Tööandjate üleskutse: anna teada tarbetust bürokraatiast

Tööandjate keskliit kutsus ettevõtjaid viitama neile õigusaktidele ja regulatiivsetele nõuetele, mis tekitavad tarbetuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku toimetamist. Ideekorje tulemusel laekus üle 200 ettepanekut bürokraatia ja regulatsioonide vähendamiseks.

Tööandjate keskliit on aastaid seisnud selle eest, et vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda. Nullbürokraatia projekt oli selles vallas oluline samm, kuigi tänaseks on Nullbürokraatia projekt lõpetatud, on halduskoormuse probleem endiselt aktuaalne. Nii Euroopa Komisjon kui ka Vabariigi Valitsus on seadnud halduskoormuse vähendamise lubaduse oma tegevuskavadesse, mistõttu on praegu õige aeg juhtida tähelepanu konkreetsetele kitsaskohtadele.

Kutsusime ettevõtjaid jagama oma kogemusi ja tähelepanekuid ning aitama seeläbi riigil üles leida võimalused, kuidas ja millist halduskoormust vähendada. Ideekorje tulemusel laekus üle 200 ettepanekut, mille hulgas leiab näiteid, mis tekitavad ettevõtjaile asjatuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku tegutsemist, samuti näited, kus regulatsioonid on Euroopa Liidu õigusaktidest rangemalt üle võetud.

Avalik ideekorje oli avatud 19. veebruarist kuni 4. aprillini, kuid praktilised näited ja ettepanekud on oodatud ka edaspidi. Saad seda teha lehe lõpus!

Tööandjate keskliit koondab ja analüüsib nüüd koostöös Advokaadibüroo Sorainen-ga laekunud ideid ning koostab neist süstematiseeritud bürokraatia kärpimise ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Jälgime tähelepanelikult ka Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja töö käiku ning anname regulaarselt teada muudatustest, mis on tänu ettevõtjate sisendile ellu viidud.

Ideekorje tulemused

Alljärgnevas nimekirjas välja toodud näited on esitatud avaliku ideekorje raames erinevate isikute poolt ega sisalda Eesti Tööandjate Keskliidu ametlikke seisukohti!

Aruandluse ja menetlustega seonduv: 

• Aruandlus 3.0 tõi Töötamise registrisse mõned infoväljad juurde, et saaksime lahti tööga seotud tööjõu- ja palgaga seotud statistikaaruandlusest. Sellegipoolest ei ole statistikaaruanded kuskile kadunud. 
• Ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu jne. 
• Statistikaaruanded, mis sisaldavad Maksuametile ja/või aastaaruande kooseisus esitatavaid andmeid (näiteks töötajate arv, brutopalkade summa jmt) tuleks kaotada. 
• Aastaaruande esitamised ja sellega seotud probleemid: Eestis tuleb majandusaasta lõppedes 6 kuu jooksul esitada registrile täielik majandusaastaaruanne, mis on vajadusel auditeeritud või lihtsustatud audiitori ülevaatusega. Tegelikkuses on selleks ette nähtud 6 kuud ebareaalselt lühike ajaline periood alljärgnevatel põhjustel: A. Meil on turul tuntavalt puudu audiitoreid, nad on üle koormatud ja ei ole võimelised kõikidele auditeerimist nõudvatele ettevõtetele õigeaegselt teenust pakkuda; B. Konsolideerimiskohustusega holdingutel on tihti probleem saada tütarühingute auditeeritud baasinfo, mida saaks auditeerimisel kasutada. Kokkuvõttes läheb aruande esitamine pikemaks, kui 6 kuud. Selle olukorra parandamiseks: 
  • A. pikendada aastaaruande esitamise tähtaega minimaalselt 12 kuule majandusaasta lõpust (nii on see enamuses vana Euroopa riikides, kohati on see ka 18 kuud); 
  • B. ainuomanikele kuuluvates holdingutes võiks konsolideerimisnõudest loobuda, piisaks, kui tütarettevõtete tulemusi kajastatakse kapitalisosaluse meetodil (või kui kasutusel on soetusmaksumuse meetod, siis läbi finantstulu tütarühingust). Aruanded muutuvad palju lihtsamini koostatavaks ja informatiivsemaks; 
  • C. lihtsustada audiitorülevaatuse miinimumnõudeid (tõsta bilansimahtu nõuet jne.). 
• Nõue koostada detailne EKOMAR aruanne iga viie aasta järel tähendab, et ettevõtted peavad ümber korraldama oma süsteeme ja teha lisainvesteeringud, et kord viie aasta jooksul esitada Statistikaametile detailsed andmed, mida ettevõte oma tegevuse käigus ei kogu ja mida järgneva nelja aasta jooksul kellelgi vaja ei ole. On ettepanek sellest loobuda. 
• Tulumaksu seaduse paragrahvide 48 ja 49 rakendamine. Maksuamet on soovituslikes käitumisjuhistes välja toonud, et erisoodustuse peab maksma ettevõte, kelle töötaja või töötaja pere liige on saanud hüve. Toimima peab järgmiselt (toitlustuskulude näitel): 
  • emaettevõte esitab tütarettevõttele arve, müües edasi või esitades nõude hüvitada tütarettevõtte töötaja toitlustamise kulud. Sellisel juhul on tütarettevõte teinud nii kulu kui tasunud sellelt maksud; 
  • emaettevõte arvet ei esita, kuid informeerib tütarettevõtet summast, mida tuleb erisoodustusena käsitleda. Kuidas informeerimine toimub, otsustavad kontserniettevõtted omavahel ise. Tütarettevõte maksab maksud oma töötajate erisoodustuselt, vaatamata sellele, et ta tegelikult kulu teinud ei ole. Emaettevõttele jäävat kulu käsitletakse tema ettevõtlusega seotuna ning topelt maksukohustust ei teki. Suures konsolideerimisgrupis tuleb pidevalt ette kontserniüleseid üritusi ja koosviibimisi, mida tuleb käsitleda töötajate erisoodustusena. Asjaajamise lihtsustamiseks võiks olla lubatud, et ettevõte, kes korraldab ürituse või otsustab teha kingituse, maksab erisoodustused kirjeldatud juhtumil ja ei ole oluline, et erisoodustus oleks makstud just sellest ettevõttest, kus on sõlmitud erisoodustuse saanud töötaja tööleping. Ehk kokkuvõttes riigile ei laekuks mitte vähem erisoodustust, vaid asjaajamise lihtsustamiseks muutuks ettevõte, kust tasutakse erisoodustus. Olukorras, kus kontserni igast ettevõttest osaleb 1-2 töötajat ei pea korraldaja (olgu see siis emaettevõte või tütarühing) enam kulusid edasi tegema. Näiteks kui kontserni üritusel osaleb inimesi kahekümnest tütarettevõttest, siis ei pea enam edasi tegema 20 arvet või teavitust, vaid ürituse korraldamise eest vastutav ettevõte tasub ise kõikide kontserni töötajate eest erisoodustuse ja deklareerib selle Maksuametile. Täiendavalt aitaks selline lähenemine lihtsustada tähtaegadest kinnipidamist, kuna eelneva kuu osas tuleb erisoodustused deklareerida TSD lisas 4 järgneva kuu 10. kuupäevaks. Suurema ürituse korral võib arvete esitamine toimuda hiljem ja see jätab kontserni raamatupidamistele väga vähe aega dokumentide kontrolliks ja nõutud deklaratsioonide tähtaegseks esitamiseks. 
