Jurist vastab: mida töölepingu seaduse muudatused töötajale kaasa toovad?

Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.

Kas uus seadus kaotab mu praeguse töölepingu?

Ei. Mitte midagi ei muutu nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga töölepingu alusel. Kehtiv tööleping jääb kehtima ja keegi ei sunni seda ümber tegema. Muudatus puudutab ainult neid töötajaid ja tööandjaid, kes soovivad omavahel kokku leppida paindlikumas tööajas.

Seadusemuudatus lisab ühe võimaluse juurde – paindliku tööajaga töölepingu. See sobib näiteks inimestele, kelle elus on muutuvaid kohustusi või kes ei saa või ei taha töötada igal nädalal samas mahus.

Näide: Priit töötab kontoris kell 9–17. Tema jaoks ei muutu midagi. Mart aga peab hoolitsema oma vanaema eest ega saa iga päev kohal olla. Seadusemuudatus lubab tal tööandjaga sõlmida paindliku tööajaga töölepingu – Mart saab planeerida töökoormust oma elu järgi ning samal ajal säilitab kõik töölepingust tulenevad tagatised.

Kas tööandja saab mulle vähem tunde anda ja mu palga väiksemaks teha?

Ei saa, kui see ei ole sinuga eelnevalt kokku lepitud. Paindliku tööaja puhul peab tööandja sinuga kokku leppima miinimumtundide arvu, mille eest on sul õigus saada garanteeritud töötasu. See tähendab, et sul on teada kindel kuusissetulek ja sa saad oma eelarvet vastavalt planeerida.

Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 4 kuud või 168 tundi, tuleb talle maksta vähemalt 1,2-kordset seadusega kehtestatud tunnitasu alammäära, mis omakorda aitab tagada teatud miinimumpalga taseme.

Näide: Mart vajab vähemalt 1200 eurot brutotulu kuus. Tööandja maksab talle 15 eurot tunnis. Kui nad lepivad kokku 20 töötunnis nädalas, on Mardi sissetulek garanteeritud. Kui ta soovib, saab ta teha lisatunde ja sellega oma palka veelgi suurendada, aga see on tema enda otsus.

Kas ületunnitöö eest enam ei maksta?

Makstakse küll. Ületunnitöö ei kao mitte kuhugi. Seaduse järgi tekib ületunnitöö siis, kui töötaja töötab rohkem kui töölepingus kokku lepitud tundide arv, sealhulgas lisatunnid.

Näide: Mardi töölepingus on kirjas 20 tundi nädalas ja kuni 10 lisatundi. Kui ta töötab ühel nädalal 40 tundi, siis 10 tundi sellest on ületunnitöö. Selle eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu või anda samaväärne vaba aeg, nii nagu seni kehtinud seaduses.

Kas uued töölepingud jätavad mind ilma sotsiaalsetest tagatistest?

Vastupidi – just see seadus aitab tagatisi juurde anda. Paindlik tööaeg ei tähenda ilmajätmist, vaid seda, et töötaja saab oma koormust paindlikumalt kujundada, säilitades kõik töölepingu alusel kehtivad õigused.

Töölepingu alusel töötamine tähendab mh õigust põhipuhkusele, töö- ja puhkeaja piiranguid, tööohutuse tagamist tööandja poolt, garanteeritud õigust haigushüvitisele, pensionikindlustusele, vanemahüvitisele ja tasustatud ületunnitööle. See kaitseb töötajat paremini kui seni kasutatud võlaõiguslikud lepingud (töövõtuleping, käsundusleping), kus need garantiid tihti puuduvad.

Näide: Agnes on töötanud graafilise disainerina käsunduslepingu alusel, kuid tal ei olnud lepingukohast ravikindlustust ega puhkuseõigust. Töölepingu seaduse muudatuse järgi saab tema tööandja pakkuda paindlikku töölepingut: Agnes saab jätkata samas mahus töötamist, aga nüüd on tal ka kindel õigus puhkusele, haigusrahale ja sotsiaalmaks makstakse tema eest.

Kas tööandja saab mind niisama „ootele panna“ ja mitte midagi maksta?

Ei saa. Seadus ütleb selgelt, et kui töötaja on tööks valmis, aga tööandja ei suuda talle kokkulepitud mahus tööd pakkuda, peab tööandja maksma keskmist töötasu selle osa eest, mida ta pakkuda ei suutnud.

Sama kehtib ka siis, kui tööandja ei suuda pikema aja jooksul – näiteks mitu kuud järjest – pakkuda kokkulepitud töömahtu. Töötajal on õigus saada puudujääva tööaja eest keskmist töötasu või vajaduse korral töösuhte lõpetamisel hüvitist.

Näide: Mart ja tööandja leppisid kokku, et Mart töötab 20 tundi nädalas. Kui ettevõtte suur klient lahkus ja tööandja sai pakkuda vaid 10 tundi, pidi ta siiski ülejäänud 10 tunni eest tasu maksma – eeldusel, et Mart oli tööks valmis.

Muudatused annavad töötajatele rohkem võimalusi

Töölepingu seaduse muudatused ei muuda töölepingu olemust ega vähenda töötaja õigusi. Vastupidi – eesmärk on anda paindlikkust neile, kes seda vajavad, ja parandada nende õiguste kaitset võrreldes seniste võlaõiguslike lepingutega.

Muudatused võimaldavad tööaja paindlikku kokkuleppimist, andes samal ajal sotsiaalsed tagatised: töö- ja puhkeaja piirang, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt ja tagatised lepingu lõpetamisel. Garanteeritud miinimumtundide kokkulepe tagab prognoositava sissetuleku ning lisatöö tegemine jääb töötaja otsustada. Ületunnitöö on endiselt tasustatud ning tööandja ei pääse vastutusest, kui ta ei suuda tööd pakkuda.

Seaduse muutmise eesmärk anda paindlikkust neile, kes seda vajavad.

Artikkel ilmus portaalis Delfi.ee.