Kati Rostfeldt: kuidas kasvatada tööstuste konkurentsivõimet?
Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvatamiseks vajame suuremat muutust majanduses ja ühiskonna mõtteviisis, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt veebis Tööstusuudised.ee. Sealhulgas on hädavajalik üldsuse arusaam, et Eesti riigi hakkamasaamise tagab tugev ja innovaatiline majandus.
Eesti seisab silmitsi vajadusega muuta majandus- ja ühiskondlikku mõtteviisi. Sealhulgas vajame selget arusaama, et Eesti riigi hakkamasaamise alus on tugev majandus – nii kodaniku kui riigi heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest enam kui 80 protsenti on seotud palkade ja tarbimismaksudega.
Meie eesmärk – tõsta majanduse tootlikkus 110%ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2035 – nõuab ettevõtetelt suuremat ambitsiooni ja panustamist innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse. Üksnes kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka, ettevõtlustulusid ja ühiskonna heaolu.
Selleks, et mõista, kuidas muuta seniseid mõttemalle ning juurutada laiemalt arusaama innovatsiooni vajalikkusest, aitas Rakendusliku Antropoloogia Keskus läbi viia tööstusuuringu, mis keskendus tööstusettevõtete juhtide, ühiskondlike hoiakute ja uskumuste uurimisele seoses tööstuse rolliga Eesti majanduses. Uuring andis sisendi Tööandjate Innovatsiooni Käivituskoja töörühmale, kelle töö tulemusel kujunes arusaam sellest, kuidas Eesti võiks jõuda kõrgema lisandväärtusega majanduseni.
Konkurentsivõime kasv ootab ühiskonna tuge
Tugev minapilt ja dünaamilised võimekused. Eesti ettevõtetel on nüüd põhjust uuesti üles otsida oma sisemised tugevused ja dünaamilised võimekused – harjumus pidevalt jälgida ümbritsevat ning valmisolek muutusteks. Just innovatsioonis annab peamise konkurentsieelise võimekus märgata uusi võimalusi ja neid efektiivselt ära kasutada ning see on sageli oluliselt tõhusam kui konkurentide tõrjumine tavapäraste strateegiatega.
Eesti tööstusjuhid on end tõestanud järjepidevate uuendajatena, luues nutikaid lahendusi keerulistele probleemidele. Meie ettevõtete paindlikkus ja kohanemisvõime on loonud rohkelt rahvusvahelisi konkurentsieeliseid.
Momentum ja ühiskondlik narratiiv. Ettevõtete potentsiaali ära kasutamiseks on vaja rohkem kui uut tehnoloogiat, vaja on ka tugevat ühiskonna toetust, mis toetab ambitsioonikate plaanide ellu viimist. Arusaam sellest, et innovaatiline ja kestlik tööstus on tugeva majanduse vundament, peab jõudma iga ühiskonna liikmeni.
Järgmine samm – ambitsioon on valik. Hakkama oleme me alati saanud, aga edaspidi saame rikkamaks ainult läbi targema ning ambitsioonikama koostegutsemise. Iga ettevõtja, ametnik ja kodanik peaks täna vaatama peeglisse ning endalt küsima – milline on minu järgmine julge samm?
Loe pikemalt Tööstusuudistest.