Ivo Suursoo: Eesti kolm lõksu ja kolme pöördega väljapääsu

Käimasolev kriis saab ühel hetkel läbi ja sellel hetkel oleme tagasi tõdemuses, et Eesti areng on kinni kolmes lõksus – tööjõu lõks, keskpärase tootlikkuse lõks ja keskmise sissetuleku lõks.

Täna on õige hetk mõelda samm ette ja mõtestada, kuhu me paneme järgmised 2 miljardit. Mõistlik mõte tundub need investeerida lõksudest pääsemiseks 3 majanduse pöörde elluviimiseks – digipööre, innovatsioonipööre ja rohepööre.

Kriis ühel hetkel möödub, aga Eesti on ikka kolmes lõksus

Meid räsiv viirusekriis möödub 6-9 kuuga, lainetused ilmselt mõjuvad veel kevadesse 2021, aga me vähemasti saame liikuda ja füüsiline majandus saab toimida. Kahjuks ei kao aga kriisi lõpuga järgnevad Eesti 3 lõksu.

1. Eesti on tööjõu lõksus

Tugevate negatiivsete kriiside ainus positiivne osa on efektiivistav mõju majandusele – ettevõtluses kärbitakse kõike vähetootlikku. Lühiajaliselt väljendub see kindlasti ka vabade töökäte olemasoluna, aga pikka perspektiivi see ei muuda – suvel 2019 avaldatud viimane rahvastikuprognoos räägib oma põhistsenaariumis selget keelt – tööealiste arv väheneb 40 aastaga pea 9% ning 65 ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab 20%-lt 30%-le. Viimane fakt on juba märkimisväärne ja sõnum on selge – lisandväärtuse tootjaid jääb vähemaks ehk Eesti on pikaajalises perspektiivis tööjõu lõksus.

Allikas Statistikaamet: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077

2. Eesti on keskpärase tootlikkuse lõksus

Eesti majanduskasv on olnud Euroliidu kontekstis eeskujulik, kuid pilti varjutab tootlikkuse madal kasv võrrelduna tööjõukulude kasvuga. Olukorras, kus tööjõukulud kasvavad tootlikkusest 2 korda kiiremini ja tootlikkus on endiselt EL keskmisest 75-78% on selge – Eesti on keskpärase tootlikkuse lõksus.

Allikas Statistikaamet https://www.stat.ee/64451 ja Rahandusministeerium: Riigi majandusaasta aruanne 2018

3. Eesti on keskmise sissetuleku lõksus

Madala tootlikkuse lõks toidab viimast lõksu – keskmise sissetuleku lõks. SKP ja palgad on kasvus, aga Eestimaalase ostujõud EL keskmisesse kasvab aeglaselt. Viimase 7 aastaga oleme kasvatanud oma ostujõudu 9% punkti 81%-le 2018 aastal. Samas tempos jätkates jõuame 15-20 aastaga Euroopa Liidu ostujõu keskmikuks. See tõdemus ei rõõmusta järgnevat põlvkonda, kelle ambitsioon on kindlasti rohkemat, kui saada Euroopa keskmikuks. Ja et nukrat statistikat veelgi selgemaks mõelda, siis tegelikult ei peaks meie sissetulekut võrdlema meie kohalike hindadega, sest reisimine ja uus teler maksavad Eestimaalasele sama palju kui Norrakale. Kohalike hindadega ostujõudu kohendamata on pilt veelgi kurvem – me ei ole sissetulekute ostujõus sammu edasi teinud.

Tuleb tõdeda, et oleme keskmise sissetuleku lõksus.

Autori koondatud:
Statistikaamet: https://www.stat.ee/29955
Eurostat:  https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/GDP_per_capita,_consumption_per_capita_and_price_level_indices

Tööjõu lõksust, keskmise tootlikkuse lõksust ja keskmise sissetuleku lõksust väljumiseks tuleb ära teha 3 julget pööret – digipööre, innovatsioonipööre ja rohepööre.

Kus on probleem, seal on ka lahendust. Elukvaliteedi esirinnas on riigid, kes on edukad just nendes „pööretes“.

1. Digipööre

Digipööre koondina tähistab komplekti, kuhu mahub digitaliseerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine.

