Kolm tugevat kasvajat. Eesti pereettevõtete koorekiht laieneb julgelt

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.

Esimene nominent on äsja oluliselt suuremaks kasvanud prillipoodide kett Pro Optika, kuhu kuuluvad Pro Optika, ZEISS Vision Center ja Pere Optika ehk üle 50 kaupluse ja enam kui 200 töötajat.

„Arutasime seda pikalt perega. Teadsime, et liigume mugavustsoonist välja, kuid just sealt saab alguse uus kasv,“ selgitas tegevjuht Katriine Mark eelmisel aastal liitumist Pere Optikaga.

Juured Võrumaal

Ettevõtte lugu sai alguse 1991. aasta detsembris, kui Varju Lauri asutas Pro Optika eesmärgiga tuua klientideni moodsad ja kvaliteetsed prillid. Tollases Nõukogude-järgses Eestis oli valik piiratud, kuid pere visioon eristus: pakkuda hädavajalikust enamat.

Varju kõrval liitusid ettevõttega peagi tema poeg Bruno Lauri ja minia Annemai Tupp, kellele jäi esialgu plaanitud „ajutine aasta“ elutööks. „Mitmekülgne ala, mis ühendab tervishoidu, moodi ja tootmist, tõmbas meid jäädavalt,“ meenutab Bruno Lauri nüüd.

Kolmas põlvkond võtab vastutuse

2009. aastal astus ettevõttesse Varju lapselaps Katriine Mark. Alustanud kliendikonsultandina, jõudis ta optomeetria diplomi kaudu tegevjuhi ametikohale. Tema käe all on ettevõte toonud turule uued teenused – müoopiakliinikud, ööläätsed – ning avanud Eestis esimese Zeiss Vision Centeri.

„Katriine liitumine tähistas uut arenguetappi. Ta on toonud pereärisse värske strateegilise vaate ja sidunud selle sügava erialase kompetentsiga,“ märgib Bruno Lauri.

Kes on kes pereettevõttes?

Varju Lauri on nüüdseks väljateenitud pensionil, ent tema rajatud alusväärtused hoiavad äri koos. Bruno vastutab strateegilise suuna eest, Annemai kujundab prillikollektsioone, Katriine juhib kogu gruppi, Bruno ja Annemai tütar Kristiine Saarepuu tegeleb raamatupidamise ja süsteemse töökorraldusega. Tegevjuhi abikaasa Madis Mark juhib arendusprojekte.

„See on rohkem kui töö – see on pärand,“ ütleb Katriine. „Kui sinu enda nimi ja maine on ettevõttega seotud, paned südamega rohkem mängu.“

Plussid ja väljakutsed – selgus ja usaldus

Pereettevõtte suurim tugevus on jagatud väärtused ja usaldus. Otsuseid saab teha kiiresti, sest eesmärgid on ühiselt mõistetavad. Samas toob pereäri kaasa ka keerukusi: töö ja pere rollid põimuvad, otsustesse hiilib emotsionaalsus ja vahel on raske vastutust väljapoole usaldada. „Oleme õppinud, et usaldus saab tekkida ka väljaspool perekonda – meie tööpere on sada protsenti selja taga,“ lisab Katriine Mark.

Innovatsioon ja oma brändid

Pro Optika ei ole piirdunud ainult jaekaubandusega. Ettevõte on loonud neli oma prillibrändi, mille seas Gina ja KNUT, mis sündisid Annemai käe all. „Tahtsime pakkuda midagi, mis on meie nägu – praktiline, esteetiline ja samas taskukohane,“ ütleb ta. Oma kaubamärgid võimaldavad pakkuda kontrollitud kvaliteeti ja paremat hinda, kohandatuna just Eesti kliendile.

Ettevõte soovib kasvada mitte ainult suuremaks, vaid paremaks. Tehnoloogiline areng ja tehisintellektilahendused on juba radaris – need peaksid vabastama töötajate aega sisukamateks ülesanneteks. „Meie siht on saada esimeseks nimeks, mis tuleb pähe, kui inimene mõtleb nägemiskontrollile või prillidele,“ sõnab Katriine.

