Justiitsministeeriumi ettepanek ei lahenda juhatuse liikmete töötuskindlustuse probleemi

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei lahenda justiitsministeeriumi plaan luua endise töötuskindlustushüvitisega sarnane süsteem, mis aitaks eelkõige alustavaid ettevõtjaid, olemasolevat probleemi, vaid tekitab hoopis segadust juurde. Nimelt leiab ministeerium, et äriühingu juhtidele töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmise asemele võiks tekitada alustava äriühingu juhatuse liikme toetuse.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul ei lahendaks selline toetus olemasolevat probleemi ehk olukorda, kus teatud rühmale inimestest (antud hetkel siis äriühingute juhatuse liikmed), kes on kindlustusmakset tasunud, töötuskindlustus siiski ei laiene. Sellele, et praegne olukord on õigusvastane, viitas hiljuti ka õiguskantsler.

“Sisulisem ja mõistlikum on inimestel lasta kasutada oma praeguse süsteemi järgi tasutud kindlustuskaitset, kui tekitada mingi uus toetus. Käsitlus, et kui inimene on mingi majandustegevusega juriidiliselt seotud ja järelikult saab ise hakkama, tundub umbes sama hea, kui öelda, et näiteks spordiklubi või huviringi liige saab teoreetiliselt ise hakkama, sest mingi tegevus tal ju on. Või et kui pensionäril on lehm ja kanad, siis pole pensioni vaja maksta,” tõi Tamsar näite.

Justiitsministeeriumi välja pakutud toetussüsteemi loomine ei kaotaks täielikult ikkagi isikute ebavõrdset kohtlemist, kuna on mõeldud ainult alustavatele või siis tegevust jätkavatele äriühingute juhtidele. Samas tasuvad ju töötuskindlustusmakseid igasuguste äriühingute juhid (juhatuse liikmed). Eesti Tööandjate Keskliidu konkreetne ettepanek on, et töötuskindlustusmakseid tasuvad juhatuse liikmed saavad õiguse end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. Ehk kes saab juhatuse liikmena tasu ja maksab seega töötuskindlustusmakseid , saab ka töö kaotamisel õiguse kindlustushüvitisele.