Koostöös kutseharidus tugevamaks

Eestis on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal 29%. Kui me tööandjatena ei näe selles probleemi, oleme pimedad või ei oska tervikut näha.

Eesti haridussüsteemis tuleb enam arvestada tööturu vajadusi, selleks peavad aga ka tööandjad ise aktiivselt osalema tööturu ja hariduse kokku sobitamises ja praktilise õppe pakkumises.

Selle kohta, kuidas tööandjad ja haridusasutused koostööd teevad, praktikakohti pakuvad ja töökohapõhist õpet korraldavad, on tegelikult häid näiteid, kas või turvaettevõtete ja Tartu Kutsehariduskeskuse koostöö turvatehnikute koolitamiseks töökohapõhises õppes.

Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe loomiseks ja praktika süsteemi arendamiseks on Eestis tehtud palju, kuid muutused ei tule kergelt. Peamine kitsaskoht on selles, et osaliste motivatsioon pole selge – mida peab noor inimene oskama, et kohe tööprotsessi sulanduda? Kas tööandja suudab teda piisavalt rakendada? Kas koolid on valmis aktsepteerima pikki ja ühe ettevõttega siduvaid praktikaid?

Töökohapõhisel õppel ja praktikal on väga suur osa vajalike oskustega töötajate koolitamises. Vastasel juhul ei saagi orav rattast välja – inimest ei võeta tööle, sest tal pole kogemusi, ja kogemusi ta ei saa, sest teda ei võeta tööle.

Näiteks Taanis on mudel, kus kutseõppija õppeaeg jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks ning esimesel koolipõhisel osal õpipoisiõppest saavad õppijad toetust riigilt.

Toodame keskharidusega kutseta noori

Juba põhikoolis oleks vajalik tutvustada tänapäeva maailma vajadusi ja nõudlust. Mida peab tegema, et inseneriks saada? Missugused (käsitöö)oskused on kõrgelt hinnatud ja ka tasustatud?

Meie Elukestva Õppe Strateegias on võetud eesmärgiks, et põhikoolilõpetajad jagunevad juba ülejärgmiseks aastaks kutse-ja üldkeskhariduse vahel 35-65. Praegu valib põhikooli järel kutseharidusevaid 26 protsenti noortest. Seega toodame jätkuvalt rohkem keskharidusega, aga kutseta noori. Peame seda muutma.

Minu tööalane uusaastasoov tööandjatele on: rakendage oma ettevõtetes töökohapõhist õpet sagedamini, pakkuge senisest rohkem sisulisi ja pikaajalisemaid praktikakohti. Esiteks aitab see tulevikuks leida parimaid töötajaid, teiseks annab ettevõtte kuvandile selgelt uuendusmeelse märgi. Ja nii teeme ka oma kutsehariduse tugevamaks ja populaarsemaks.

Toomas Tamsar, tööandjate keskliidu juhataja