• Riigi infosüsteemides esitavatel taotlustel võiks sisalduda riigil juba olemasolevad andmed (nt elukoht, käive vm) eeltäidetuna. 
• Puuduva või osalise töövõimega töötaja tööle võtmisel on tööandjal võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust. Sageli ei soovi inimene ise tööandjale töövõime kao kohta infot anda ja seega ei saa tööandja seda taotleda. Samuti on taotlemiskohustus ebavajalik halduskoormus, sest info nii töötamise kui vähenenud töövõime kohta on riigil olemas. Ettepanek edaspidi sotsiaalmaksu hüvitamise otsus teha automaatselt tööandjale, kes võtab tööle vähenenud või puuduva töövõimega inimese (vajadusel piirata põhitööandjale, kes arvestab tulumaksuvaba miinimumi). 
• Notari poolt esitatud dokumendid ja avaldused võiksid äriregistris kajastuda ilma kohtunikuabi menetluseta.  
• Probleem Päästeameti Ohutusportaaliga, mille kaudu ettevõte esitab oma tuleohutuse enesekontrolle jm seadusest tulenevat ohutusalast tegevust. https://ohutusportaal.paasteamet.ee on e-keskkond. Portaali pääseb ainult läbi isiku tuvastamise, kas ID-kaardi-, Mobiil-ID, Smart-ID kaudu. Kui siseneja (füüsiline isik) tegutseb portaalis ettevõtte esindajana ja täidab ära objekti või objektidega seotud Tuleohutuse enesekontrolli aruanded või operatiivkaardid, siis jääb antud eraisik nende aruannete ja kaartide ainuesindajaks. Kuigi need on tehtud ettevõtte nimel, puudub juhatuse liikmetel, isegi ettevõtte omanikel võimalus kaartidega portaalis tutvuda. Kui töötaja, kes on esindanud ettevõtet “https://ohutusportaal.paasteamet.ee/” -s, peaks töölt lahkuma või muul põhjusel töökohustustest lahkuma, ei jää kellelgi teisel eelnevalt esitatud kaartidele ligipääsu, k.a. juhatuse liikmetel, ega ettevõtte omanikel, rääkimata tema asemel tööle asunud töötajal. Kui eelnev töötaja ei ole teinud Portaalist dokumentidest väljatrükke, siis muutuvad eeltäidetud dokumendid ettevõttele kättesaamatuks ja kasutuks. Kogu info tuleb uuel isikul portaali sisestada nullist. Info on äärmiselt mahukas ja detailne, kulub mitmekümneid kui mitte sadu tunde, et taastada info. Kui on olemas väljatrükk, siis töö on ümberkirjutamise põhimõttel. Kui seda pole, siis tuleb andmed nullist luua. Ettepanek: Ligipääs peab olema ettevõtte põhine, kus antakse ligipääs töötajatele, kes antud ettevõttes selle valdkonna eest vastutavad. Tuvastamine ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID kaudu. Nii tagatakse halduskoormuse vähendamine (olemasolevate dokumentide taastäitmine või ajaloo jälgimine) ning jätkusuutlik dokumentide haldamine. 
• Kompleksload, mille menetlus oli keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS kasutuselevõtmise hetkel pooleli või sellele hetkele järgnevad loauuendused tuleb teha algusest peale, kuigi osaliselt on info vanal loal olemas. KOTKASes võiks olla võimalus olemasolevat infot täiendada, mitte nõuda alati kogu info uuesti esitamist ja menetlusega algusest alustamist. 
• Statistikaameti ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne sisaldab andmeid töötajate soo, hariduse, vanuse kohta, mida ettevõtte igapäevase teadus- ja arendustöö käigus ei kogu. Aruande kontrollid ei luba aga aruandes teadus- ja arendustööle investeeritud summasid raporteerida, kui need detailandmed puudu. Aruandes võiks jätta 2 alternatiivi andmete esitamiseks, kas kõigi detailidega või lihtsalt ettevõtte siseselt investeeritud summat raporteerides.
• Ettepanek: jätta ära planeerimisel ja KMHs avalikud arutelud ning “igaühe õigus” osaleda planeerimismenetluses. (Plan S §9).   Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.) Selle igaüheõigusega jooksutatakse protsessid umbe ning toimivast esindusdemokraatiast saab valju vähemuse demokraatia. Põhjendatud rakendada kirjalikku avaliku tagasiside formaati. Planeerimistegevuses suur töökoormus ning planeerijatele pinge ongi seotud “igaühe õigusest tuleneva” agressiivse vähemuse vaenamisega (kes edukalt rakendab kohalikku või üleriiklikku meediat) hakkama saamine. Põhimõte peaks olema “mõjutatud isikute õigus” ehk arvamuse esitamise õigus on isikutel, kes on planeeringust tõendatavalt mõjutatud ning et peamine otsustaja on esindusdemokraatiast tulenevalt kas kohalik omavalitsus või riik, mitte sisuliselt planeeringuid takistavad kitsad ja kogu ühiskonna huvides ebaesinduslikud ärritunute grupid.
