Innovatsiooniks paremat stardipunkti ei tule
Autor: Ivo Suursoo, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees
Värskelt avaldatud „Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal on 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Kel vähegi võimalik, mõtlevad pidevalt, kuidas arendada toodet või äriprotsesse. See loob hea pinnase teadlaste ja ettevõtjate lähendamiseks ning koostöö suurendamiseks, et kõigi eestlaste heaolu kestlikult kasvatada.
Innovatsioon on oluline, kuna sellest sõltub edasine heaolukasv ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Heaolu kasv tekib läbi ettevõtete suurema lisandväärtuse, sest innovaatiliste toodete ja teenuste eest makstakse paremat hinda. See omakorda loob eelduse keskmise palga kasvuks ning riigile suuremaks maksulaekumiseks – kokkuvõttes saame õnnelikumad inimesed ja võimekama riigi.
Uuring näitas, et valdav osa tooteuuendustest oli siiski kuskil juba olemas ja Eesti ettevõtted pigem võtsid muljalt töötavaid lahendusi üle. Päris uusi tooteid leiutati vähem. Ka selline innovatsioon on hea, kuid endiselt on teadustegevuse maht Eesti ettevõtetes kaks korda väiksem kui Euroopa riikides keskmiselt. Teadlaste abiga päris uute lahenduste leidmine tõstaks Eesti konkurentsivõimet veelgi ning võimaldaks veelgi suuremat lisandväärtust. Mis seda takistab ja kust alustada?
Täna on Eestil teadus ja arendustegevuse osakaalu suurendamiseks hea stardipositsoon. Uuringutulemused näitavad eelkõige seda, et võrreldes teiste riikidega tähtsustavad Eesti ettevõtted innovatsiooni enam, mis loob hea pinnase ka teadussaavutuste suuremaks rakendamiseks praktikas. Eesti start-up tihedus näitab ettevõtliku ja innovaatilise mõttemaailma laiapõhjalisust. Maailm on muutustes, erasektori huvi innovatsiooni vastu on seetõttu kasvav. Just ettevõtjate tagasiside oli see, mis andis tõuke Tööandjate Keskliidule Innovatsiooni Käivituskoja loomiseks, mis on hea partner nii ettevõtetele, teadusasutustele kui ka riigile.
Seega on õige aeg ka riikliku innovatsiooniplaani uuendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on koos partneritega alustanud riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) koostamist. See on suurepärane ajastus, sest just teadus-arendus, innovatsioon ja teadmussiire on need, mis aitavad nii ettevõtteid kui ka riiki tervikuna keerulisel ajal uuesti startida ning saavutada majanduses ehk isegi suurem edu, kui enne pandeemiast põhjustatud majanduskriisi.
Ühiskond ootab riigi olulisema arengukava Eesti 2035 väljakutsete lahendamist. Valitsus lubas koalitsioonileppes haridus- ja teadustellimust muuta selliselt, et see täidaks tänasest paremini ühiskonna ja majanduse vajadusi. TAIE on just selleks päris häid tingimusi loomas ja sellega tuleks kindlameelselt edasi liikuda ja asuda seda ellu rakendama. Teadmussiirde muudaks veelgi edukamaks missioonipõhine lähenemine, millega lahendataks teadlaste abiga olulisemaid praktilisi probleeme ja küsimusi.
Eesti edukas liikumine innovatsioonipõhiseks sõltub nii riigi TA panusest, aga veelgi olulisem on erasektori panuse kasv vähemalt 3 korda. Selle kasvu jaoks on vaja innovatsioon teha erasektoris populaarseks ja mõistetavaks. Meil on vaja innovatsiooniteemalise teabe, koolituste ja toetuste koondamist üheks terviklikuks teenuskeskuseks. Ettevõtlussektor toetab siin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja pakkunud Innovatsiooniagentuuri loomise ideed.
Ehk meil on olemas nii nõudlus, eeldused ja ka võimalused, mille realiseerimiseks on oluline teha ära vähemalt kolm asja: elu viia teadus-arenduse arengukava TAIE, seada paika fookused ja missioonid „Eesti 2035“ põhjal ning luua sektorite ülene Innovatsiooniagentuur. Vastasel juhul jääme nukralt järgi vaatama, kuidas naaberriigid meist mööda tuhisevad.