Kati Kusmin: majanduse suuna osas on konsensus olemas, nüüd tuleb järgmine käik sisse panna

Mis maksab elekter kümne aasta pärast? Millal muutuvad intressimäärad ning kas majanduslanguse põhi on käes? Need küsimused jäid seekordsel Tuulelohe lennu majanduskonverentsil lahtiseks, aga väga paljudes teemades valitses ka konsensus. Me teame, mis suunas peame oma majandusega liikuma, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin.

Seekordsel majanduskonverentsil kostis pea igas paneelis, et see mis tõi meid siia, ei vii meid edasi. Me oleme jõudnud oma riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinna, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on tagumine aeg lükata sisse järgmine käik liikumaks väärtusahelas kõrgemale. See tähendab ise tehnoloogiate väljatöötamist ja nende skaleerimist maailmaturgudele ning uuenduslike teadmusmahukate toodete ja teenuste loomist.

Täpselt nii nagu oleme seni avalike e-teenustega muule maailmale eeskujuks olnud ja oma lahendusi eksportinud. Nüüd peame vastama, milliseid probleeme suudame veel maailmas ära lahendada. Need võivad olla uued digimeditsiinilahendused, ravimid, materjalid, energiakandjad, ringsed ärimudelid või ressursside taaskasutust võimaldavad tehnoloogiad.

Tugevamast majandusest võidavad kõik – julgeolek, haridus, tervishoid, kultuur jne. Selles tundub olevat ühele meelele jõudnud nii ettevõtjad, eksperdid kui poliitikud.

Ambitsioon on ainuke valik

Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo edastas sõnumi, et ambitsioon on valik – seda nii riigi kui ettevõtte tasandil. Järgmise käigu sisselülitamine tähendab aga ka seda, et valid tee, kus on nii uued võimalused kui ka täiesti uued riskid. Uue lahenduse loomine on märkimisväärselt keerulisem kui teha ettemääratud parameetritega tellimustööd. Kiiruste ja panuste tõustes on sõit lõbusam, aga ka keerulisem ohje hoida. Selleks on meil vaja häid juhte ja suurepäraseid spetsialiste.

Kui seni oleme saanud opereerida madalama tööjõukuluga, siis see on möödanik. Siit tuleneb aga paratamatus, et aina rohkemate ettevõtete jaoks ei ole innovatsioon enam vaba valik, vaid ainuke valik. Kui tahta ka viie aasta pärast tegutseda, tuleb oma ärimudel ümber mõtestada.

Taavi Madiberk on toonud Skeletoni näite,  kus tööjõukulu moodustab toote hinnast  kõigest ligi 5%. Sellisel juhul ei ole vahet, kas teha oma tehas Vietnami või Saksamaale. Kui tahame ühiskonnana järgmist arengusammu teha, siis just selliseid keerulisi kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid peame looma.

Tööjõud, haridus ja koostöö

Konsensus valitseb selles, et uut tarka majandust saab ehitada ainult haritud ja nutikate inimestega. Pea kõik ettevõtjad ütlevad, et riigina peaksime panustama palju rohkem ja eelkõige haridusse. See on targa ettevõtluse vundament.

Lisaks, kui räägime globaalsete äride ehitamisest ja maailma muutvate tehnoloogiate loomisest, siis seda ainult oma tarkusega ära ei tee. Peame tagama ettevõtetele võimaluse kaasata oma tiimi spetsiifilisi oskusi ja kompetentse üle kogu maailma.

Koostöö teadlastega ning uurimis- ja arendustöö on üks peamisi viise, kuidas kõrgema lisandväärtuse poole liikuda. Hea meel on kuulda, et koostööd mõtestatakse nii teadlaste kui ettevõtjate, aga ka eri ettevõtlusvaldkondade, näiteks IT ja tööstuse vahel ehk kuidas luua konkurentsieelist, pannes kokku parimad teadmised.

Üks aina olulisem teema, mis täna veel alarakendatud, on Eesti ettevõtete koostöö välisriikide arenduskeskuste, ülikoolide ja suurorganisatsioonidega nagu Euroopa Kosmoseagentuur ESA ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon CERN.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse panus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui riikliku innovatsiooni toetava organisatsiooni poolt vaadates on ettevõtete innovatsiooni arendamisel kaks olulisemat suunda.

Üks pool on ettevõtete laiem innovatsioonivõimekus ja teadlikkus, mis koosneb omakorda kultuurist, protsessidest ja juhtimisest – selleks pakume erinevaid koolitus- ja arenguprogramme ning konsultatsioone näiteks arenduspartneri leidmisel või intellektuaalomandi küsimuste lahendamisel.

Teine pool on konkreetsed arendusprojektid – selleks toetame ja nõustame ettevõtete teadmusmahukaid arendusprojekte alates väiksematest katsetustest, mille jaoks on arendusosakud (toetus kuni 35 000 eurot) kuni rakendusuuringute programmini (RUP) välja, kus on teadmusmahuka arendustöö ja rakendusuuringute läbiviimiseks võimalik toetust saada projekti kohta kuni kaks miljonit eurot.

Palju positiivset vastukaja saanud RUP pälvib ettevõtjatelt aina suuremat huvi. Ainuüksi eelmisel aastal nõustasime üle 200 ettevõtte, kes tahavad arendada tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mida veel maailmas ei ole. Viimase kolme aasta jooksul on programmist toetatud arendusprojekte enam kui 120 miljoni euro ulatuses.

Huvi RUPi vastu tuntakse erinevatest sektoritest ning programmis osaleb nii idufirmasid kui ka juba pikalt tegutsevaid ettevõtteid. Valdkondlikult on kõige rohkem on esindatud digimeditsiin (näiteks Better Medicine, Active Health, Cognuse), toorainete ja jääkmaterjalide väärindamine (Trisector, RS-Osa, Äio Tech), samuti suurandmete kasutamine ja seire- ning tehisaru tehnoloogiad (KappaZeta, Flowit, Texta). Need on ainult mõned näited ettevõtetest, kes on juba ambitsiooni valinud.

Lisaks aitame ettevõtetel rahastust kaasata erinevatest Euroopa innovatsioonifondidest ning loomulikult tuleb innovatsioon välisturgudel ka realiseerida. Selleks on meil veel terve ekspordi toetamise suund, mis hõlmab nii lähi- kui ka kaugturge ning aitab ümber orienteeruda, kui harjumuspärased eksporditurud on madalseisus. Ehk siis ettevõtted, kes ambitsiooni valiku on teinud – soovitan meiega ühendust võtta.

Kokkuvõte

Uue käigu sisse panemine ei ole lihtne ja ainult ambitsioonist ka ei piisa. Uute teadmusmahukate tehnoloogiate väljatöötamine on aeganõudev ja kapitalimahukas protsess, millega käib kaasas suurem teadmatus ja risk. Kui tahame riigina ettevõtteid selles protsessis toetada, siis peame arvestama ka ebaõnnestumistega. Iga projekt ei pruugi õnnestuda, aga kui me sellest õpime, siis kõikide projektide koondvaates on tulemus riigile positiivne. Kui tahame oma ühiskondlikus arengus järgmist sammu teha, siis muud varianti kui valida innovatsioon ei ole.

Artikkel ilmus ka ajalehe Äripäev arvamusveergudel.