• Pankadele on pandud üha uusi kohustusi (kestlikkusega seotud aruandlus ja taksonoomia, rahapesu tõkestamine, maksupettuste vältimine), mis põhjustab ka ettevõtjatele halduskoormust ega ole alati proportsionaalne – nt info esitamine pangale maksuhalduri jaoks või raha päritolu tõendamiseks.
• Krundi piirde paigalduse kooskõlastamine. KOVi poolt suur inimressursi raiskamine. Valla eeskirja järgi piisab ehitisteatisest – tegelikult osales menetles täpselt 10 ametnikku, kes kõik uurisid ja arvasid.
• Lisaks töörände piiravatele tingimustele on selle menetlus väga aeglane, läbipaistmatu ja killustunud erinevate ametkondade vahel. Tööandjad on korduvalt teinud ettepaneku protsess digitaliseerida ja viia ühtsesse infosüsteemi. See võimaldaks kiiremini ja läbipaistvalt lube menetleda ning tõhustaks ka järelevalvet.
• Statistikaameti väliskaubandusstatistika aruandes tuleb esitada kaupade kaal ja väärtused, kuigi see info on ka MTA-l olemas, kelle kaudu toimub impordi vormistus.
• Alkoholi sisaldavate maitse-ja lõhnaainete registreerimine EMTA-s ja täpne aruandlus mittealkoholi tööstuses. See on ajakulukas ja ei oma mittealkoholitööstuses (nt. keemiatööstus, kosmeetika) mingit tähtsust. Samas ranged reeglid – nt. tootearenduses kasutatavad alkoholi sisaldavad maitse- ja lõhnaained kuuluvad aktsiisi maksustamise alla. EMTA-s registreerimise regulatsioon on ainult Eesti Vabariigis. Enne seda regulatsiooni oli ainult kinnitus, et ettevõte ei kasuta alkoholi sisaldavaid maitse- ja lõhnaaineid alkohoolsete jookide tootmiseks. 
• Metsaseadus, looduskaitseseadus. Metsateatiste esitamine, s.t. eraomandil metsatöödeks tasulise raieloa (tööloa) taotlemine. Väärikust alandav ja tarbetu tööloa taotlemine töötamiseks omal maal ja omas metsas. Ettepanek tühistada maatulundusmaadel majanduspiirangud eraomandis olevale maale, s.h. raha eest metsateatiste, ehk raielubade taotlemine.
• Enesekontrolliplaan – 1x aastas tuleb jälle see dokumentatsioon üles otsida, et ametnikule esitada. Endal seda vaja pole, see on ainult ametnikule esitamiseks.
• Topeltkontroll tehingutele. Kui nt on vaja Koondumisluba, FDI luba ja TTJA luba siis seda peaks menetlema üheskoos.
• Äriregistri ja kinnistusraamatu topelttöö notari poolt esitatud dokumentidega. Notarid võiksid ise otse teha kandeid registrisse.
• Aruandlus Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon nõuab turuosalistelt aruandust, mida justkui sisuliselt ei analüüsita. Näiteks on korraga meil töös 8 päringut erinevate andmete esitamiseks, mille osas ei ole arusaadav, et mida selle infoga peale hakatakse. Ettevõttes igapäevatööd tegevad inimesed ei soovi teha mõttetut tööd, millele ei saa tagasisidet. Keeruline on töötajaid motiveerida. Lisaks on igakuine rahaline kulu kümnetes tuhandetest eurodes. Kohati halvab ettevõtte võtmeisikute töö täielikult, mis omakorda tähendab, et lõppkliendid saavad vähem väärtust/kehvemat teenust. Eestis tegutsevate rahvusvaheliste finantsteenuste pakkujate konkurentsivõime parandamise seisukohalt on vaja FI-l mõelda, et kuidas tagada turuosalistele õige kaitse aga samas aidata rahvusvahelisele konkurentsile kaasa. Kas FI eesmärk on teha enda tööd tõhusalt? Eestis on regulatsioonidele vastamine sama kulubaasiga, kui suurtel EU turgudel. Kulu suurus vs turu suurus ei ole tasakaalus. Finantsinspektsioon peab igale päringule andma ka tagasisidet, et mida selle infoga tehti, millised on järeldused, otsused. Hetkel ei ole mehhanismi, mille järgi saab otsustada, et kui palju võib Finantsinspektsioon turuosaliselt nõuda. Suhtluskanalid on aeglased ja bürokraatlikud. Finantsinspektsioon võiks küsida vähem manuaalselt ja pigem liikuda automatiseeritud digitaalsete lahenduse peale, et turuosalistel oleks igakordset korduvat tegevust võimalik vältida. Kes kontrollib FI tegevust sisuliselt, et ei ületataks mõistliku halduskoormuse kasvu turuosalistele? 
• Meditsiiniseadmete teavitamine (Meditsiiniseadme seadus, Ravimiameti vastutusala). Iga ettevõtja, kes levitab Eesti turul meditsiiniseadmeid, on kohustatud sellest teavitama Ravimiametit kümne päeva jooksul asjaomase meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest arvates. Meditsiiniseadmed, mis on registreeritud üleeuroopalises andmebaasis, ei vajaks lisa teavitamist Eestis. Kui uus üleeuroopaline andmebaas EUDAMED jõustub (eeldatavalt Q1 2027), võiks Eestis nende meditsiiniseadmete teavitamise lõpetada. See on plaanis Lätis ja Leedus, mitte aga Eestis.
• Detailplaneeringu, mis ei erine üldplaneeringust, menetlus peaks olema kiirem. Mõnes omavalitsuses ei peeta planeeringute menetlustähtaegadest kinni.
