Kriisimeetmed koroonaviiruse tõttu tekkinud olukorra leevendamiseks
COVID-19 viirusest põhjustatud piirangud ja mõju majandustegevusele nii Eestis kui kogu maailmas on väga laiaulatuslik ning puudutab nii tööandjaid kui töötajaid.
Tööandjate jaoks on oluline, et riik seaks piirangute kõrvale ka leevendusmeetmed ning hoiaks töötajate ja kaupade liikumise nii vaba kui võimalik. Kui liiguvad kaubad, on meie tootjatel võimalik toota ja oma kaupu eksportida ning tuua sisse meile vajalikku. Poola piiril tekkinud viivitused näitasid, kuivõrd haavatavad me oleme, kui kaubad ei saa mõistliku kiirusega liikuda. Sarnane probleem on jätkuvalt inimeste liikumisega naaberriikidesse tööle. Lätiga oleme suutnud saavutada kokkuleppe, Soome puhul nii paindlikku kokkulepet ei saavutatud, kuid töö jätkub, sest ka meile on oluline, et eeskätt oskustöölised saaksid tulla Eestisse ning meie spetsialistid liikuda välismaale. Eelkõige puudutab see meie lähiriike. Loomulikult tingimusel, et terviseriskid on maandatud.
„Iga päev eriolukorda kriisist väljumist nädala võrra. Seetõttu tuleb meil praeguses kriisis keskenduda veelgi rohkem ettevõtluse aitamisele ja vältida lisapiiranguid majandustegevusele,“ ütles Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas 19. märtsil ERRis.
Eesti Tööandjate Keskliit hoiab teemal kätt pulsil ning oma liikmeid kursis läbi erinevate meediumite. Lisaks otsesuhtlusele, uudiskirjadele ja veebile tasub jälgida ka meie Facebooki lehte, kus toome teieni nii meie liikmete kui ka partnerite soovitusi keerulises olukorras toimetamiseks. Keerulisel ajal sünnivad sageli ka nutikad lahendused, mis jagatuna saavad suurema väe. Julgustame liikmeid jagama oma parimaid praktikaid. Kirjutada võib elina@employers.ee.
Tänaseks on riik otsustanud ettevõtete ja inimeste toetamise läbi kahe toetusmeetme Kredexi ning Eesti Töötuskassa kaudu.
Kredexi toetusmeetmed – laen ja käendused
Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus KredEx täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele. Hetkel töötab KredEx aktiivselt, et kriisimeetmete tingimustega välja tulla 27. märtsil.
Ettevõtja jaoks on kõige olulisem mõelda läbi plaan ajutiste likviidsusprobleemide ületamiseks või uute ärivõimaluste kasutamiseks ehk plaan kuidas kriisist välja tullakse. KredEx saab omalt poolt aidata laenukäenduse ja laenuga. Kõige olulisem esimene samm ettevõtja jaoks on pöörduda oma panka, KredExi poole pole täiendavalt vaja pöörduda. KredEx teeb koostööd kõigi suuremate pankadega Eestis ning läbi nende jõuavad KredExi meetmed ettevõtjani. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist laenu.
Esimese meetmepaketina hakkab KredEx alates peagi pakkuma olukorra leevendamiseks järgmisi uusi teenuseid:
- erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks;
- erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks;
- erakorraline laen;
- täiendav tagatisfond laenukäenduste pakkumiseks.
Lisainfo Kredexi veebist.
Töötukassa toetusmeede – töötasu hüvitis
Eesti Töötukassa hakkab maksma töötasu hüvitist töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Hüvitise põhimõtted
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
- tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
- tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
- tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Selgituse TLS § 35 ja § 37 rakendamise kohta leiab SIIT.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
- Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
- Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.
- Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
- Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
- Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
Oluline teada:
- hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
- hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
- tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
- kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.
Taotlemine
Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprillis, täpse kuupäeva ning avaldusel nõutavate andmete kohta lisatakse Töötukassa veebi esimesel võimalusel.
Valitsuse määruse leiate SIIT ja seletuskirja SIIT.
Valik meediakajastusi, kus juttu tööandjate vaatest tekkinud olukorrale:
https://www.err.ee/1065888/aas-iga-paev-eriolukorda-pikendab-taastumist-nadala-vorra
https://www.err.ee/1062565/arto-aas-praegu-pole-aeg-vaidlusteks-majanduse-elavdamise-ule