Hinnatud Eesti tippjuht kasutaks võluvõimeid hariduse heaks

Hinnatud Eesti tippjuhid ja ettevõtjad teeksid võimalusel üleöö korda Eesti hariduse ja parandaksid selle mainet, tõstaksid hoobilt õpetajate palka ning muudaks selle õpetajaameti kõige ihaldusväärsemaks.

Just see selgub Eesti Tööandjate keskliidu majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2023“ üles astuvate Eesti tippjuhtide seas tehtud küsitlusest. Hariduse ja tööturu ühte sammu astuma viimine on ka konverentsil üks teema.

Lisaks haridusele vajab juhtide sõnul süvendamist edasise jõukuse kaev, parandamist töötleva tööstuse ja riigi vaheline koostöö ning liiga kalli riigi ehitamine tuleb lõpetada.

Tippjuhid vastasid küsimusele: sul on võimalus muuta üleöö Eestis üks asi, et tagada Eesti edasine silmapaistev areng. Mille muudaksid? Miks?

Jaanus Vihand, A Le Coqi juht ja „Parim juht 2019“

Eesti haridussüsteemi. Tänane üldhariduse süsteem on vana aja igand, kus probleemid koolide asukoha, suuruse, kinnisvara korrashoiu, õpetajate leidmise ja nende kvaliteediga ainult süvenevad. Piltlikult öeldes tuleks selle asemel, et arutada küünalde arvu, nende ereduse ja põlemisaja pikkuse üle, kasutusele võtta elektrivalgustus.

Vaja oleks käivitada uus Tiigrihüpe, mis tänase ainult geograafilisel asukohal põhineva kellast-kellani õppemudeli asemel looks tõeliselt kaasaegse ja tulevikku suunatud ning õppurite tasemetel (sõltumata nende elukohast)  ja huvidel põhineva õpimudeli. Juba täna on olemas tehnoloogiad ning side- ja salvestusvõimalused, mida nutikalt integreerides saaks võimaldada parimatel õpetajatel õpetada mitte kümneid, vaid sadu või tuhandeid õpilasi korraga.

Niimoodi saaksid meie õpilased parimat õpet ja parimad õpetajad ülimalt konkurentsivõimelist töötasu ilma, et me ennast riigina oimetuks peaksime maksma.

Marek Kiisa, riskikapitalifondi NordicNinja juhtivpartner, programmeerimiskooli kood/jõhvi üks asutaja

Muudaks õpetaja ameti kõige respekteeritumaks ja ihaldusväärsemaks ametiks.

Hando Sutter, Eesti Energia juht ja Eesti Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht

Eesti õpetajate palk tõuseks minimaalselt 1,5kordse Eesti keskmise palgani.

Sten Tamkivi, Plural Platform kaasasutaja, Taavet+Sten partner

Et meie ühist riigi raha suunataks “geniaalsete” tsentraalsete poliitiliste leiutiste asemel rohkem sinna, kus vabatahtlikud eraalgatused juba õhinaga midagi teevad: hariduses, tervises, kohalikus elus.

Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu aseesimees

Eesti kutseharidus on sisult tugevam kui mainelt ja võiks olla õppijate esimeste valikute seas. Eesti vajab nii kutse- kui kõrgharidusega inimesi, kuid praegu läheb ühiskonna survel palju noori omandama kõrgharidust. Kutsehariduse läbinu eeliseks on tema kiirem jõudmine tööturule. Oskused annavad vabaduse iseseisvaid valikuid elus teha ning tagavad toimetuleku ning pikemas plaanis kogu riigi toimimise ning edasise arengu. Kutseharidus on paindlik ja sobib hästi inimeste erinevate õpi- ja karjääriteedega.

Jüri Külvik, Lemeks grupi asutaja

Koostöö. Eesti ühe suurima eksportiva ettevõtte juhina pean regulaarselt tegelema sellega, et Eesti ametnikud, Eesti riik ja Eesti poliitikud meie sektorile kaikaid kodaratesse ei loobiks. Selle asemel, et Eesti ettevõtetega koostööd teha, näib riik väga palju vaeva nägevat selle nimel, kuidas meie ettevõtteid panna globaalselt halvemasse konkurentsiolukorda. Ja see on väga murettekitav. Eriti, kui seda tehakse, kärpides tööstusharu, mis on süsinikku siduv, kõrgelt digitaliseeritud ja automatiseeritud ja mis on väga olulise sotsiaalse ja majandusliku mõjuga maapiirkondades. Siinjuures ei räägi ma riigi toetustest ja kompensatsioonidest sektori ettevõtetele, vaid potentsiaalse maksutulu jõulisest vähendamisest.