• Statistikaamet nõuab meilt erinevate vaatlusnädalate aruandeid veokite nädala tööde kohta: veoki hinnanguline kaubaruumi täituvus % (iga peatus on see ju erinev), veose liik (iga peatus on see erinev), mahalaadimiskohtade arv, pealelaadimiskohtade arv, pealelaaditud kauba kaal ühel reisil, kaubagrupi selgitus jne. Autojuhi töö on nii pingeline, ma ei saa panna talle seda kohustust ja tegelikkuses pole ühelgi vedajal mõistlikku lahendust neid andmeid esitada. Peaksin autojuhtidega koos ja kaaludes statistika andmeid koguma, et aruannet nõuetekohaselt täita. Olen korduvalt küsinud statistikutelt, mille jaoks on teile vaja veoauto mahalaadimis – ja pealelaadimiskohtade arvu- kui autojuht wc-s käib või sööb- kas need on ka mahalaadimis- või pealelaadimiskohad- mulle vastatakse, et euroopa nõuab neid andmeid, nemad täidavad käsku.
• Audiitorkontrolli kohustuse piirmäärasid tõsteti, aga tehti ebamõistlikult madala lävendiga, mis jätkab olukorda, et väikesed haldusettevõtted, kus ei toimu igapäevast majandustegevust ja hallatakse vaid varasid, peavad kulutama aastas 2000-5000 eur, et saada audiitorilt linnukese pärast kinnitus, lisaks nende ettevõteteni jõuavad audiitorid peale aastaaruannete lõpptähtaega, millega kaasneb õigeaegselt esitamata aruannete hulk. Varade haldusettevõtted, kus igapäevast majandustegevust ei toimu, teevad tarbetut haldamist, millega kaasneb raha ja ajakulu. Varade haldusettevõtted, kus ei toimu aktiivset majandustegevust (puudub käive) tuleks vabastada audiitorkontrolli kohustusest või viia see kohustus näiteks üle kahe aasta taguseks kohustuseks. 
• Konkurentsiamet nõuab väga väikese mahuliste ettevõtete ühendamiste korral koondumise teadet, millega kaasneb riigilõiv ja kuni 30 päevane analüüs. Eesti ettevõtlusmaastik vajab ekspordi ja R&D võimekuse kasvuks konsolideerumist. Väga väikeste ettevõtete ühinemisel / koondumisel kulutatav konkurentsiameti aeg ja raha ei ole kuidagi põhjendatud ning on sedasorti tehingute elluviimisel mõtetuks takistuseks. Oluliselt tuleks tõsta piirmäärasid, milliste käibemahtudega ettevõtete korral Konkurentsiamet ei sekku, see piir võiks liikuda julgelt ca 10 miljoni eur piirile. Konkurentsiameti töö tuleks asendada ettevõtte kohustusega teha konkurentsi analüüs ning hinnata, et tegu ei ole X% ületava turujõu tekkimisega. Kui ühendav ettevõte leiab, et valitsevat konkurentsituru olukorda ei teki, siis piisab Konkurentsiameti informeerimisest. Viimane võib sel juhul näiteks 7 päeva jooksul anda teada, kas siiski soovib teha pistelise analüüsi. Sellega saavutame olukorra, kus kõigi väikeettevõtete koormamisel asemel analüüsitakse olulisi tehinguid. 
• Tööandja poolt töötajate lähetuse tõendi A1 taotlemise kohustus kõikidele ELi sisestele, riikidevahelistele töölähetustele, sõltumata nende pikkusest ja iseloomust (sh. töölähetusele TLS §21 mõistes). Märkimisväärne täiendav administratiivne töökoormus ettevõtjale, kuna sisuliselt tuleb tõend hankida iga töötaja iga lähetuse kohta eraldi. Praktikas ebareaalne kohustus. Taotluse vorm on prindituna 4 A4 lehekülge pikk, umbes 100 andmeväljaga dokument (!). Liidestamise võimalust ettevõtte IT lahendustega pole. Kas kaotada nõue üldse või tekitada erisus töölähetuse iseloomust tulenevalt. 1-2 päevase messi, koostööpartneri, kliendikülastuse või koolituslähetuse puhul on tõendi A1 taotlemise kohustus ebamõistlik nõue. Enamus Eestis tegutsevaid tööandjaid tegelikult ei teagi, et selline tõendi taotlemise kohustus neil on. Samas on ELis riike kus selle olemasolu töötaja lähetusel viibimisel võidakse kontrollida ja selle puudumisel on tööandjale sanktsioonid. 
• EMTA lehel peab registreerima iga nn tööampsu iga kord eraldi. Ei saa ühe sisestusega mitme töötaja tööampsu registreerida. See on tarbetu ajaraiskamine ja lepingute sõlmimine jne. Võiks saada nn tööampsudnt  koondina või kvartalipühiselt märkida.
• Keskkonnalubade väljastamisel on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Tihti on KOV-l omad huvid või lihtsalt poliitiliste punktide saamise soov ja nad ei anna nõusolekut ka olematu mõjuga jäätmekäitluse teostamiseks. Kuna aga jäätmete käitlemine on ühiskonnale vajalik ja suure avaliku huviga, siis KOV-de selline käitumine on lubamatu. Samas keskkonnaamet ei soovi KOVidega tüli ja kui KOV on millelegi vastu, siis amet reeglina luba ei väljasta, seda isegi siis kui KOV põhjused on ilmselgelt otsitud ja ebaadekvaatsed. Me oleme pidanud mitmed projektid edasi lükkama, kinnistud maha müüma, investeeringud tegemata jätma, kohtus käima, sest KOV vastuseisu tõttu pole me saanud oma tegevust arendada. Ettepanek on, et lihtsamad jäätmekäitlusalased tegevused, näiteks kui soovitakse käidelda jäätmeid, mis ei sisalda biojäätmeid (vanapaber, pakend, jne), ehk puudub haisu ja näriliste risk, ei nõuaks enam KOV-i kooskõlastust. Põhimõtteliselt võiks keskkonnaamet anda loa ära KOV-ga konsulteerimata kui ta näeb, et tegevusega ei kaasne sellist mõju, mis võiks üle käitluskoha kinnistupiiride jõuda või kedagi mõjutada. 