Ootamatul moel on siin meile appi tulnud käimasolev kriis. Kordades on kasvanud e-kaubandus ja kaugtöö digikanalites. Käesolev olukord loob eeldused, et muuta meie harjumusi. Äkki olemegi avastanud, et poes ei pea käima aega raiskamas, kaubad saan tellida koju. Iga päev ei pea kontoritöötajad autoga tööle sõitma – edukalt saab tööd teha kodus. Ka tööülesanded füüsilist tööd tegevatele inimestele saab edastada elektroonselt, jne. Selline mõttemaailma muutus võib tuua kaasa olulise efektiivsuse kasvu. Kui siia nüüd lisada tööstuse digitaliseerimine, kontaktivaba tootmine ja tarneahel, siis suudame tulevikuks luua olukorra, kus tavapärase gripiviiruse levik langeb kordades, kuna tööpositsioonidel inimeste vahel on vähem füüsilist kontakti. Digipööre on rohkem, kui eelnevad üksikud näited, digitaliseerimine loob eelduse efektiivsuse kasvatamiseks, nii nagu 4 realine tee tagab kiire ja ohutu liikumise naaberlinna.

2. Innovatsioonipööre

Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu vajadusest on räägitud 10 aastat, aga konkreetseid samme selle suunas oleme suutnud teha vähe. Lisandväärtuse kasvu teid on loetud hulk:

• saame liikuda lihtsa allhanke pakkujast keerukamate toodete allhanke teostajaks;
• veelgi atraktiivsem on aga luua ise teadus-arendus mahukat toodet (nagu Cleveron, Milrem või Chemi-Pharm);
• suur võimalus on ka kõrgema väärtusega teenuste eksport (mida teeb IKT sektor) või hakata väärtusahelas platvormiks (näitena Bolt).

Kõigi nende näidet taga on innovatsioon ja arendustegevus ning toode ja teenus mida pakutakse on uuenduslik või nutikam, sageli teadus-arenduse mahukam. Sellise toote tunnetuslik väärtus kliendile on kõrgem ja seeläbi ka makstav hind. Kõrgem makstav hind summeerubki majanduse terviku lisandväärtusena – seega innovatsioonipööre toob kaasa lisandväärtuse kasvu ja jätkusuutliku palgakasvu.

3. Rohepööre

Rohepöördest on palju räägitud kui pealesurutud mittetootlikest investeeringutest – mingite riiklike nõuete täitmiseks. Sellisena ta hetkel paistab küll, aga koos innovatsioonipöördega võiks õnnestuda ka rohepöördest leida ärivõimalusi. Rohepööre on korraga nii kohustus kui ka võimalus.

Need pöörded tuleb teha just sellises järjekorras – digipöördega loome aluseeldused majanduse efektiivsusele, innovatsioonipöördega kaasame riigi ja erasektori mõtlema loovalt kasvatama pakutavat lisandväärtust, mille järgi rohepöörde tegemine julgete ja innovaatiliste lahendustega on vaid aja küsimus.

Eesti on unikaalsete äratundmiste lävel

Me oleme riigieelarve tegemisel näinud, et meil ei ole raha täitmaks erakondade ülest kokkulepet viia teadus-arendustegevuse investeeringud tasemele 1% SKP-st (võin eksida, aga suurusjärgus 150 miljonit jääb puudu).

Samas vaid nädalad hiljem õpetab kriis meile, et on vaja julgust leida või laenata 2 miljardit, et toetada viirusekriisist kannatavat majandust.

See dilemma – raskem on leida heal ajal 150 miljonit kui raskel 2 miljardit – õpetab, et riigieelarve raha on prioriteetide ja tunnetatud olulisuse sümbioos (inglise keeles sence of urgency). Kui me tajuksime, et Eesti majanduse 3 pöörde läbiviimist samavõrd olulisena kui koroonakriisi, kas me siis käituks Eesti riigieelarve valikutes teisiti? Ma arvan, et JAH. Ma arvan, et me investeeriks järgmised 2 miljardit aitamaks majandust neid 3 pööret läbi viia.

Unikaalne moment on ka selles, et erasektor on ärganud ja soovib Tööandjate Keskliidu vedamisel koos riigisektoriga käivitada innovatsioonipööret ning samaaegselt mõeldi enne koroonaaega majandusministeeriumi koridorides innovatsiooni hoogustamise teemadel. Riik ja erasektor käivad siin ühte jalga.

Kokkuvõtteks – paneme need tegurid ja õppetunnid kokku ning suuname järgmised 2 miljardit 3 pöörde läbiviimiseks, et ületada meid ahistavad 3 lõksu!

Vähemasti ei saaks keegi öelda, et tegeleme peenhäälestusega kui inspireeriv visioon on olemas.

Artikkel esitati ka arvamuskonkursile “Edukas Eesti”. “Edukas Eesti” on arvamuskonkurss, mille algatajad on Äripäev, Eesti Gaas, If Kindlustus, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo.