Läbirääkimised alampalga kokkuleppe üle jätkuvad riikliku lepitaja osalusel

Ametiühingute keskliit nimetas alamapalga läbirääkimisi ummikusse jooksnuks ja kutsus appi riikliku lepitaja. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar loodab, et lepitaja aitab diskussiooni konstruktiivsust juurde tuua.

Ametiühingud ei ole taganenud oma nõudmisest tõsta miinimumpalka kahel järjestikusel aastal veerandi võrra, kokku 609 eurole, mis ei võimalda Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu hinnangul sisulist diskussiooni pidada. Praegu on miinimumpalk 390 eurot, tööandjad on pakkunud alampalga tõstmist kahe aasta jooksul 448 eurole. Nõnda kasvaks alampalk keskmisest palgast kiiremini, vähendades sotsiaalset ebavõrdsust, kuid säilitades samas Eesti majanduse konkurentsivõime ja töökohad.

„Seejuures ei ole me kuulnud tõsiselt võetavat argumentatsiooni, millele ametiühingute nõudmine tugineb. Põhjendus, et muidu inimesed pettuvad, ei ole piisav,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Tamsare sõnul on ootused palgatõusule ühiskonnas kõrged, neid on toitnud ka valimiste eelsed ebarealistlikud lubadused. Alampalka tuleb tõsta, kuid viisil, mis ei kahjusta Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet ja ei too kaasa suuremahulist madalapalgaliste töökohtade koondamist. Struktuurse tööpuuduse ohule on viidanud ka Eesti Pank.

„Hindame, et ametiühingute nõudmisele järeleandmise otsene mõju oleks 20 000 töökoha kadumine paari aasta jooksul, seejuures satuksid löögi alla just madala kvalifikatsiooniga inimesed maapiirkondades. Neil on ka raskem uut tööd leida või ümber õppida, nõnda ähvardab neid pikaajaline töötus ja sellega kaasnev vaesusrisk,“ lisas Tamsar.