• Keskkonnaameti ametnikud esitavad loa menetluses nõudeid ja muudavad varasemalt kehtinud tõlgendusi. Näiteks loa muutmisega võib kaasneda, et ametnik hakkab esitama uusi nõudeid, mis otseselt ei tule ühestki seadusest ega riiklikust regulatsioonist, kuid ametnik arvab, et nüüd võiks olla nii. Samuti muudetakse aastaid kehtinud seaduste tõlgendamisi, ehk luba muutma minnes ametnik teatab, et me tõlgendame nüüd seaduse mingit punkti teistmoodi ja esitab sellest tulenevaid nõudeid. Selline ametnike käitumine on ääretult ettevõtlust pärssiv, sest ametnike uued nõudmised võivad tuua kaasa vajaduse märkimisväärseteks investeeringuteks, tegevuse ümber korraldamiseks või isegi lõpetamiseks. Samas pole ettevõtjal võimalik sellisteks asjadeks valmistuda, sest ametnike nõudmised selguvad loamenetluse käigus ning olukorras, kus üldine seaduslik raamistik pole muutunud. Kui ametnikud kavatsevad rakendada uusi nõudmisi, mis ei tulene riiklikest regulatsioonidest või nende muutmisest või kavatsevad muuta seni kehtinud seaduste või regulatsioonide tõlgendamist, siis peaks neil olema kohustus vastavatest muudatustest mõistliku aja jooksul ette teatada, et ettevõtjad teaksid uute nõuetega arvestada ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Lisaks peaks olema ametnike “loomingulisus” piiratud ja kontrolli all, ehk seadustest ja riiklikest regulatsioonidest erinevate nõuete esitamine peaks olema erakorraline ning väga selgelt põhjendatud. Täna võib ametnik sisuliselt küsida mida iganes ta suudab välja mõelda. 
• Aktsiisikauba tootevastavuse ja kvaliteedi tõendamine. EMTA ei aktsepteeri teistes EU riikides väljastatud dokumente. Hetkel näiteks ei aktsepteeri EMTA Saksa firma Carl-Roth GmbH poolt väljastatud kvaliteedi ja analüüsi dokumente ja oleme sunnitud tellima lisaks need analüüsi dokumendid Eesti vastavalt asutuselt, tasudes ka muidugi nende eest.                  
• Keskkonna kompleksloa väljastamine või muutmine. Keskkonnaamet kasutab taktikat, et seaduses määratud tähtajas püsimiseks menetletakse lubasid nö ametliku menetluse väliselt. Selliselt võib menetlus kesta isegi aastaid ja kui mitteametlik menetlus on menetletud ja kõikidel küsimustel vastused, siis hakatakse ametlikult menetlema ja sel juhul on menetlus kiire ja nii jäetakse mulje, et load menetletakse ära seaduses toodud tähtaegade jooksul. Sellise praktika peaks lõpetama. See on tohutult koormav, kuna pole mingit selgust kas ja kuna ja mis tingimustel loa üldse saab. Mitmed investeeringud on seetõttu ära jäänud. Keskkonnaamet peaks trikitamise lõpetama ja menetlema load ära seaduses toodud tähtaegade jooksul 
• Kohustada haldusasutusi ankeetandmeid vastu võtma ka faili kujul (näiteks .csv). Näiteks kultuuri- ja haridusvaldkonnas (aga ka tööstuses, põllumajanduses jne) tegutsevad inimesed puutuvad päevast päeva kokku mitmesuguste taotluste ja aruannete esitamisega avaliku võimu asutustele ning muudele haldusmenetluse seaduse mõttes haldusasutustele. Selle tegevuse igati tervitatav paberkandjalt digisüsteemidele üleminek on viinud mitmesuguste elektrooniliste ankeetide kasutuselevõtuni. Siiski on see üleminek paljudel juhtudel jäänud pooleli: 1. elektroonilised ankeedid tihtipeale ei ole ikka veel mitte alati ankeedist ankeeti korduvate andmete osas (näiteks aruandekohustusliku isiku põhiandmed) eeltäidetud. 2. elektrooniliste ankeetide täitmine mittekorduvate andmete osas eeldab ankeedi täitjalt tihti topelttööd: tavaliselt juba kord failis (näiteks word või excel) vormistatud andmeid tuleb ankeeti sisestada väli väljalt, mis suuremate andmemahtude korral kujutab enesest märkimisväärset mõttetut ajakulu. Positiivsed näited: 1. Maksu- ja Tolliameti maksuandmete sisestamine on lisaks elektroonilisse ankeeti sisestamisele võimalik ka .csv faili kujul 2. Eesti Kultuurikapitali taotlus- ja aruandekeskkond e-kulka, mis võimaldab andmeid esitada ka .pdf failina (seal võiks siiski olla ka võimalus andmete sisestamiseks .csv failina, sest praegusel kujul esitatud andmed ei saa automaatselt osaks ankeedist). Negatiivsed näited ankeetidest, mille puhul tuleb andmeid sisestada väli-väljalt ning mille puhul puudub andmete esitamise võimalus faili kujul: 1. Eesti Autorite Ühingu repertuaariaruanne https://rep.eau.org/?id=67da6d71cfc05 2. Tallinna linna kultuuriprojekti taotluse ankeet, mis on kogu sisulises osas üldiselt mõttetult keeruline ning mille puhul näiteks eelarve koostamine failina lisamise võimalus hõlbustaks oluliselt ankeedi finantsosa täitmist. Ettepanek: muuta kõigile haldusmenetluse seaduse mõttes haldusasutustele kohustuslikuks ankeetandmete vastuvõtmine ka faili kujul (näiteks .csv).
• Aktsiisilao registreerimine. Iga baar/restoran, kes soovib pakkuda majanapsu, ehk siis alkohoolset tõmmist või kokteili (mis valmistatakse sisseostetud, juba aktsiisiga maksustatud alkohoolsest joogi põhjal), mis ei valmi kohesegatavana kliendi tellimusel, peab 1) registreerima aktsiisilao (eraldi lukustatav ja muuks otstarbeks mittekasutatav ruum + palju paberitööd EMTA-le) 2) Teavitama sellest PTA-d (jällegi paberitöö) 3) registreerima selle Alkoholiregistris (jällegi paberitöö). Piisaks ühes ametis registreerimisest, kui see on tõesti vajalik – kokteile me ei registreeri ju kuskil. Aktsiisiladu on antud juhul täiesti mõttetu, sest aktsiis on juba tasutud + kõik ülejäänud joogid ei pea seisma aktsiisilaos. 
