Jüri Raidla: ametnike arvu võiks vähendada umbes 15 protsenti
Tööandjad on mures riigi suurte kulutuste pärast avalikus sektoris. Kui suurt ametnikkonda väike Eesti riik üleval pidada jõuab, oli üks tööandjate aastakonverentsil käsitletud teemadest. Vandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul võiks ametnike arvu vähendada lähiaastatel 15 protsenti.
Raidla hinnangul on Eesti jõudnud olukorda, kus on vaja radikaalset riigireformi.
“Mida aeg läheb edasi, seda radikaalsemaks reformivajadus muutub, kuna probleemid, mis selle reformi tingivad on süvenemas. Tavapärane jutt on see, et elanikkond väheneb ja vananeb, mis on tõsi. Aga väga paljud teised, struktuursed reformid – mida pikemalt sa edasi lükkad, seda rohkem süvakäsitlust nad nõuavad,” rääkis ta.
Raidla sõnul on üks olulisemaid asju riigireformi kontekstis riigikogu koosseisu vähendamine. Praegu kohe saab Raidla sõnul panna piiri massilisele seadusloomele, mis täna ei ole enam vajalik ja mis hoiab tarbetult rakkes riigiametite töötajaid.
“Väga sageli võetakse vastu seadusi, mis on kas mingisugustest poliitilistest hetkehuvidest defineeritud või on neil kuskil õigusloome tööplaanis ette nähtud mingisugune õigusakt vastu võtta, plaan vajab täitmist, linnuke tuleb kastikesse ära joonistada ja seadus võetakse vastu kahetsusväärsel kombel sellisena, mida ühiskond ei vaja,” sõnas ta.
Ametnike arvu tuleks lähiaastatel tema sõnul vähendada umbes 15 protsenti.
“Me ei saa avalikku teenistust enam nii suurelt üleval pidada. Me peame teda lihtsalt vähendama. Minu näide oli 15 protsenti, Alar Karis tõlkis selle ümber ka numbritesse – 300 miljonit eurot. Ma ei tea kas on õige 12 või 17 protsenti, kuid kindla peale, suurusjärk, arvestades meie ühiskonna vananemist ja vähenemist, peab olema midagi sellist,” lisas Raidla.
Maksu- ja tolliamet vähendas kolme aasta eest oma töötajate arvu 14 protsenti. Peadirektori Marek Helmi sõnul tegi kaadri vähendamine võimalikuks tööle jäänud spetsialistide palgatõusu ja aitas vähendada kaadri voolavust.
“Minu puhtalt subjektiivne arvamus on see, et Eesti avalikus sektoris töötab liiga palju inimesi. Ega ma muidu ei oleks seda maksu- ja tolliametis seda koomale võtnud. Ja tegelikult palju inimesi toob kaasa madala motivatsiooni. Et me saaksime oma avalikud teenused paremaks, et me saaksime paremat teenust pakkuda, eeldab seda, et meid on vähem, aga need inimesed peavad olema paremini tasustatud,” ütles ta.
Avaliku sektori kulude vähendamise mõtet toetab ka ettevõtja Olari Taal. Struktuursetest reformidest peab ta üheks olulisemaks sotsiaalsüsteemi reformi.
“2015. aasta riigieelarves on umbes 470 miljonit juurdekasvu eelarve kõigi valdkondade peale ja sellest 300 miljonit on sotsiaalministeeriumile,” tõdes ta.
Riigi reformimisest rohkemal või vähemal määral on räägitud viimased viis aastat, kuid midagi märkimisväärset ei ole ette võetud. Jüri Raidla hinnangul on selleks seni puudunud ka valijate mandaat. Kui tõenäoliseks peab Raidla muudatusi peale Riigikogu valimisi?
“Enamikus platvormides on vähem või rohkem üldised käsitlused olemas. Kindlasti on Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide valimisplatvormid sellised, mis võimaldavad öelda pärast valimisi, et rahvalt mandaat riigireformi tegemiseks on olemas. Kas see mandaat ka realiseerub, see sõltub väga palju juba koalitsiooniläbirääkimistest ja loomulikult ka sellest, millised on erakondade valimistulemused,” arvas ta.
Allikas: ERR