Jüri Käo, NG Investeeringud juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees

Viiks läbi Riigireformi. Me ehitame praegu riiki, mida me ei jaksa ülal pidada. Maksukoormuse kasv ja ümberjagamine rikkust juurde ei loo.

Lauri Lugna, EASi ja KredExi ühendasutuse juht

Stimuleeriks ettevõtteid oluliselt rohkem panustama innovatsiooni ja arendustegevusega. See, mis on meid toonud tänasesse, ei vii meid enam edasi. Me ei ole enam madalate energiahindade ja tööjõukuludega riik. Kui ettevõtete tasandil kulud tootearendusele ja uuendustele ei suurene, siis senised tooted ei ole paari aasta pärast enam konkurentsivõimelised.

Tiit Land, Tallinn Tehnikaülikooli rektor

Paraku ei ole ühe nupuvajutusega võimalik üleöö teha sellist muudatust, mis tekitaks pikaajalise arenguhüppe. Eesti on väheste maavaradega ja loodusressurssidega väikeriik ning meie senised arengutegurid on suuresti ammendunud. Keskmise sissetuleku lõksust väljatulekuks vajame innovatsioonil põhinevat majandust ja tööstust, mille eelduseks on olulised suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse, eriti erasektori poolt. Kõige suurem väljakutse ongi ökosüsteemi loomine, mis toetaks ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Kai Realo, Ragn-Sells tegevjuht, Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja „Parim juht 2018“

Kuna küsimus eeldab olukorra võlukepikesega lahendamist, siis ilmselt nii nagu Tuhkatriinu loos sai kõrvitsast tõld ja hiirtest hobused, siis ma kasutaks võlukepi puudutust selleks, et täita Riigikogu saal tarkade, missioonitundega edumeelsete inimestega. Selle eelduseks oleks see, et ka poliitilised erakonnad omaks visiooni, vastutustunnet ja koosneks pädevatest ning teotahtelistest inimestest, kes näeks oma lühiajalistest ambitsioonidest kaugemale. Paraku on meie poliitikud meie rahva nägu – seda, mida valime, seda me ka saame. Kuidas me aga korraga nii lühinägelikeks, paiglaseisvateks ja väiklasteks muutusime, seda peaks igaüks endalt küsima.

Otto Pukk, Incap grupi juht ja “Parim juht 2020”

Meie arengut mõjutab lisaks välistele teguritele ja keskkonnale paljuski see, kui palju on igaüks meist valmis Eesti arengusse panustama ja ise muutuste elluviimise eest vastutust võtma. Vastutust ei ole võimalik tegelikult anda, ka mitte valimiste kaudu – see on siiski miski, mida saab võtta igaüks, olenemata sellest, kas tema rolliks on vastutada suurte üleriiklike muutuste eest või väiksemate igapäevaste toimetuste eest, mis meie elu Eestis edasi viivad. Soovin rohkematele inimestele julgust võtta vastutust ja viia meie elu edasi, teha vigu ja neist õppida, aga mitte teha vigu ning end sealjuurest vastutusest vabastada.

*******

Lisaks eelpool küsimusele vastanud juhtidele ja ettevõtjatele astuvad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2023: aeg on olla ajast ees“ üles Swedbank Grupi president ja juht Jens Henriksson, Skeleton Technologies finantsjuht ja „Parim juht 2016“ Erkki Raasuke ja Ericsson Eesti Tallinna tehase juht Sirli Männiksaar ning peaministrikandidaadid majandusdebatis. Konverentsi avakõne peab Vabariigi President Alar Karis.

Riigikogu valimiste eel kirjeldab konverentsi pealkiri „Aeg on olla ajast ees“ tööandjate ootust Eesti riigi juhtimisele – murda välja kriisidele reageerimise lõksust, teha vajalikud otsused ja strateegilised valikud. Konverentsil otsitakse lahendusi probleemidele tööturul, hariduses, riigijuhtimises ja majanduselus.

„Tuulelohe lend 2023“ toimub 16.02 Kruiisiterminalis. Programmi ja esinejad leiab www.tuulelohe.ee