Ivo Suursoo: kõik algab juhi ambitsioonist ja kaasamise oskusest
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.
Kuidas parimad juhid saavad hakkama julgete eesmärkide seadmise ja elluviimisega?
Julgete eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on mitmeid eeldusi – juhi enda, omanike ja meeskonna tasandil.
Kõigepealt peab juht ise olema valmis riski võtma. Aga kust tuleb riski isu – eks eelkõige sisemisest hoiakust, ma nimetaks seda saavutusvajaduseks. Kui sa ei tee juhitööd palgapäeva pärast, vaid soovist midagi ellu viia, muutust esile kutsuda, siis on eeldused paigas. Teine samm juhi jaoks on muidugi enesekindlus – see tekib tavaliselt valdkonna tundmisega. Seega saime paika juhi eeldused – sisemine draiv ja valdkonna tundmine.
Teine kriitiline kiht on omanikud. Julgete eesmärkide poole liikumisel on omanike rolliks riski isu defineerimine (või pigem olemasolu) ja tegevmeeskonnale vabaduse andmine. Kui riskiisu eelduseks omakorda on teatav tulevikukindlus või kapital, siis vabaduse andmise eelduseks omanike poolt vaadates on usaldus meeskonna vastu. Vabadus unistada ja katsetada.
Kolmas kiht on meeskond – kui omanikel ja juhtidel on ambitsiooni, siis tulemusi saavutavad ikkagi meeskonnad. Juhi ja omanike ambitsioonidega kaasa tulev meeskond on lõpuks saavutamise võti. Ja siin saab ring täis, sest meeskonnad tulevad kaasa, kui juht suudab kristallselgelt kommunikeerida julget visiooni.
Seega võtaks eeldused kokku – tagasi algusesse – kõik algab juhi ambitsioonist ja omanike ning meeskonna kaasamise võimekusest. Ja muide, see on õpitav, sageli öeldakse selle kohta storytelling ehk oskus oma nägemust loona esitada.
Mida juhid peaksid Eestis tegema/muutma, et majandus kasvaks?
On suhteliselt ükskõik, mis äris sa oled, järgnevad kolm universaalset sammu on kõigil võimalik ette võtta:
- Arenda oma toote/teenuse juurde unikaalne konkurentsieelis. Seda protsessi nimetatakse innovatsiooniks. Oluline on see, et innovatsioon ei ole ainult leiutamine (ingl invention), vaid innovatsioon on praktikasse rakendatud uuendus. See võib olla väike või suur. Mida rohkem ja pidevamalt sa oma toodet/teenust uuendad, seda suurema tõenäosusega saad unikaalsemaks.
Loomulikult on Eesti majandusele parim, kui tekib radikaalset tehnoloogia või materjali või protsessi jne innovatsiooni, aga iga ettevõte saab alustada uuenduslikkuse teekonda.
- Teine võti on efektiivsed protsessid ehk digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh AI). Vana teema, aga endiselt palju ära teha. Tänapäeva mantra on see, et äri ei tehta nendega, kellel on parem toode, vaid nendega, kellega on lihtsam äri teha. Sa võid lõpmatuseni lihvida oma toodet, aga alati ütleb konkurent, et tal on sama või mingis aspektis parem. Eristuda hea ostuprotsessi või järelteenuse või muu protsessi aspektiga on sageli oluliselt mõjusam.
- Kui sul on uuenev toode/teenus ja protsess eristuvalt parem, tuleb see toode ja teenus välisturgudele viia. Eksport on kolmas ja määramatult oluline võti ahelas – nii tuleb päriselt raha Eestisse sisse.
Mis on sinu viimane isiklik juhtimisõppetund?
Minu viimane isiklik lemmikõppetund on seotud kristallselgete ootuste seadmise ja prioriteetide juhtimisega.
Olen korduvalt kogenud seda, et kui mul mingil põhjusel ei õnnestu sõnastada meeskonnale kristallselgeid ootusi ja nende saavutamiseks vajalikke prioriteetide valikuid, siis ei tohi eeldada ka suurepäraseid tulemusi või need saabuvad läbipõlemisega. Just see, et ootuste sõnastamine käib enamasti koos ka prioriteetide valikuga, sest me töötame alati piiratud ressursside tingimustes. Kui ootused ja prioriteedid ei ole selged, kuluvad meeskonna energia ja ka rahalised ressursid paljudesse suundadesse ning juhi peas loodetud tulemust ei tule. Ja siis kui juhi ootused saavad selgeks, aga samal ajal proovitakse kõigi teemadega tipptasemel hakkama saada, põleb keegi läbi. Saan aru, et valikute tegemine on raske, näeme seda ju ka riigi näitel – igale poole on raha juurde vaja – tervishoid, haridus, pensionid jne. Aga kui raha on piiratud, tuleb teha kindlaks perioodiks prioriteetide valik!
Kokkuvõttes moodustavad need kuus sõna julgete eesmärki elluviimise mantra: ambitsioon, innovatsioon, digitaliseerimine, eksport ja kristallselged ootused ning prioriteedid.
Hea juhtimise kuu
Veebruar oli Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, mille kutsusid ellu Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia, Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse ja Delfi Meediaga. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest juhtimise õppetundidest.
Artikkel ilmus ajalehe Delfi Ärileht veergudel.