Kuidas on lood töökohapõhise õppega Eestis?
Kuidas on lood töökohapõhise õppega Eestis? Kommenteerib SA Innove kutsehariduse maine valdkonna juht Kristel Mõistus.
Kutsehariduse tugevus väljendub eelkõige õppe suures praktilisuses ja seotuses erialase tööga. Ühelt poolt aitavad seda tagada kutseõppeasutuste kaasaegsed ja kvaliteetsed õppebaasid ning pühendunud õpetajad, ent sama tähtis on pakutava hariduse tihe seos tööturuga, mille tagab koolide ja ettevõtjate mitmekülgne koostöö. Selleks, et kutsekooli lõpetajate oskused vastaksid tööandjate ootustele, peab iga õppija saama õpingute ajal võimalikult palju praktilise töö kogemust, mis on otseselt seotud reaalsete eluliste situatsioonidega.
Kogu Euroopas pööratakse palju tähelepanu õppe praktilisemaks muutmisele ja töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe võimaluste laiendamisele. Tööandjad ja kutsekoolid tihendavad koostööd, eesmärgiga pakkuda parimat haridust ja tagada tööturu vajadustele vastava tööjõu järelkasvu. Töökohapõhine õpe võimaldab õppijal omandada praktilisi oskusi otse töökohal lausa 2/3 ulatuses kogu õppetöö ajalisest mahust ja saada seejuures ka töötasu.
Õppija jaoks on selle õppevormi oluliseks eeliseks ka võimalus luua juba õpingute käigus suhted tööandjatega, saada kiiresti tööle ning selle kõrvalt tasemeõppe lõputunnistus ja eduka kutseeksami sooritamise korral ka kutse. Leian, et Eesti kutsehariduse üheks peamiseks konkurentsieeliseks ja tugevuseks on kujunemas just töökohapõhine õpe, kus õppeasutused viivad läbi uute spetsialistide väljaõpet pigem teoreetilises osas ja tööandjad praktilises osas.
SA Innove on käivitanud pilootprojekti töökohapõhise õppe laiendamiseks kutsekeskharidusõppesse. Kutsekeskharidusõpe võimaldab õppe läbinul tõsta oma senist haridustaset ning omandada ka erialaseid teadmisi ja oskuseid. Lisaks põhikooli lõpetanuile on kutsekeskharidus suurepärane võimalus ka neile, kel gümnaasiumiõpingud on kunagi mingil põhjusel pooleli jäänud. Samuti sobib kutsekeskharidus neile, kel vanust üle 22 ja põhiharidus omandamata.
SA Innove on seni keskendunud põhiliselt töökohapõhise õppe arendamisele kutsehariduses, aga antud õppevormi on kavas täiendavalt asuda piloteerima ka kõrghariduses alates 2017. aasta sügisest.