Kohtumine terviseministriga: üks silm naerab, teine nutab
Novembris kohtus terviseministriga Tööandjate keskliidu tervise töörühm. Töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi jagas kohtumisel järel oma tähelepanekuid ja seda, mis pani rõõmustama ja mis kurvastama.
Tööandjate keskliidu tervise töögrupi ja terviseminister Riina Sikkuti kohtumine oli asjalik. Rõõmustas see, et nii mõnedki tööandjate manifestis toodud kitsaskohad on tervishoius fookuses. Näiteks vaadatakse tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks üle nende töö sisu ja õigused – näiteks, kas enam kui 10 aastat õppinud arst peab ikka nõustama kaalulangetamise osas, milliseid õiguseid saavad eriarstiabis õed, kas perearsti nõuandetelefon võiks retsepte pikendada ka päeval või saaksid seda taha proviisorid, kas vaktsineerimiseks on vaja õde või saab eriväljaõppe korral seda teha apteegis. Muidugi ei ole eelnev ammendav töötajate puuduse leevendamiseks, kuid siiski vajalikud sammud.
Eriti tuleb hoida neid, kes praegu tervishoius panustavad, sest töölt ei lahkuta mitte niivõrd palga, vaid töökoormuse tõttu. Üks võimalus läbipõlemist ja aitaja väsimust ennetada on supervisiooni meetodid sisseviimine ja rahastamine, eelkõige õdedele ja hooldajatele.
Andmed säästavad 20-40% kuludest
Samuti oli hea meel kuulda ministrilt digiarenduste vajaduse mõistmist, sest juba tänased Terviskassa digiarendused suudavad süsteemi aastas 1% võrra tõhustada, mis aastate peale annab arvestatava säästu. Usun, et potentsiaal on isegi kordades suurem – struktureeritud ja analüüsitavad andmed võimaldavad vältida/takistada kordavaid uuringuid, hoiavad kokku aega ja annavad parema ülevaate nii inimese kui ka rahvastiku tervisest.
Muidugi on tööandjate murekoht endiselt töötervishoiu ebaühtlane kvaliteet ja kasutegur. Saime lootust, et esmatasandi tervishoiu arengukavas on töötervishoid samuti käsitletud ning arutasime ka selle üle, kas kõik erialad (näiteks kontoritöö riskid erinevad ehituse, tööstuse või logistikavaldkonna riskidest) nõuavad eraldi arsti juures käimist või piisab hoolivast ja asjatundlikust perearsti ning need vähesed (59) töötervishoiuarstid saavad tööandjaid aidata tööst tulenevate terviseriskide maandamisel.
Jäime limonaadimaksuga terviseministriga eriarvamusele
Kohtumisel jäi õhku ka eriarvamusi. Nii ei saa me kuidagi nõustada mõttega, et limonaadimaks aitab laste ülekaalulisust vähendada. Puuduvad teaduspõhised tõendid magusjookide maksu ja ülekaalisuse vähendamise kohta. See ei tähenda, et tööandjad ei muretseks kasvava ülekaalulise üle ühiskonnas, kuid lahendus pole mitte maksude tõstmises, vaid vaesuse, hoolimatuse ja emotsionaalse pinge vähendamises ning teadlikkuse ja liikuvuse suurendamises.
Ministriga jäime eriarvamusele ka küsimuses, kas riik võiks suurendada seda piirmäära (hetkel 400 eurot aastas), mida tööandja saab töötaja tervise heaks erisoodustusmaksuvabalt kasutada. Millegipärast levib uskumus, et eratervishoius inimese enda või tööandja raha eest tehakse mittevajalikke uuringuid või käivad inimesed niisama enda ja arsti aega surnuks löömas. Vastupidi – kui mängus on omaosalus, siis mõtleb nii patsient kui arst ikka mitu korda, kas ja milliseid uuringuid teha.
Mõõtkem paremat tervist, mitte protseduure
Pigem soosib paljude uuringute tegemist ja võibolla ka üle ravimist meie ühisest rahakotist Tervisekassa toel elatuv süsteem. Seda on täna raske hinnata, sest me ei mõõda mitte tervise tulemit (näiteks kiirem paranemine ja naasemine tööle), vaid rahastame terviseteenuseosutajaid just nende samade sisendite ehk tehtud protseduuride järgi. Igal juhul on tervises lahenduses koostöös, mitte vastandumises. Seda näitas ilmekalt ju pandeemia-aeg, kus erasektor kandis inimeste tervise hoidmisel olulist rolli.
Jätkame siiski liidus oma tööd ja võtame ettevõtlusgalal president Alar Karise poolt sõnastatud optimistliku unistaja rolli ja usume presidendi sõnade “veidi unistamist, lootust ja optimismi käib alati edu juurde“ täitumist.