• Pangagarantii nõue riigihangetes. Pangagarantii annab pank vastava summa deponeerimisel. Pangagarantii asemel võiks sobida ka kindlustusseltsi garantii.
• ISO nõuded riigihangetes. ISO resertifitseerimine on võrdlemisi töömahukas ja kulukas. Sageli jäävad nende nõuete järgimised ettevõttes realiseerimata, paberil on kõik korras.
• EL struktuurifondide kasutamise üle tehtav järelevalve Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt on nii toetuse saajaid – elluviijaid, partnereid, aga ka rakendusasutusi ja RTK-d ennast liigselt koormava lähenemisega. See praktika peab muutuma – mul on praktikast tuua väga palju absurdseid näiteid, kus nt 30 eurose arve abikõlblikkuse arutamise üle toimub koosolek, millel osaleb 8 inimest või kuidas RTK jäigalt ja tuimalt sõidab üle nii teiste riigiasutuste, kui ka ministeeriumide arvamustest ning tõlgendab SF reegleid võimalikest kõige kitsamal/karmimal/valdkonna huvidega mitte kooskõlas oleval viisil. Samuti nõutakse toetusi tagasi väga kergekäeliselt. Lahedusettepanek: RTK võimuvolitusi struktuurivahendite rakendusüksuse rollis peaks piirama; vajadusel SF regulatsioone (seadus ja ühendmäärus jms) ka leebemaks muutma. Kohe päris kindlasti aga peab RTK muutma oma halduspraktikat ja kaotama subjektiivsuse kontrollimisel. Samuti peaks lõpetama väiksemate summadega tegelemise, kui järelevalvele kulub. Järelevalve peaks keskenduma ikkagi peaasjalikult suurematele kuludele, suurte riskidega elluviijate üle suuremate riskidega valdkondades. RTK peaks usaldama ministeeriumeid kui rakendusasutusi ning ka teisi riigiasutusi ja avalik-õiguslikke asutusi kes projekte ellu viivad.
• Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise kohustus Kemikaaliseaduse § 9. Praeguse määratluse kohaselt loetakse ohtlikeks kemikaalideks kõik kemikaalid, millel on ohupiktogrammid. See tähendab, et ettevõtted peavad pidama arvestust ka kemikaalide üle, mille tegelik oht on minimaalne(nt nõudepesuvahend). Selline üldine arvestuse pidamine ei anna riigile sisulist ülevaadet, kuid tekitab täiendavat halduskoormust nii vastutustundlikele ettevõtetele kui ka järelevalve ametnikele. Tuleks analüüsida, kas ja millises ulatuses on selline arvestus põhjendatud ning kuidas seda saaks optimeerida.
• Kestlike lahenduste arvestamine riigihangetes Riigihangete seadus § 2. – Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnahoidlike lahendustega. Seaduse järgi peaks riik riigihangete korraldamisel arvestama keskkonnahoidlike ja kestlike lahendustega. Tegelikkuses ei suuda riik seda eesmärki piisavalt ellu viia. Hanketingimused ei taga tõelist kestlikkust. Hetkel nõutakse puhastusteenuste hangetes küll nt ökomärgiste olemasolu, kuid see ei näita tervikuna ettevõtte kestlikkust. Riik peaks seadma sisulisemaid ja pikaajalise mõjuga kestlikkuse nõudeid. „Topelt tõendamine“ tekitab lisakoormust. Hangetel küsitakse korduvalt samu tõendusmaterjale. Kui ettevõttel on varasemate hangete põhjal tõestatud kvalifikatsioon(nt ISO sertifikaadid), võiks lubada kasutada eelnevaid dokumente, selle asemel, et neid iga kord uuesti esitada. Standardnõuded ei arvesta teenuste eripärasid. Puhastusteenuste ja muude teenuspõhiste hangete puhul kasutatakse tihti ühesuguseid nõudeid, mis ei arvesta tegelikku vajadust. Riik peaks rohkem arvestama teenuse eripäradega ning andma hangetele rohkem paindlikkust.
• Kliimaministeerium on loonud avaliku sektori asutustele keskkonnajalajälje hindamise mudeli. Kuigi algatus on kiiduväärt, tuleks põhjalikult läbi mõelda: 1) Milliseid andmeid koguda? Pelgalt andmete kogumine ei anna tulemusi. CSRD aruandluse eeskujul tuleks koguda vaid olulise mõjuga andmeid, mitte kogu võimalikku infot. Andmete kogumise eesmärk ja praktiline väärtus. Näiteks, kui kontorihoones kogutakse liigiti jäätmeid, kas see on piisavalt oluline mõõdik? 2) Andmete kogumine peaks käima koos sisuliste tegevustega, nagu töötajate koolitamine ja juhiste loomine. 3) Kuidas optimeerida jäätmestatistika kogumist?  Kui riik soovib saada objektipõhist (aadressipõhist) jäätmete statistikat, peaks selle kohustuse panema jäätmekäitlejatele, mitte ettevõtetele ning protsessid võimalikult automatiseerima. Praegusel hetkel on andmete kogumine RKASele esitamiseks puhastusteeninduse ettevõttel erinevate jäätmekäitlejate käest väga ajamahukas ja sisaldab hulgaliselt käsitööd. Iga jäätmekäitleja esitab andmeid erinevates ühikutes ja erinevas formaadis, hinnastades aruanded oma äranägemisel. Jäätmekäitleja poolt esitatud andmed põhinevad erikaalul, ehk jäätmearuanne ei anna ülevaadet tegelikest jäätmete kogustest.
• Kestlikkuse aruanne (CSRD). Oluline on kiiresti lahendada ebaselgus peale Omnibusi väljatulekut meie õigusruumis, millistele ettevõtetele CSRD nõuded kohaldatakse ja mis ajast need kehtima hakkavad. Hetkel peavad ettevõtted sisestama andmeid erinevatesse süsteemidesse näiteks Statistikaametile, erinevatele riigiasutustele ning samal ajal koostama ka kestlikkuse aruandeid. Ettevõtete koormuse vähendamiseks võiks mõelda, kuidas ettevõte peaks ühe korra andmeid sisestama, mitte igasse süsteemi eraldi. Lisaks võiks riik mõelda, et küsida ühes formaadis andmeid.
