Rohepööre algab ühiskondlike hoiakute muutmisest

Eesti Tööandjate Keskliidu nõukogu esinaine Kai Realo, kes on ka Circkle K Eesti juht ning Kaupmeeste Liidu juhatuse liige, andis 14. märtsil intervjuu Ärilehele, kus rääkis uuest töölepingu liigist, mida kaubanduses piloteeritakse ning mis toob juurde paindlikkus nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Samuti koroonapandeemiast, diisliaktsiist ning rohepöördest.

Alljärgnevalt toome ära Ärilehe ajakirjaniku Iiris Kübarseppa tehtud intervjuu.

Ei saa üle ega ümber koroonapandeemia mõjust sektorile. Mida on muudatused ja piirangud Cirkle K jaoks tähendanud?

Pandeemia on olnud meie jaoks paras katsumus. Suur ettevõtte juhina kinnitan, et olime juba varasemalt aastaid tegelenud kiirisijuhtimisega ehk kriisiks valmisolek oli olemas. Kuid jah, koroonakriisiks me valmis polnud. Esialgne hirm kriisi saabudes oli töötajate pärast, seega keskendusimegi esmalt eelkõige oma inimeste kaitsmisele. Teiseks hakkasime vaatama, kuidas oma äri ümber korraldada. Toidu müüki on kindlasti ümberkorraldused rohkem mõjutanud kui kütust.

Olime selles mõttes õnnelik ettevõte, et suutsime kuni sügiseni toimida ilma ühegi haigestunuta. Uue haiguslainega kaasnesid muidugi ka uued katsumused – pidevad töötajate isoleerimised, temperatuuride kontrollimine, desinfitseerimine. Lisaks tekkisid veel täiendavad nõuded toidu valmistamise ja säilitamise osas.

Kas olite sunnitud mõne teenindusjaama sulgema töötajate nakatumise tõttu?

Õnneks mitte. Oleme värvanud endale asendusmeeskonna, kes saavad varuajaga etteteatamise selle kohta, millisesse jaama neid parasjagu tööle vajatakse. Kutsume neid A-rühmaks, sest kui on vaja reageerida, on nad koheselt valmis. Ilma asendusmeeskonnata ei oleks meil võimalust tänaseni kõiki teenindusjaamu avatuna hoida.

Millise seisukoha olete võtnud oma töötajate vaktsineerimise osas?

Meie ettevõtte suhtumine vaksineerimisse on ülitoetav. Oleme toonud töötajate ette arsti, kes rääkis vaksineerimise vajalikkusest. Lisaks oleme jaganud videoid, kus Arkadi Popov räägib nii eesti kui vene keeles vaktsineerimisprotsessist. Hetkel küll survet töötajatele peale ei pane, kuid pikemas perspektiivis näen, et ettevõtte seisukoht seoses vaktsineerimisega läheb järjest tungivamaks. Töö korraldamine teenindusjaamas, kus on hulk vaktsineerimata töötajaid koos vaktsineeritutega oleks väga keeruline. Loodame, et suudame ikkagi tulevikus veenda neid inimesi, kes on ühe või teise vaktsiini suhtes hetkel umbusklikud.

Esmase nimekirja alusel olid 60% meie töötajatest valmis vaktsineerima, kuid see on ka tänaseks päevaks muutunud. Astra-Zeneca vaktsiini ümber keerlev segadus on tekitanud väikese tagasilöögi. Paljud meie töötajad ei ole vaktsiinivastased, vaid nad eelistavad Astra-Zenecale mõnda teist vaktsiini. Julgen arvata, et kui teised vaktsiinid laialdasemalt käiku lähevad, siis saame vaktsineeritute osakaalu viia 75%-ni.

Viimane uudis on, et muutuvtunnileping läheb pilootprojektina jaekaubandussektoris käiku. Mida uus lepinguliik endast kujutab?

Tööandjate Keskliidus oli see projekt meil pikalt laual. Olles kaubandusketi juht, siis minu arvates oleks aeg tunnistada seda fakti, et töö tegemine on muutumas. Niisamuti ka inimeste suhtumine töösse. Järjest rohkem töötab inimesi mitmel kohal. Vanasti tehti seda häda pärast, nüüd ka selle pärast, et otsitakse vaheldust. Muudatus, mida kaubandussektoris testitakse, võimaldab poole kohaga töötajate puhul olla töötundide kasutamisel paindlikum – kuni 20% võrra tööajast. Tööandja ja töötaja sõlmivad ikka töövõtu lepingu, lisanduvad aga nö muutuvtunnid, mis on maksimaalselt 20% täistööajast ehk 20% 40st tunnist, mis teeb 8 tundi nädalas. Selline tööleping ei ole mõeldud kõigile töötajatele, vaid ikka neile, kelle enda elustiil sellist paindlikkust lubab. Neid inimesi on aga hetkel tööjõuturul piisavalt.

Diislikütuse aktsiisi plaanitakse järjekordselt tõsta. Kas tankimine liigub taas Eestist välja?

Kindlasti liigub. Hinnanguliselt on 15-18% nende liitrite kogus, mis on kord liikunud Läti ja Eesti vahet. Tuleb ka vahet teha sellel, et kui Lätis või Leedus tangitakse, siis tihtipeale kasutatakse antud kütust transiidiks. Enamik Lätis tangitud kütusest on peamiselt kulutatud Eestis. Kui me tõstame aktsiisi kriisieelsele tasemele, paneme me väga ebavõrdsesse olukorda need ettevõtted, kellel puudub võimalus Lätti odavamat kütust hankima minna. Tuleks meeles pidada, et samal ajal peavad need ettevõtjad siiski pakkuma konkurentsivõimelist teenust teiste ettevõtetega, kes omavad võimalust Lätis tankimiseks.

Millised on hetkel olnud aktsiisilanguse positiivsed mõjud?

Vahepealsel perioodil, kui aktsiis on praktiliselt aasta olnud madalam, on tankimine meie tanklakettides kasvanud hüppeliselt ning seda ennekõike Lõuna-Eesti piirkonnas. On olnud hetki, kus Valga jaama mahud on kahekordsed võrreldes aasta varasema perioodiga. Nii era- kui ärikliendid on toonud oma liitrid tagasi Eestisse.

Tuulelohelennu konverentsil mainiste põgusalt ka rohepööret ning seda, et puudu on visioonist. Mis tuleks lõpuks ära teha?

Rohepöörde puhul tuleks hakata tegelema ühiskondlike hoiakute muutmisega. Täna on kõik justkui exceli tabeli põhine, nimetaksin seda rohkem rohetimmimiseks. Eestis ei ole ühtset keskkonnateadlikku käitumist tekkinud. Endiselt näen inimesi, kes põletavad oma prügi ning keelduvad prügiveost, sest neil väidetavalt prügi ei teki. Ei ole võimalik, et ettevõtted teevad tohutu rohepöörde hüppe, muutudes erakordselt rohelisteks. Üksikindiviidi käitumisharjumustest hakkab kõik pihta.

Lõpetuseks, mis on lähiprognoos selleks aastaks – mida teevad kütusehinnad?

Siiralt loodan, et olukord läheb paremaks ning nõudlus taastub. Taas hakkab sõitmishooaeg ning tanklaketina tahame ikkagi soodsaid hindu pakkuda. Vaatamata sellele, et otsus diislikütuse aktsiisi osas seisab veel ees, on ta vähemalt järgmise aasta maini selle hinnaga, mis ta täna on – sellest tuleks viimast võtta.

Foto: Priit Simson/Eesti Päevaleht