Terminalis kolm põlvkonda koos

Teise aasta pereettevõtte nominendi, kütuseketi Terminal lugu on ühtaegu Eesti kütuseturu, aga samavõrd ka pereettevõtte lugu. Vennad Raido ja Rauno Raudsepp ning juhatuse liige Alan Vaht kirjeldavad, kuidas Eesti suurimast hulgimüüjast on saanud ligi 50 jaamaga üle-eestiline tegija, kelle pilk on kindlalt suunatud rohelisematele energialahendustele ja innovatsioonile.

Raido Raudsepp tunnistab, et ettevõtte areng ei ole tulnud kergelt.“2024. aasta teises kvartalis muutusime kütusemüüjast energiamüüjaks. Oleme jõuliselt astunud taastuvate energialiikide poole, eriti e-mobiilsuses, kuid fossiilkütust ei ole saanud kõrvale jätta – see toob jätkuvalt leiva lauale,“ ütleb ta.

Terminal avab lähikuudel kolm uut tanklat, viies võrgustiku 51 jaamani. „Alustasime arengutega 2014. aastal ja 11 aastaga 51 jaama rajada – see on päris sümpaatne tulemus,“ märgib Raudsepp.

Samas nendib ta, et riiklikud raamistikud energeetikas on segased. „Riigil ei ole pikaajalist strateegilist arengukava. Näeme, kuidas regulatsioonid muutuvad üleöö ja signaalid on vastukäivad.“

Uus põlvkond sisenes äsja

Pereettevõtte mõõde on Terminalis alati keskne olnud. Raido meenutab: „Eelmisel aastal liitus juhtkonna tööga ka minu poeg Kristjan. See tähendab, et meil tegutsevad aktiivselt kolm põlvkonda. Eestis ei ole palju perefirmasid, kus on nii mitme põlvkonna panus korraga näha.“

Ka ema Malle Raudsepp, endine juhataja, on jätkuvalt nõukogu tasandil aktiivne. „Ta ei plaksuta lihtsalt kaasa, vaid annab oma kogemuse põhjal kainet nõu. Kui vaja, hoiatab riskide eest. See konservatiivne mõõde on olnud meile oluline tasakaal,“ kinnitab Raido.

Kasvavad ettevõttega koos

Pereettevõttes on loomulik, et lapsed puutuvad varakult ettevõtlusega kokku. „Minu poeg alustas muruniitjana – täpselt nagu meie omal ajal,“ ütleb Raido. „See ei ole sund, pigem elustiil. Lapsed näevad, kuidas töö käib, ja kasvavad selle keskel üles.“

Vaht lisab, et järelkasvu kasvatamine toimub samm-sammult: „Kristjanile on antud konkreetsed ülesanded: juriidilised küsimused, võlgnevuste haldamine. Ta õpib vastutust, mitte ei saa kohe tegevjuhi kohta. See on tervislik lähenemine.“

Rauno rõhutab, et mugavust ei ole. „Me kasvatame lapsi nii, et taskuraha tuleb välja teenida. Kuldsussides nad ei kasva. Palga eest tuleb ka reaalselt panustada.“

Pereettevõtte tugevus ja nõrkus on sama – töö ja elu piirid hägustuvad. „Kui kell üksteist õhtul tuleb mõte, siis arutame läbi. See on elutöö ja hobi, mitte lihtsalt töökoht,“ kirjeldab Vaht.

Terviseagentuur muudab esmatasandi meditsiini

Kolmas aasta parima perefirma nominent on esmatasandi tervisehoiuteenuse pakkuja Terviseagentuur, mis ühendab perearstiabi, koolitervishoiu ja õendusteenused ühtseks üle-eestiliseks võrgustikuks. Ettevõtte nägu ja eestvedaja on Heidi Ait, kes juhib organisatsiooni koos isa ja abikaasaga. Just pereettevõtte mudel on aidanud Terviseagentuuril kujuneda üheks innovaatilisemaks tervisekeskuseks Eestis.

„Meil ei ole tegu pelgalt äri, vaid ühise missiooniga, mis ühendab mitut põlvkonda,“ ütleb Ait.

