Kai Realo: energiatoetustele ja rohepöördele oleks pidanud juba varem mõtlema

“See, et meil jaanuari alguses tulid suured arved, ei peaks kellelegi üllatuseks olema. See oli ilmselt selge juba umbes 7. detsembriks. Aga teisest küljest ma arvan, et palju on emotsioone, liiga palju on emotsioone. Kindlasti saaks seda ratsionaalsemalt läbi mõelda ja vähendada emotsioone,” rääkis ta.Realo hinnangul ei saa praegu lühikeses plaanis suurt midagi ära teha. Keskpikas perspektiivis tuleks tema arvates suurendada vähem CO2 emissiooniga tootmisvõimsusi, anda näiteks võimalusi tuuleparkidele.

Pikas perspektiivis peaks Eesti vabanema kahest suurest needusest. “Kuidas teha seda ilma Venemaa gaasita, me täna selles piirkonnas toodame ju gaasi põhjal elektrit. Ja millisel moel leida jätkusuutlikke uusi energiatootmise võimsuseid, mis pole fossiilsetel maavaradel,” selgitas ta. Kõrged energiahinnad jäävad tema hinnangul aga pikemaks ajaks. Seetõttu peaksid ka lahendused olema pikemaajalised. “See mulle kusjuures tekitabki kõige rohkem muret, et seda praegu käsitletakse umbes nii, et see on detsembri arve, mis meil tuleb ära maksta. Tegelikult, kui see on pikemaajaline probleem, siis me teame juba ette näiteks koroonaajast, et neid meetmeid pole võimalik lõpmatuseni rakendada, me peame midagi muud tegema.”Lahendus oleks Realo hinnangul sihitatud toetustes. “Tegelikult on see statistika kuskil olemas, inimestele väljastatakse arveid, teatakse nende tarbivust. Ja ikkagi tuleks aru saada, kellel on kõige suurem probleem. Siin on sellest ka räägitud, et börsipaketiga ja inimesed, kellel on väiksem sissetulek. Ja mitte ainult väike sissetulek, vaid me peame mõtlema ka inimestele, kellel küttearve on lihtsalt proportsionaalselt liiga suur sissetulekutega võrreldes. Hästi sihitatud peaks olema,” rääkis ta.

Raske on energiaintensiivse tootmisega ettevõtjatel

Realo rääkis, et ettevõtjad on olnud praeguses kõrgete energiahindade kriisis tavatarbijaist vaiksemad, sest nad on niisugusteks asjadeks pigem valmistunud. Samas on ka valdkondi, kellel on väga raske.”Tõenäoliselt paljud neist on sellele mingil hetkel mõelnud ja püüavad leida plaane, kuidas sellest väljuda,” lisas ta.”Aga raske on kindlasti ettevõtjatel, kellel on väga energiaintensiivne tootmine ehk nende põhikuludes on suur osa energial. Teine osa on need ettevõtjad, kellel puudub võimekus sisendhinda edasi hinnastada oma toodete või teenuste ostjatele ja neid ettevõtteid kahtlemata on.”Realo sõnul tajuvad ettevõtjad, et praegune on pikemaajaline väljakutse. “Pikka aega on ettevõtjad märku andnud, et tuleks mõelda energiavõimekuse suurendamisele,” märkis ta.

Realo sõnul on laiem hinnatõus Eestis veel ees. Energiahindade tõus üksi sellele nii suurt mõju ei avaldakski, kuid ettevõtjatel on juba koroonaajast raskusi.”Kui mõtleme, mis ettevõtjatel on olnud viimastel aegadel ees, siis tooraine on kallinenud, on teatud komponentide, materjalide puudus turul. See on viinud hindu üles. Me räägime olukorrast, kus juba gaas ja vedelkütus on olnud ammu kõrge hinnaga. Paneme siia otsa elektri hinnatõusu. Ja võib-olla Eesti eripära on see, et meil on ka veel tohutu tööjõupuudus, mis on palku väga palju tõstnud viimastel aastatel ja ka sel aastal on oodata palgatõuse. Siis ühel hetkel ei ole selleks kõigeks ettevõtjal enam vahendeid ja sel juhul võib tähendada see seda, et tuleb teha otsuseid, kas me jätkame, kas me peatame, kas me vahetame inimesi ja küsimus on, kelle vastu siis vahetame,” selgitas Realo.”Ma arvan, et võidab sellest ennekõike töötaja, sest kui töökäte puudus on, siis mõningane aeg saab otsida endale paremat lahendust, aga ei pruugi seda leida.”

Realo tõdes ka, et kui koroonaajal oli inimestel palju vaba raha, siis praeguste hinnatõusude juures seda pole ning see pidurdab tarbimist.”See ongi, mis praegust kriisi eristab – kui koroonaajal räägiti, et inimestel raha seisab arvetel ja oli võimalik endale lubada oste, mida muidu oleks kulutanud reisimisele, siis nüüd on olukord, kus elektriarved on võtnud kõigi tarbijate rahakotist suure ampsu. Samamoodi paljude ettevõtete rahakotist,” rääkis ta.”Igal juhul tuleb tarbimise pidurdumine. Rääkimata sellest, et panna seda kulu tõusu oma hinda edasi, on paratamatus, et sul üldse võivad kliendid väheneda. Ja kui panna kokku hinnatõusu mõju kliendi otsusele pluss see, et neil lihtsalt pole võimalik seda teha, siis meil võib ikkagi olla ees mõõdukas periood, kus on paljudel ettevõtetel, kes suunatud just eratarbijatele ja Eesti turule, päris keerulised ajad,” lisas Realo.Tema hinnangul mõjutab kiire inflatsioon inimesi pikalt. Tema sõnul on paljud ettevõtjad hindade tõstmist kinnitanud.

Ettevõtjate hinnangul on probleemide taga rohepööre. “See, mida täna näeme, ja hirmud, mis on Eesti tootjatel, on see, et teatud rohepöördest tingitud muutusi majanduses pole piisavalt varakult hakatud ettevalmistama ehk pikaajalistesse plaanidesse ei ole ettevõtjad saanud endale eesmärke või teatud nõudeid sisse kirjutada. See pole ainult elektri hind, vaid ka muud Euroopa Liidu nõuded, mis ettevõtjatele rakenduvad, kuna peame hakkama näiteks taaskasutusega tegelema,” rääksi Realo.Tema sõnul pole Eesti poliitikud adekvaatselt tajunud, kuidas siin rohepööret läbi viia. Ta selgitas, et näiteks Põhjamaad on aastakümneid oma ühiskonda ja ettevõtjaid rohepöördeks ettevalmistanud.”Paljud riigid võtavad laugjat kurvi, meie oleme 90-kraadises kurvis, kus tuleb laupkokkupõrke vältimiseks võtta drastilisi meetmeid,” tõi ta näite.

Realo hinnangul võib praegusest kriisist ka midagi head tulla.”Ma arvan, et see on selles mõttes hea, et ta raputab meid välja sellisest tardumusest, kus arvasime, et mitte midagi tehes on võimalik saada kõike seda, mida olen endale tahtnud. See paneb meid mõtlema uuesti nutikalt, see paneb meid uuesti mõnes mõttes vaatama elule kui võimalusele, mitte kui elule, mida tarbida. Ma arvan ise ka, et selles on pikemas perspektiivis mingit kasu,” sõnas ta.

Vaata ka kogu saadet “Esimene stuudio”.