Kriis on puudutanud meid kõiki
Koroonakriis ei ole jätnud ühtegi sektorit puudutamata. On sektoreid, kes on kriisis selgelt kaotajad ning on neid, kes on läbi tulnud väiksemate kaotustega, isegi võitjatena. Võitjate poolel oli kindlasti IT ja ka tervishoid – aasta oli raske, aga kindlasti pani see nii mõnegi noore mõtlema, milline töö!
Võib tunduda kummaline, aga avaliku halduse valdkond on eelmise aasta kaotajate poolel. Kadus töökohti ja paljud valdkonna ametid läksid töötukassa tööjõuvajaduse baromeetris ülejääki. Baromeetriga saab tutvuda töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee/baromeeter.
Kutsekoja uuringud tõid juba enne kriisi oma raportis välja, et kõigile avaliku halduse õppuritele ei pruugi jaguda erialast rakendust ja avalikus halduses hõivatute arv väheneb 2027. aastaks prognoosi järgi ligikaudu 4%, st u 1000 hõivatu võrra. Miks? Näiteks võimaldab tehnoloogia areng avalikus halduses tööjõuvajadust vähendada. Kindlasti ei tasu sellest ära ehmatada. Tehnoloogilised täiustused ei asenda loovmõtlemist ega inimestega suhtlemist. Kuigi IKT-lahendused võimaldavad avalikku haldust tõhustada, ei kao paljude teenuste osutamisel personaalse suhtluse vajadus. Seetõttu mõjutab tehnoloogia selliste tööülesannetega inimeste hõivet vähem, ent ennekõike tugispetsialistide hõivet märgatavalt rohkem. Nii nagu paljudes teistes valdkondades, nii tuleb ka avalikus halduses arvestada muutustega, uute oskuste hankimisega. Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks.
Aastal 2020 langes avaliku halduse vabade töökohtade arv oluliselt ja langus algas koos eriolukorraga. Kui eelmise aasta alguskuudel oli sektori tööpakkumisi kuus 300 – 350, siis mais ainult 130. Ka 2021. aasta algus pole trendi murdnud ja vabade töökohtade hulk jääb eelmisele aastale märgatavalt alla.
Kriisi võitjad on sektorid ja inimesed, kellel on valmisolek muutustele kiirelt ja paindlikult reageerida. Eesti Töötukassa tellitud uuringust selgus, et kui inimene ei saaks oma tänasel erialal enam tööd teha, siis varuplaan on olemas vähestel. Küsimusele: „Kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas Teil on olemas teine eriala, millel töötada?“ vastas jaatavalt 37% küsitletutest. Uue eriala õppimisele on mõelnud aga paljud – üle 60% inimestest. Miks ei jõuta mõttest tegudeni? Vanemad vastajad leidsid, et neil pole mõtet pingutada. Nooremate vastajate puhul tuli välja, et 45% ei õpi ajapuudusel. 35% pole leidnud endale sobivat eriala. 32% arvab, et õppimine on kallis ja nad kaotavad palgas, kui vahepeal kooli tagasi lähevad. Üks vastaja kirjutas, et tahaks väga õppida veel, aga ma ei näe, et seda oleks mul võimalik majanduslike põhjuste tõttu teostada.
Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis, nii töötavad inimesed kui tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd kuus 292 eurot. Toetuse saamiseks tuleks aga juba täna hakata sügise peale mõtlema. Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.
Foto: Eesti Töötukassa