• Statistikaamet nõuab ettevõtete majandustegevuse aruandeid. Samas on pooled neist andmetest juba maksuametil olemas – kas oli töötajaid, millise koormusega, kas nad said töötasu ja kui palju. Samuti teab maksuamet, kui palju tasusin käibemaksu ning kui palju sain sisendkm tagasi. Sellest hoolimata pean ettevõtjana hakkama välja arvutama, kui palju sain sissetulekut või kulutasin nt jaekaubanduses, it-s või mujal. Aastaaruanne juba kajastab seda, mitu % mu ettevõtte sissetulekust tuleb ühest või teisest tegevusvaldkonnast. See kulutab väärtuslikku aega. Viimasel kvartalil olin sunnitud aruannet 2x sisestama, sest statistikaametile ei sobinud, et kvartali sissetulek on väljaminekutest 4x suurem. Selliste hinnangute andmine ei ole ameti asi. Ettepanek likvideerida statistikaaruanded ja kasutada maksuameti andmeid, kus see on võimalik. Kui on statistikaküsitlus nt töötajate haiguspäevade kohta, kasutatagu terviseameti andmeid. Topeltandmete küsimine, kui nad juba kuskil registris on, tuleks likvideerida.
• Tööandjal võiks olla võimalus kontrollida, kas töötaja õpib ja kas ta on õigus kasutada õppepuhkust. Tööandjail tuleb aastast aastasse küsida töötajate koolitõendeid kui nad soovivad võtta õppepuhkust. Kas tööandjal võiks olla võimalus Eesti Hariduse infosüsteemist kontrollida, et töötaja on õpilane (pole akadeemilisel puhkusel) ja tal on õigus saada õppepuhkust ning tema kohta ei laiene sotsiaalmaksu miinimumi nõue. See on oluline info väikese koormusega täisealiste töötajate puhul, sest muidu peab tööandja niimoodi töötada soovijatele peale maksma.
• Statistikaameti aruanne „Intrastat. Kauba lähetamine“. Andmete dubleerimine, sest iga kuu esitan täpselt samad andmed Maksu ja tolliametile. Formaat on erinev. Ettepanek aruanded ühildada.
• Statistikaameti aruanne „Tööandja kulutused töötajatele – 2024“. Andmed on kättesaadavad teistest ametkondadest. Ettepanek aruandeid ühildada ja dubleerimine lõpetada.
• KOTKAS platvormil jäätmearuanne – kogutud jäätmetena Pärnu piirkonnas (haljastus jm avalikelt platsidelt jäätmed) üleandmine Paikre kogumiskohta. Meie kinnitame, et anname sinna ja Paikre kinnitab et on meilt saanud. Kõige kohta on arved olemas, miks peab seda kahepoolselt veel aruandega kinnitama? Jäätmekäitleja koostab aruande nagunii.
• Statistikaameti aruanne “Tarbitud kütus ja energia” – energiatootjad ja kütusetarnijad ju teavad, kui palju aruandeperioodil toodeti/müüdi. Millist lisainfot annab STAT aruanne? Millega seda võrreldakse? Aruannet ei esita ju kõik vastava teenuse/kauba saajad.
• TSD ja KMD esitamise tähtaeg e-Maksuametis võiks olla mõlemal juhul 20. kuupäev.
• Statistikaameti aruanne EKOMAR ja raamatupidamise aastaaruanne – dubleerivad.
• KMD VD-aruanne ja Statistikaameti Teenuste väliskaubandus aruanne – dubleerivad, perioodid erinevad
• Statistikaameti igakuine aruanne Palk ja kord aastas Tööandja kulutused töötajale – paljuski samad andmed.
• Töötaja tööle registreerimisel (EMTA) on vaja märkida töökoha aadress. Töökoha aadressi väli võiks olla juba eeltäidetud (vastav info võiks tulla EMTA registrisse äriregistrist, kus on tööandja asukoha info olemas). Kui töötamise koha määramisel on erisusi, siis võiks vajadusel tööandja seda välja täita. Samuti ametikohta valik. Tihti ei ole vastavat ametit EMTA-s etteantud ametite klassifikaatoris. Siis peab eraldi hakkama kirjeldama töötaja töö sisu.
• Vähenenud töövõimega töötaja eest Sotsiaalmaksu hüvitamise küsimine Töötukassalt. Tööandja peab täitma kas Word dokumendi avalduse või esitama avalduse Töötukassa iseteeninduses, et vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu hüvitamist küsida. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis töötaja esitab Töötukassale avalduse, millise tööandja ta on valinud, ehk mis tööandja võib tema eest sotsiaalmaksu soodustust küsida. Tööandja peab deklareerima vähenenud töövõimega töötaja TSD lisal. Miks peab tööandja veel eraldi sotsiaalmaksu hüvitamise avaldust täitma.
• Tööandja peab töötajaid juhendama ehk tutvustama tööohutuse juhendeid, millega tutvumist töötaja oma allkirjaga kinnitab. Töötaja annab ka allkirja tööriiete ja isikukaitsevahendite saamise kohta. See on mõistetav. Arusaamatu ja liigne halduskoormus on see, et tööandja peab lisaks vormistama töötaja tööle lubamise (väljaõppe) dokumendi, kus peab kirjeldama kõike eelnevat (töötaja on tutvunud juhenditega, töötaja teab oma tööajakorraldust, töötajale on väljastatud isikukaitsevahendid, töötaja teab kus asuvad esmaabivahendid jne), tööandja peab kirjutama, et ta on töötaja tööle lubanud ja mõlemad peavad selle dokumendi allkirjastama. Kui töötaja on töölepingu allkirjastanud, lugenud läbi kõik juhendid ja ohutusjuhendid, talle on antud tööriided ning isikukaitsevahendid, need dokumendid on mõlema osapoole poolt allkirjastatud, järelikult on töötaja kõigi dokumentidega tutvunud ja tööandja on töötaja tööle lubanud. Mis kasu annab täiendav tööle lubamise (väljaõppe) dokument? Ettepanek: investeerida andmete kogumise ja analüüsi automatiseerimise süsteemidesse, mis vähendaksid käsitsitöö mahtu ja vähendaksid vigade tekkimise riski.
