Kai Realo ambitsiooni suunab soov maailma paremaks muuta
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
“Sõltub, kas sa näed ennast tegutsemas pikaajaliselt või tahad lühiajaliselt võtta viimast, kasvõi tuleviku arvelt,“ ütleb Realo, et nii mõneski ettevõttes, mis tundub ambitsioonitu, on sisse vaadates näha, et varasemalt tehtud investeering on ehk juba ära tasunud, aga endiselt proovitakse sellest kasu saada ja kulusid madalal hoida ning rohkem mitte investeerida ja areneda.
Palju loeb ka see, millise keskkonna loob riik ja kui pikalt julgevad ettevõtjad ette mõelda. “Hektiline seadusandlus ja ebakindlus pidurdab neid, kes tahaksid investeeringuid teha ja annab samas neile, kes pole uuendusmeelsed, võimaluse klammerduda vana külge,” jätkab Realo, et kui pikka plaani pole, saab alati öelda ükskõik mis plaani peale, et selleks ei olda valmis. “Ambitsioonidest rääkides oleme täna selles lõksus, et otsuseid tehakse riigi poolt väga lühikese tähtajaga ja kohe algab siis paljude ettevõtjate jutt, et ei saa – riigi plaanist ei teatud ette ja äri läheb vussi. Kui oleks ette teada, millised reeglid 5, 10 või 15 aasta pärast kehtivad, oleks ettevõtjatel piisavalt aega, et otsustada, kas lõpetada äri, juhul kui investeeringuid tegemata enam tegevus uutele nõuetele ei vasta või investeerida, et konkurentsieelist saada.”
Juhi või omaniku ambitsioonikus sõltub Realo hinnangul inimese isiksusest, aga väga palju mõjutab meid ka keskkond: kodu, kool jms. Realot käivitab soov areneda ja olla keskkonnas, kus on võimalik midagi uut õppida. Lisaks missioonitunne ja ambitsioon maailma paremaks muuta. “Minu ambitsioon ei lähtu soovist saada paremat ametikohta või suuremat palka – see on kaasnev lisaboonus -, vaid minu sisemiseks driver`iks, mida ma nimetan ambitsiooniks, on soov areneda,” ütleb Realo, et areng on tema jaoks oluline ja motiveeriv. “Teine pool ambitsioonist on see, et tahan teha midagi, mis mõjutab ühiskonda ja seda mitte ainult läbi sõnade, vaid läbi praktilise tegevuse ehk kui külvan täna seemne, tahan vähemalt aasta pärast juba ka selle võrsumist näha.”
Tahetakse olla suunanäitajaks
Ragn-Sellsi ambitsioon on olla ringmajanduse eestvedajaks – ettevõte eesmärk on 2030. aastaks olla kliimapositiivne ja juhtida ühiskonna üleminekut ringmajandusele. Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis aitavad jäätmetest välja võtta kõike seda, mida on võimalik uuesti kasutada, kuigi paraku on seni veel maavarade kaevandamine kohati odavam kui jäätmetest vajaliku välja võtmine.
Katsetatud on näiteks põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumi saamist. “Kõrvaltvaataja näeb tuhamägesid, aga tegelikult on see ressurss, oma olemuselt küll põletusjääk ehk põlevkivituhk, kuid millest saab toota ehitusmaterjali, ilma et peaks uusi kaevandusi avama – võtad tuha, mida on peetud kasutuks ja annad sellele täiesti uue perspektiivi.”
Katsetatakse ka reoveemudaga. “Teame, et sõnnik pannakse põllule, aga kuna me sööme mikroplasti, võtame antibiootikume ja tarvitame narkootikume, on see kõik reovees, nii et inimesele toitu kasvatavatele põldudele seda enam panna ei saa ja kui vahepeal oli mure, et mida siis teha, siis nüüd on olemas tehnoloogiad, mille abil saab reoveemudast välja võtta puhta fosfori kui väetise komponendi. Tehnoloogiad on kolme aastaga, mis ma olen Ragn-Sellsis olnud, väga palju arenenud. Igal juhul olen ma väga õiges kohas – minu isiklik ambitsioon ja ettevõtte ambitsioon lähevad kokku, nii et ma ei kujutaks enda jaoks paremat kohta ettegi,” ütleb Realo.
Innovatsioon algab väikestest asjadest
Perspektiivikad on tema hinnangul tehnoloogiliselt arenenud ettevõtted. Näiteks meie iduettevõtted. “Oleme uhked ettevõtete üle, kus suudetakse äpiga mõnd loodusmassiivi mõõta või materjalide koostist määrata ja selline tarkus on populaarne kogu maailmas ehk cleantech on Eesti võimaluseks.”
Lisaks on meie väiksus unikaalsus, tänu millele saame olla suurettevõte jaoks n-ö testpolügooniks. “Kui Circle K-s pidid teised riigid muudatusi tegema teatud teenindusjaamades, siis meie saime teha neid terves võrgus, tänu millele nägime muudatuse täit mõju,” toob Realo, kes oli varem Circle K peadirektor, näiteks.
Samas, kui kiputakse arvama, et innovatsioon peab olema midagi erakordset, siis Realo sõnul on elu näidanud, et oleme jõudnud ühiskonnana etappi, kus toote revolutsiooni on keeruline teha ja pigem tasuks otsida võimalusi protsessiinnovatsioonist. “Tasub proovida teha asju teistmoodi, et saavutada läbi selle kokkuhoidu või paremat kvaliteeti. Ehk peaksime lisaks arendamisele mõtlema ka parendamisele, sest väga paljud head ideed, mis hiljem jõuavad n-ö revolutsioonilisteks arendusteks, on tulnud just läbi selle, et on proovitud teha midagi teistmoodi ja selle käigus on leitud midagi täiesti uut ja huvitavat.”