Kõik algas juhusest

Terviseagentuur sai alguse 2006. aastal, kui perearst Madis Tiik, tollane Eesti Perearstide Seltsi juht, asus lahendama olukordi, kus mõne piirkonna perearst oli pensionile läinud või omavalitsus ei leidnud sobivat arsti eelmise asemele.

Aja jooksul tekkis võrgustik, kuhu liitus aina enam arste ja nimistuid, kes ei soovinud ise ettevõtluse ega bürokraatiaga tegeleda. Seitsme aasta eest lisandus pereärisse Aidi abikaasa Indrek, kes hakkas organisatsioonis tegelema finantsjuhtimisega. „Kui isa on alustaja, siis Indrek stabiliseerija,“ kirjeldab Ait rollide jaotust. „Mina tulin esialgu vaid ajutiselt tegevjuhiks, aga lõpuks kujunes sellest püsiv missioon.“

Pereettevõtte eripära: usaldus ja paindlikkus

Aidi sõnul ei olnud kunagi teadlikku otsust, et Terviseagentuur peab olema perefirma. Ometi on sellest saanud üks suuremaid tugevusi. „Isa on andnud mulle täisusalduse luua ja teha ükskõik mida. See on vabadus, mida ei saa paljudes organisatsioonides kogeda,“ ütleb ta.

Ka abikaasaga ühise töö tegemine on kujunenud selliseks, mis aitab vajadusel mõlemat poolt. „Kui mina pean koosolekuid, tegeleb tema laste logistikaga ja vastupidi. Töötame ühe eesmärgi nimel nii kodus kui ka kontoris.“

Terviseagentuuri kontoris võib seetõttu näha nii puslesid kui ka lapsekärusid – sümboleid sellest, kuidas pere- ja tööelu on põimunud. „Me ei pea teineteisele ideid maha müüma ega oma egosid upitama. Panustame rohkem kui kaheksast viieni, sest see on ka meie eluviis,“ ütleb Ait.

Töökultuur, mis toetab elukaart

Pereettevõtte loogika kandub edasi ka töötajate juhtimisse. Terviseagentuuris töötab ligi 120 inimest, kellest suur osa on naised. „Kui töötajal on väike laps, ei saa ta olla täiskoormusega perearstikeskuses. Aga me loome talle rolli, kus ta saab teha kaugtööd – nõustamist või kirjalikku tööd,“ selgitab Ait.

Organisatsioon toetab töötajaid nii rõõmsate kui ka kurbade peresündmuste puhul – abielu, lasteaia või kooliga seotud sündmused või ka lähedase kaotus. „Kõik räägivad iibe tõstmisest, aga meie saame päriselt aidata, et meditsiinitöötajad ei kaoks tööturult pereelu tõttu,“ ütleb Ait.

Uued põlvkonnad

Kas ettevõte jääb ka tulevikus pere kätte? Aidi sõnul ei survesta keegi kedagi, kuid võimalused on olemas. „Minu õde mõtleb arsti teekonna peale, vend võib võtta üle isa Saaremaa põllumajandusäri. Minu lapsed, ehkki veel väikesed, on juba väga ettevõtlikud,“ kirjeldab ta. „Isa on olnud suurepärane eeskuju – ta on osanud astuda sammu tagasi ja päriselt mind usaldanud. See on võtmeküsimus.“

Innovatsioon ja eksport

Kuigi põhifookus on Terviseagentuuril Eestis, sünnivad seal lahendused, mida saaks ka väljapoole müüa. „Meil on 2–3 väga potentsiaalset IT-lahendust, millel võiks olla välisturgudel menu,“ ütleb Ait. Probleem on aga ressurssides: ajal, kus Eesti tervishoid on keerulises seisus, läheb kogu olemasolev raha ja aeg praeguse teenuse osutamisse ning tuleviku planeerimiseks lihtsalt ei jagu.

Siiski on plaan selge. „Kui suudame lahendusi välisturgudel rakendada, saame pakkuda teenuseid Eestis odavamalt või isegi tasuta. See oleks meie viis oma riigile tagasi anda,“ märgib Ait.

TASUB TEADA

„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 30. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.

Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.

Selle aasta parim ettevõte selgub 1. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.

Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.

Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.