Keskliidu tagasiside rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõule
Tööandjate Keskliit saatis justiitsministeeriumile tööandjate seisukoha seoses rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga. Olulisemad tähelepanekud:
Rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanali
Eelnõu §-d 8 ja 9 sätestavad viisid, kuidas nii asutusesisese teavituskanali ning asutusevälise teavituskanali puhul edastada rikkumisteade. Kinnise loetelu kohaselt on selleks neli viisi – elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine. Leiame, et loetelu võiks olla lahtine ning see arvestaks võimalusi erinevate uute tehniliste lahenduste loomiseks (nt veebilehe vastava vormi kaudu jms).
Ajutine tööleping
Eelnõu § 16 lg 1 p 9 sätestab, et keelatud on ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine, kui töötajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et talle pakutakse alalist töökohta, ning p 10, et keelatud on ajutise töölepingu pikendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine.
Esmalt teeme ettepaneku asendada mõiste „ajutine tööleping“ terminiga „tähtajatu tööleping“, kuna TLS kasutab läbivalt viimast terminit ning mõistet „ajutine tööleping“ pole tööõiguse regulatsioonis seni kasutatud.
Teiseks soovime tähelepanu juhtida eelnõu § 16 lg 1 p-des 9 ja 10 väljatoodud survemeetmete rakendamise keelule (ajutise töölepingu tähtajatuks muutmata jätmine ja ajutise töölepingu pikendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine), mille ühitamine TLS põhimõtetega võib tekitada raskusi.
Vastutussätted
Eelnõu §-ga 19 sätestatakse väärteovastutus survemeetmete rakendamise eest. Füüsilisele isikule on selle eest ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Leiame, et taolises sõnastuses, kus väärteokoosseis viitab sisuliselt eelnõu §-s 16 kirjeldatud lahtise loeteluga (nt § 16 lg 1 p 16: „muud survemeetmed“) ja ka muidu väga erineva raskusastmega survemeetmetele, ei ole see kooskõlas põhiseaduses nõutava määratletuspõhimõttega. Eelkõige on see probleem väga kõrge sanktsiooni (kuni 400 000 eurot) valguses.
Samuti on küsitav, kuidas eelnõu § 16 lg 2 toodud tõendamiskoormuse ümberjaotus mängib rolli vastavate väärteokoosseisu täitmise juures. Väärteomenetluse üldpõhimõtete järgi lasub tõendamiskoormus siiski riigil, seetõttu isegi juhul, kui§ 16 lg 2 võiks viia tulemuseni, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, ei tähenda see automaatselt väärteo toimepanemist.
Tööandjate Keskliidu tagasiside rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõule.