Hando Sutter: kas Eesti riigikaitse toode on parem kui selle turundus?
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter ajalehe Postimees arvamusveergudel.
Swedbanki peaökonomist Nerijus Mačiulis jagas tänavu Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend“ mõtet, et “Eestil läheb praegu sellepärast kehvemini, et te olete nii kurvad.“ Ta oli Eesti väljavaadete osas optimistlikum kui saalis küsitletud siinsed ettevõtjad ja tööandjad. Kui aasta tagasi hindas majanduslanguse põhja läbituks 63%, siis tänavu 48% vastanuist. Pessimism ja ebakindlus on süvenenud.
Osaliselt võib seda selgitada maailma ettearvamatumaks muutumise ja uutes oludega kohanemisega. Näiteks enne 2022. aasta veebruari polnud harjumust sõjaohule igapäevaselt mõelda või näha kõnelemas kaitsevärvides inimesi, riik polnud harjunud kaitseküsimustest avatult ja avalikult rääkima. On tulnud õppida ja kohaneda ning selle käigus on ka vigu ette tulnud.
Varustus ja oskused näitavad, et Eesti on kaitstud
Sain vau-kogemuse tänavu kevadel Tapal, kui riik taas päevaks ettevõtluse esindajad kokku kogus ja näitas neile riigkaitsekursuse raames, kes ja kuidas meid kaitsevad. Reservväelaste koolitamine, meie kaitseplaan, eelhoiatus ootamatuste vältimiseks, nähtud relvastus ja ka ajateenijatega lõunalauas peetud vestlused olid veenvad. Eesti on hästi kaitstud.
Kõnekas pole seejuures üksnes vajalik tehnika ja kaitseväe süsteemsus, vaid tegevusi läbiv enesekindlus ja kirg oma asja hästi teha, mis paistsid tasemel, mida alati eraettevõtluseski ei näe.
Rahvusvahelist äri tegevad ja teiste riikide kogemust uurinud ettevõtjad on rõhutanud, et las asjatundjad – näiteks sõjaväelased ja kindralid – aitavad kaitseväe enesekindlust avalikkusele selgitades ka ühiskonda süstida. Neil on lisaks valdkonnateadmistele üks tugev eelis veel.
Kaitseväge kuulatakse ja usutakse
Kui ühiskonna usaldus poliitiliste institutsioonide suhtes on kahetsusväärselt langev, siis usaldus kaitseväe vastu on avalikest institutsioonidest üks kõrgemaid. See tähendab, et neid kuulatakse ja, mis eriti oluline, ka usutakse ning usaldatakse.
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane tuletas hiljuti tööandjate kaitseteemalisel seminaril meelde, et võitlus käib ühiskonna meeleolu ehk kaitsetahte üle. See tähendab soovi ja valmidust hoida oma riiki, meie väärtusruumi ja soovitud elulaadi. Saagu mis saab.
Ettevõtjad teevad oma osa
Parim ja veenvaim kommunikatsioon selle juures on tegu. Näiteks on ettevõtjad pikale veninud majanduslanguses ning ärimahtude langusele vaatamata pakkunud kindlust töökohtade säilitamisega. Siinne innovaatiline kaitsetööstus areneb ja kasvab meeletu ambitsiooniga. Lisaks jagavad ettevõtjad oma kogemust ja eeskuju kaitsetahte kasvatamisel ning neist silmapaistvamaid tunnustab riik.
Kui eelnev loob vajalikku ühtsust, siis seda aitavad nullida aga segased ja vastandlikud sõnumid, avalik tülitsemine ning poliitiliste vastasseisude tekitamine ja nende võimendamine. See jätab mulje, et mingi „oma asi“ on „ühisest asjast“ tähtsam. Ei saa olla.
Kui hirm halvab, ettevõtjad ei julge investeerida ja inimesed kulutada ning pikaajalisi otsuseid teha, siis see mõjutab kogu ühiskonna käekäiku. Raha muuhulgas riigi kaitsemiseks tuleb ettevõtluses loodud väärtuselt kogutud maksudelt. Seetõttu on kindlustunde kasvatamine kriitiliselt tähtis.
Arvamusartikkel valmis Eesti Tööandjate Keskliidu projekti “Tööandja panus riigikaitse tugevdamisel ja reservväelaste toetamisel” raames, mida toetab Kaitseministeerium.
Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.