Kai Realo: Eestis ei ole konkurents eetilistel ja väärtuspõhistel alustel veel valdavaks kujunenud

Tööandjate keskliidu volikogu esinaise ja Ragn-Sellsi tegevjuht Kai Realo kõne “Tuulelohe lend 2024” majanduskonverentsil, 14. märtsil 2025.

Lugupeetud härra president, head äripartnerid, kallid külalised! Tere hommikust teile kõigile siin saalis ja ka kuvarite taga.

Mul on suur heameel juhatada sisse Eesti Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe lend, mis sel aastal kannab alampealkirja ’Kus on peidus Eesti konkurentsivõime’. Teema on aktuaalne ja puudutab sellises sõnastuses meist igaüht, sest Eesti majanduse käekäigust sõltub ju meie, Eesti inimeste, heaolu.

Sõna konkurents on ettevõtjate poolt viimasel ajal kasutatud ohtralt. Kuidas olla konkurentsivõimeline välisturgudel? Kas riik peaks eraettevõtlusega konkureerima? Miks esineb ikka veel ebaausat konkurentsi? Kas töötajad konkureerivad tõökohtadele või konkureerivad ettevõtted töötajate pärast? Kas kütuse- ja jaekaubandusturul on toimiv konkurents või hoopis kartell?

Sõnaraamatu põhjal on sõna konkureerima tähendus võistlus, vahel isegi võitlus. Ajalooliselt on võisteldud ja võideldud peamiselt raha, võimu ja naiste pärast. Võib ju arvata, et äris naiste pärast ei võidelda, kuid arvestades naistarbijate hulka ning nende mõju ostuotsustele, siis kahtlemata käib ka tänapäeva äris võistlus raha, võimu ja naiste pärast.

Aga mitte ainult. Juba aastaid on ettevõtluses lisaks vajadusele oma tegevuses vastata seadustele ja muudele nõuetele, püütud rõhutada ka eetilisi aspekte – väärtuspõhine lähenemine, kus oluline pole ainult see, mida sa teed, vaid ka kuidas sa seda teed, on Skandinaaviast edasi liikunud nii Euroopasse kui Ameerikasse. Igal vähegi asjalikul ettevõttel on kirjas oma visioon, missioon, väärtused ja eetikakoodeks ning aastaaruandes kirjutatakse pikalt sotsiaalse heaolu ja võrdõiguslikkuse tagamisest.
On muutunud iseenesest mõistetavaks, et orja- ja lapstööjõudu enam ei kasutata, tooraine saamiseks enam ei rüüstata ja röövita ning töötajatesse suhtutakse lugupidamisega, sõltumata nende soost, rahvusest ja vanusest.

Siiski tuleb tõdeda, et konkureerimine eetilistel ja väärtuspõhistel alustel pole Eestis veel täiesti valdavaks kujunenud. Riigis, kus hiljuti Vikerraadio poolt läbiviidud küsitluse tulemusel osutusid kõige armastatumateks muinasjututegelasteks Kaval-Ants ja Rehepapp, eksisteerib paraku veel ettevõtteid, mis saavad rikastuda alamakstud töötajate raske füüsilise töö tulemusena, kohelda alluvaid ja konkurente ebaviisakalt ning loomulikult teha Rehepappi, st kasumi ja võimu nimel vilistada nii seadustele kui väärtustele.

See on tegelikult kurb, sest selline konkurents ei ole mitte ainult ebaaus, vaid ta on ka pidurdav. Kui lihtsalt ja labaselt saab kätte nii raha kui võimu, siis miks enam pingutada selle nimel, et teha asju targemini, kaasaegsemalt, suurema lisandväärtusega.
Kuid just innovatsiooni, mis tooks suurema lisandväärtuse ning pakuks eristuvaid tooteid ja teenuseid, on meil maailmaturul konkureerimiseks väga vaja. Kui Eestis võib veel ehk rikkaks ja edukaks saada lihtsalt toore jõu ja võimu abil, siis paraku väljaspool Eestit on samamoodi tegutsedes keeruline midagi saavutada.

Konkurentsiolukord väljaspool Eestit läheb järjest keerulisemaks, sest lisaks armutule hinnakonkurentsile ning eetilistele aspektidele nagu ausus, läbipaistvus ja võrdõiguslikkus, on üha enam fookuses kestlik tegutsemine. Ja kui enamik eestlasi usub, et see rohepööre on ellu kutsutud vaid pööraste Euroopa Liidu ametnike poolt, siis paraku Euroopas ja ka mujal maailmas on ohtralt inimesi, nii elanikke kui tarbijaid, kes just sellist keskkonnast hoolivat käitumist ootavad nii oma riigilt kui ka ettevõtetelt. Tundub uskumatuna, eks?
Jäädes truuks ürgsele mentaliteedile, et võitlus käib tule, võimu ja raha pärast, hakkame me mõjuma Euroopas konkureerides kui onu Heino pidulauas. Muidu tubli mees, tunneb asja, töötab kui hobune, aga kui suu lahti teeb, siis kõigil ta ümber on imelik või piinlik.

