Kai Realo: nüüd kogu tähelepanu majandusele ja rikkuse kasvatamisele
Lisaks riigieelarve kordategemisele ootavad ettevõtjad uuelt koalitsioonilt kiiret tegutsemist majanduskasvuks sobilike tingimuste loomise nimel, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ajalehe Postimees arvamusveergudel.
Eesti majandus paistab Euroopa Liidus silma mitmendat kvartalit järjest kahanemisega ja selle teadmise taustal tahaks parlamendis toimuva palagani asemel näha tegusid selle nimel, et majandus taas kasvule suunata ja seeläbi riigi jõukust kasvatada.
Töölepinguseaduse kaasajastamine aitaks leevendada tööjõukriisi
Koalitsioonilepe ja valitsuse tegevusplaan annavad siiski veidi lootust. Koalitsiooni soov töölepinguseadust kaasajastada aitaks leevendada tööjõukriisi, võimaldades paindlikumat töötamist ning tuues seeläbi tööle ka neid, kes ei taha või saa tööd teha muidu kui lühikeste lepingutega ja eri tööandjate juures. Kuna Eesti ühiskond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb ning lisaks muutuvad inimeste ootused töötamisele, muutub suurem paindlikkus järjest olulisemaks, et inimesi tööturule kaasata.
Võiksime olla kõige ägedam inseneride “vabrik” Euroopas!
Tööjõukriisis mängivad rolli ka haridusvaldkonna valikud. Üle n vaja vaadata kõrg- ja kutsehariduse rõhuasetused ning suunata tähelepanu nende ametite koolitamisele, keda on karjuvalt puudu, näiteks insenerid. Võiksime olla kõige ägedam inseneride „vabrik“ Euroopas, sest neid oskuseid on vaja nii innovatsiooni- ja rohepöörde kui digitaliseerimise edulugudeks.
Pinnas arenguteks on soodne, sest suur osa siinsetest ettevõtetest on uuendusmeelsed. Samas on vähe neid, kes tegelevad tõeliselt unikaalsete toodete või teenuste arendamisega ning panustavad teadus-arendustegevustesse. Suur töö on ettevõtjail endil uuendustesse investeerides ära teha, kuid Tööandjate ja ekspertide koostöös valminud innotrepp ehk innovatsiooni arendamise tööriist võiks seda muutust kiirendada. Ka koalitsioonileppesse on kirjutatud mõte püüda luua koos riigiga keskkond, kus uuendusmeelne ettevõte saab vajaliku toe arenguhüppeks. Info ja teenused on tegelikult juba olemas, kuid veidi killustunud.
Koalitsioonileppes on rohepööre tähtsuselt kolmandal kohal, kuid üksnes ilusa tuleviku kirjeldamine sinna kohale ei vii!
Riigipoolset tõuget vajab ka rohepöörde elluviimine ehk majandusmudelite muutmine, sest oleme sellega ülejäänud Euroopast aastate võrra maha jäänud. Hoiakute muutmine ja ettevõtlusruumi toetamine uutele ärimudelitele jõukohasel viisil üle minemiseks saab olema suureks väljakutseks uuele kliimaministrile.
Targalt juhitud rohepöörde keskmes on ettevõtluse konkurentsivõime, sest see muutus kätkeb endas ka võimalust – majandusmudeli muutumine tähendab Eestis miljardeid eurosid investeeringuid nii energeetikas, elamumajanduses, transpordis ja põllumajanduses. Selle raha jõudmine majandusse sõltub aga ka poliitikutest, ametnikest ja riigijuhtidest, sest ettevõtjad ja investorid üksi rohepööret ära teha ei suuda.
Loe täismahus artiklit ajalehe Postimee arvamusveergudelt!