Kadri Mägi-Lehtsi: tervishoius on vaid lisaraha otsimine lihtsama vastupanu teed minek

Lisaraha otsiv minister peab tervishoius käivitama ka süsteemsed muutused ja tegema ära hädavajalikud reformid, sest vastasel juhul rahaprobleemid üksnes süvenevad – Eesti elanikkond vananeb ja makse maksev tööealine elanikkond väheneb, rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi ERR arvamuskülgedel.

Eesmärgiks olgu tervelt elatud aastate arvu suurendamine

Kuigi Eesti inimesed on tervise hoidmises viimase paarikümne aastaga tublisti Euroopale järgi võtnud, siis arenguruumi on endiselt – jääme oma 58 keskmise tervena elatud aastaga kümnendiku võrra ELi keskmisele alla. Aga just see – tervena elatud aastate kasvatamine – peaks olema vananevas ja suure tööjõupuudusega ühiskonnas eesmärk. Nii saab inimene oma igapäevaste tegemiste ja töötamisega hakkama ning see omakorda tähendab nii majanduskasvu kui ka väiksemat koormust sotsiaalsüsteemile.

Tervishoius tähendab see rahastamisaluste ümber hindamist. Täna lähtub see nõudlusest, katmata ravivajadusest, ravijärjekordade pikkusest jne. Tervisekassast rahastatavad teenuseosutajad konkureerivad omavahel raha, tervisekassaga sõlmitud lepingumahu peale

Tööandjad loodavad, et värske koalitsioon teeb tervishoiu rahastamise laiendamisega koos ära ka hädavajalikud muutused tervishoiusüsteemis sees. Need ei pruugi olla mugavad ja tõenäoliselt leiavad vastupanu ka valdkonnas sees, kuid seda enam on see märk nende vajadusest. Vananeva, kuid terve ühiskonna eeldus on era- ja avaliku sektori koostöö, seda eriti tervishoius, mille keskmeks peaks olema abivajav inimene.

Miks on siin oluline lõimida omavahel perearstiabi ja töötervishoid ning kaasata tervishoiu rahastamisse eratervishoid, saad lugeda ERR arvamusveergudelt!