Hando Sutter: ettevõtlus vajab kaitseks maksurahu

Eesti ühiskonnale on jätkuvalt suur väljakutse meie lähiriikidest oluliselt madalam kindlustunne, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter ajalehe Äripäev arvamusveergudel. Lisaks kaitsevõimesse investeerimisele on hädavajalik riigi rahaasjade korda tegemine.  

Riik korraldab juba mitmendat aastat riigikaitsekursuseid ettevõtjatele. Selle Tapa kaitselinnakus veedetud päeva jooksul kuuleb, näeb ja saab katsuda seda, kui tugev ja veenev on riigi kaitsevõime. 

Kui muidu võivad hangitud tehnika ja võimed jääda uudiste pealkirjadesse, paraadile või lihtsalt kaugeks, siis ajateenijatega veedetud lõuna, liitlaste veenvad käepigistused, varustuse ja taktika tutvustused ning info nii riigis kui välismaal toimuvast teevad selle usutavalt selgeks ja lähedaseks. Eesti on kaitstud paremini kui varem. 

Selles on võtmeroll inimestel, kes igapäevaselt Eesti kaitsmise eest vastutavad. Nende tegusid läbib selgus ja enesekindlus ning selle mõju peegeldub ühiskonna hoiakutes. Näiteks kaitseväe usaldusväärsus on riigipea ja politsei kõrval ühiskonnas üks kõrgemaid ja püsivamaid. See tähendab, et neid kuulatakse ning, mis muutuval ajal veelgi olulisem, usutakse ning usaldatakse. Seetõttu aitabki selline infovahetus ettevõtjail kõrget kaitsevõimet omal nahal tunnetada. 

Kui kindlustunde suurendamiseks sellest piisaks, siis võikski lõpetada siin üleskutsega võtta võimalusel ja kutse saabudes see päev ning veeta see Tapal linnakus. See tasub ära. 

Riigikaitse on investeering 

Sellest üksi siiski ei piisa. Tööandjad ja ettevõtjad on viimase aasta jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et riigi rahaasjad on kontrolli alt väljas ja see vajab otsustavat tegutsemist ettevõtluses kindlustunde kasvatamiseks. 

Kaitsevõime kasvatamine on praegu hädavajalik, sellele lisaraha panustamine ühiskonnale prioriteet ja ettevõtjad toetavad seda investeeringut. See tähendab aga, et  teistest riigi kulutustest peaks kokku võtma ja kärpima. Selle vajadust on rõhutanud ka Rahvusvaheline Valuutafond IMF, kuid sellega pole me hakkama saanud. 

Järgmise aasta eelarve on rekordilise suuruse, aga ka rekordilise eelarvedefitsiidiga, miinus ulatub enam kui kahe miljardi euroni. Osa sellest läheb tõesti kaitsekulude kiireks kasvatamiseks, kuid suure osa moodustavad muud kulud. Võimetus riigi kulutuste kiiret kasvu piirata tekitab ettevõtjates ja investorites ebakindlust, sest riigil puudub plaan stabiilseks majanduskeskkonnaks ja maksurahuks. 

Üle jõu elamine kahjustab majandust 

Tööandjate keskliidu liikmete seas läbi viidud küsitlus näitab, et mure riigirahanduse ja selle jätkusuutlikkuse üle on järgmisel paaril aastal tööandjate suurim mure. Seega mõjutab üle jõu elamine otseselt meie majandusruumi konkurentsivõimet, maksulaekumisi ja heaolu kasvu. 

Selle pärast on tööandjad riigi raha kasutamise küsimuses ka nõudlikud kaasa rääkijad. Ettevõtluskeskkonna kindlustunde tugevdamiseks eeldame järgmiselt ehk 2027. aasta eelarve koostamise protsessis sisukat arutelu kulukasvude ohjamiseks, reforme ja ümberkorraldusi riigi rahaasjade kontrolli alla võtmiseks. See ei ole enne valimisi populaarne teema, kuid vajalike otsuste edasi lükkamine muudab need üha keerulisemaks, valusamaks ja kallimaks. 

Ettevõtjate ja investorite kindlustundest sõltub Eesti majanduse käekäik ja inimeste heaolu! 

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev arvamusveergudel.

Artikkel valmis Eesti Tööandjate Keskliidu projekti “Tööandja panus riigikaitse tugevdamisel ja reservväelaste toetamisel” raames, mida toetab Kaitseministeerium.