Kui rohepööret ja keskkonnasõbralikke lahendusi kiputakse pidama täna veel majandust häirivaks ja teatud määral isegi kahjulikuks, siis Realo sõnul aitab kestlik mõtlemine ka kulusid kokku hoida. “Meie ettevõttes on kõige suuremaks CO2 emissiooni põhjustajaks diislikütus, kuna prügiautod sõidavad diisliga ja täna on keeruline neid elektri või biogaasi omadega asendada, kuna nende võimsus pole piisavalt suur. Kui me aga leiame jupikaupa diislikütusele alternatiive, ei vähenda me mitte ainult oma CO2 emissiooni, vaid tõenäoliselt ka kulusid. Ehk et mõnedes valdkondades tagavad kestlikkuse eesmärgid lühemas või pikemas perspektiivis ka optimeerituma kulu.”
Iga töötaja peab seatud eesmärgist aru saama
Selleks, et eesmärke saavutada, peavad need edasi kanduma iga töötaja ülesannetesse. “Usun väärtuspõhisesse juhtimisse ja sellesse, et töötajad, vähemalt väga paljud neist, tahavad teha oma tööd hästi. Aga neile tuleb selgitada, kuidas hästi tehtud tööd tõlgendada,” jätkab Realo, et vahel võib jääda töötajale seos tema töö ja ettevõtte seatud eesmärkide vahel häguseks. “Näiteks olen kolme aastaga oma ettevõtte autojuhtide ja käitluse töötajatega palju kohtunud ja nende jaoks oli täielik üllatus, kui ma selgitasin neile, et töö kiiresti tegemine ei ole eesmärk – paljud pidasid kõige olulisemaks just kiirust. Kui ma selgitasin, et kiirustades tekivad vead ja see võib kaasa tuua tööõnnetusi, mis on ettevõtte jaoks suur kulu ja lisaks inimese enda jaoks halb, oli see nende jaoks üllatav,” toob Realo näiteks. Lisades, et samamoodi on probleemiks, kui kiirustades eksitakse ohutus- või keskkonnareeglite vastu. “Ettevõtja huvi on pigem see, et autojuht täidaks ohutusnõudeid ja veenduks ärikliendi puhul, kas see, mis talle jäätmetena antakse, ikka vastab veokirjale – seda kõike ei saa teha kiirustades.”
Oluline on ära näha see vaev, et viia see, kuidas eesmärke saab saavutada, kõikide töötajateni, usub Realo. Näiteks ei piisa, kui öelda autojuhtidele, et ärge kulutage nii palju kütust, vaid sellele peaks eelnema arutelu autojuhtidega teemal, kuidas on võimalik kütusekulu mõjutada. “On eluaegseid autojuhte, kel on veres, et talvel tuleb panna auto varakult sooja, aga tänapäevased autod ei vaja tegelikult eelsoojendamist, mis tähendab, et sa pead inimestele üle kordama, et kõigepealt jood kohvi ära ja alles siis paned auto käima ja või et puhkepausile minnes tuleb auto välja lülitada. Kuni selleni välja, milliseid sõiduvõtteid tuleks kasutada, et kütusekulu oleks väiksem – meil on tööl eraldi inimene, kes oskab sõiduvõtteid soovitada.” Ja loomulikult peavad siis ka inimeste tulemustasud lähtuma seatud eesmärkidest, lisab Realo.
Väljakutseks on klientide harimine
Jäätmevaldkonnas, mis on suures muutuses, on praegu väljakutseteks nii kestlikuma jäätmekäitluse ja ringmajanduse suunas liikumine kui oma klientide selles osas harimine, jätkab Realo. “Jäätmeid on nähtud aastakümneid kui midagi, millest tuleb lihtsalt vabaneda ja jäätmeäri põhimõtteks on olnud see, kes on valmis kõige väiksema raha eest need ära viima. Aga koos kestliku maailmavaatega on palju muutunud, ettevõtted on jäätmekoguseid vähendanud ja samas tahetakse veenduda, kas tootmisjääkidest on võimalik midagi kasulikku välja võtta. Kõik see on aga alles poolel teel, nii et on keeruline aru saada, mis see teenusena maksab ja loomulikult ei taha keegi tänases majandusolukorras täiendavaid kulusid.”
Ta lisab, et samas on suur vahe, kas viia jäätmed lihtsalt ära ja võib-olla ka “kaotada” neist osa ära või siis käidelda neid kõikidele reeglitele vastavalt. “Sa pead investeerima, et tuleohtu kontrolli all hoida, on vaja uut tehnoloogiat, sest on erinevad jäätmeliigid ja käitlusviisid, mitte ei aeta kõike ühte ahju nagu varem ja see on meie jaoks ka suurem kulu ehk meie jaoks on kõige suurem väljakutse see, kuidas oma klientidele teenuse kasulikkust niimoodi selgitada, et nad saavad aru, et täiendav kulu, mis neile tekib, ei tule mitte meie kasumiahnusest, vaid sellest, et kõike tehakse korrektselt nagu peab ja klient saab kindluse, et tema jäätmetest on kõik, mis võimalik ja vajalik, välja võetud ning ülejäänu käideldud keskkonnale ohutul moel.”
Teine suurem väljakutse on Realo sõnul seotud jäätmereformiga. “Seda on juba aasta algusest alates ette valmistatud ja kuna lobigrupid on väga aktiivsed ja nii palju kui on inimesi, on reformi osas arvamusi, ei tea veel, kuhu nõel maandub. Teatavas ebamäärasuses elades tekitab see natukene külma higi otsa ette, aga loodan, et mõned osad sellest on positiivsed ja küsimus on, kui palju seal tuleb täiendavat väljakutset ennekõike jäätmeveolepingute osas.”