga hea juhtimiskultuur ja selle arendamine. “Eesti ühiskonna ees seisab rida suuri muutuseid nagu näiteks rohepöörde ellu viimine. See võiks Eesti majandusele olla võimalus ja konkurentsivõimet kasvatada, kuid selleks on vaja riigi poolt tarka juhtimist. Seni on seda tehtud loosungite keeles,” märkis Realo. Juhtimiskvaliteedist kõneleb ka see, kuidas tänavuste valimiste kokku 15 miljardi euroni ulatuvate lubaduste puhul on erakonnad jätnud vastamata küsimusele, kust tuleb raha selle kõige tegemiseks.
“Tööandjate manifesti” koostasid Eesti Tööandjate keskliidu liikmed ja sõnastasid oma seisukohad kuues valdkonnas. Ettepanekute eesmärk oli üks – tagada Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu kasv.