Jah, ilmselgelt teen ma hetkel liiga paljudele Eesti inimestele ja ettevõtetele ning vabandan selle eest, kuid paraku on tõde ka selles, et oleme nii väärtuspõhise kui kestliku tegutsemisega Skandinaavia ja nn vana Euroopa riikidest maha jäänud. Meil tuleb pingutada ausa konkurentsi nimel ja mitte pidada Rehepapi tegemist enesestmõistetavaks. Peame jõudma olukorda, kus on normaalne tagada töötajatele hea juhtimiskvaliteet ja inimväärsed töötingimused kõigis ettevõtetes. Ning ühel hetkel mõista, et mõned muudatused on ka head – nii rahakotile kui südametunnistusele.

Kui täna siin laval räägitakse konkurentsist ning Eesti ettevõtete konkurentsivõimest mitmel erineval moel, siis palun teil mõelda sellele, et milliseid hoiakuid ja ühiseid arusaamasid üks või teine tegevus vajab. Ning kellel ja milles eestvedaja roll võtta tuleks. On üsna mitmeid asju, mida ettevõtete konkurentsivõime ja seeläbi Eesti majanduse kasvatamiseks teha saavad ettevõtjad ise, kuid oma oluline roll on ka poliitikutel ja riigi esindajatel.

Esmalt tuleb jõuda ühisele arusaamale, et et Eesti riigi jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus, mis tagab töötavate inimeste heaolu, sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvu ning seeläbi riigi arenguks vajalike maksutulude suurenemise.
Ettevõtjad saavad majanduskasvu panustada läbi innovatsiooni rakendamise, efektiivse tegutsemise ja targalt töötamise. Teisisõnu – panustatakse kaasaegsete, kestlike ja innovaatiliste toodete ja teenuste arendamisesse, võetakse fookusesse digitaliseerimine ja automatiseerimine ning töötajate ja nende juhtide arendamine.

Riik omalt poolt peab aga tagama konkurentsivõimelise majanduskeskkonna, mille aluseks on
1) mõistliku hinnaga puhta energia kättesaadavus
2) oluliselt väiksem bürokraatia ja raporteerimiskohustus
3) innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse toetamine
4) stabiilne ja lihtne maksusüsteem, ja viimasena –
rohepöörde elluviimine viisil, mis toetab Eesti majanduse kasvu

Lõpetuseks – me peame harjuma mõttega, et ajalooliselt enesestmõistetavasse võistlusesse raha, võimu ja naiste pärast on lisandunud kaks uut dimensiooni. Konkurentsis osutuvad edukaks need, kes lisaks nutikusele ja tugevale positsioonile on ka eetilisemad ja hoolivamad. Uuenduslikud lahendused, väärtuspõhine tegutsemine ja kestlik käitumine – ilma nendeta ei saa muuta edukaks enam ka geniaalseimaid ideid.

Seega peaksimegi arutama lisaks innovatsioonile ning investeeringutele ka seda, kuidas liikuda sellest, mida teeme, edasi ka selleni, kuidas seda tehakse – nii sõnades kui tegudes. Sest täitsa kindlalt on kätte jõudnud hoolivuse ajastu. Näiteks, et tihedas konkurentsis jaksata, tuleb hoolida endast ja oma töötajatest. Et riigina kesta, tuleb hoolida oma maast ja rahvast. Et saada sõnaõigust ja pälvida austust, tuleb hoolida nii inimestest kui keskkonnast. Et olla edukas, peab hoolima nii sellest, mis on veel ees kui ka sellest, mis on jäänud meist maha.

Kas suudame endast piisavalt hoolida, et muuta hoolimine oma konkurentsieeliseks? Kasutada oma start-up’ilikku nutikust ja turu väiksust, et testida just Eestis uusi tehnoloogiaid, mis aitavad luua uue, kestlikuma majandusmudeli. Tõestada, et kõik see, mille pärast me Eestit nii väga armastame, saab edukalt koos eksisteerida ka kaasaegse kõrgtehnoloogilise ettevõtlusega.

Aitäh, et Eesti konkurentsivõime teid puudutab. Soovin teile kõigile väga huvitavat päeva ning loodan, et siit lahkudes oleme me kõik pisut rohkem ühte meelt selles osas, mida riigil, ettevõtjatel ja tegelikult kogu Eesti rahval oma käitumises ja hoiakutes muuta tuleb, et olla rikkamad nii materiaalselt kui ka vaimselt.

Mõnusat päeva!