• Raudteevaldkonna riigisiseste registrite üleviimine EL põhiseks (näiteks European Vechile Register ja tulevikus ISS register). Registrite üleviimisel EL põhiseks on ettevõtjal vaja pädevust, kes oskab EL infosüsteemides toimetada nii tehnilise kui ka valdkonnapõhise sisu poolest. Registrisse andmete sisestamine on peale üleviimist 100% ettevõtja töö ja lisaks tuleb endiselt tasuda selle eest riigilõivu. Kui ettevõtja vastutab ise oma andmete sisestamise/tehniliste vigade eest ja peab neid koordineerima, ei peaks riik iga tehingu eest riigilõivu nõudma. Uute EL määruste rakendumisel on vajalik valdkonna ettevõtjate suurem kaasamine, et registrite ja kohustuste ülevõtmine oleks planeeritav ka ettevõtjatele. Näiteks CSM ASLP (Common Safety Methods on Assessment of Safety Level and Safety Performance) määrusest tulenev uus ISS registri kohustus.
• Statistika ja järelevalve aruandlus raudtee valdkonnas – statistikaameti kohustuseks on märgitud esitada 10 erinevat aruandlust aastas (nendest 2 on iga kuu ja 2 kord kvartalis). Kuu ja kvartali aruanded tuleb esitada lisaks veel aastapõhiselt. Omakorda on kohustus aruandlust esitada samadel alustel Kliimaministeeriumile (vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2015/1100), samad andmed esitatakse eraldi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Lisaks esitatakse andmeid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali ning Maksu ja Tolliametile (EMTA).,””Ettevõttele on sellises mahus andmete esitamine lisatöö (andmeid tuleb sisestada erinevates rakendustes, erinevatele ametkondadele, erinevatel vormidel). Ettevõtte ise ei vaja äritegevuseks kõiki neid andmeid, mis aruandluseks nõutakse. Osad andmed tulevad taristu omanikult. Seejärel tuleb neid analüüsida (hiljem ei ole osade andmetega midagi teha). Lahendus võiks olla: 1. Ühtne raportimissüsteem: Luuakse ühtne digitaalne platvorm, kus ettevõtted saavad esitada kõik nõutud aruanded ühe korra. See platvorm jagaks andmeid automaatselt kõigi asjakohaste ametkondade vahel, vähendades korduvat aruandlust ja bürokraatiat. Selgitus:  Ettevõtte põhitegevus on raudteevedu. Aruandeid on vaja esitada erinevatesse riigi poolt hallatavatesse asutustesse, kuid sisu ja andmed on paljud sarnased. Kui kaardistada kõikide aruannete vajadus ja esitamise nõuded, saaks riik need ühest kohast kätte. Näiteks: Ettevõte esitab igal kuul  EMTA-le aruandeid. Igakuiselt saaks Statistikaameti aruandesse „Palk ja Tööjõud“ kõik andmed TSD pealt. Raudtee-ettevõte on kohustatud igal aastal esitama aastaaruannet, Statistikaamet saaks kõik  andmed aruandesse „EKOMAR H49“ ettevõtete aastaaruannetest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti aastaaruanne, mille osad andmed on kõik kättesaadavad omakorda eelmise aasta Statistikaametile esitatud andmetest. Aastaaruanne Kliimaministeeriumile, mille andmed on juba korduvalt esitatud nii Statistikaametile kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Statistikaameti aruanne „Energia. Eraldi on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaal, kuhu tuleb esitatakse andmeid. Ettepanek viia ühtseks raporteerimissüsteemiks. 2. Andmete kogumise automatiseerimine: Investeerida andmete kogumise ja analüüsi automatiseerimise süsteemidesse, mis vähendaksid käsitsitöö mahtu ja vähendaksid vigade tekkimise riski. 3. Aruandluse sageduse vähendamine: Vaataks üle Statistikaameti aruandluse sageduse ja vajadusel vähendaks kuu- ja kvartaliaruannete  või aastaaruannete esitamise kohustust. Näiteks kui andmeid kogutakse igakuiselt, ei peaks olema kohustuslik eraldi kvartali ja aastaaruande esitamine. Näiteks: Statistikaameti aruanne „Raudteevedu“ on vaja esitada kord kuus, kord kvartalis ja siis veel aasta kokku. Kui need andmed esitatakse kord kuus, siis Statistikaamet saab need ise kord kvartalis ja kord aastas kokku võtta. 4. Koostöö taristu omanikega: Taristu omanikud võiksid otse esitada statistikaametile vajalikke andmeid, vähendades sellega ettevõtete koormust ja tagades, et andmed on täpsed ja ajakohased. Näide: Kõik raudtee kaubaveoga vajalikud andmed kogub infrastruktuuri ettevõte ja kõik andmed tulevad ka kaubaveo ettevõttele infrastruktuuri (raudtee)ettevõttelt. 5. Selgus andmete kasutamisest: Statistikaamet võiks selgemalt kommunikeerida, kuidas kogutud andmeid kasutatakse ja millist kasu nende kogumine ettevõtetele ja ühiskonnale toob. See aitaks ettevõtetel paremini mõista ja toetada aruandluse eesmärke. Näiteks:  Statistikaameti aruandlused: „Energia“, „Teenuste väliskaubandus“, milleks koguda eraldi küsimustikuga neid andmeid. Energia osas tulevad riigipõhiselt andmed tootjatelt. 6. Koostöö era- ja avaliku sektori vahel: Tugevdada dialoogi ja koostööd ettevõtete ja valitsusasutuste vahel, et ühiselt leida kõige optimaalsemad lahendused andmete kogumiseks ja kasutamiseks.
• 600 euro ajatamine maksuametis nõuab mikroettevõtjalt kasumiaruannet, bilanssi  ja rahavoogude aruannet. Ajatamise tegemiseks tuleb hulka tööd teha raamatupidajal, kes paneb kokku bilansi ja kõike muud pigem aastaaruande jaoks kokku. Mikroettevõtjatel võiks olla kuni 2000 või rohkemgi eurot maksuvõlga ajatamist lihtsustatud korras.
• Korraldatud jäätmeveo hangete järgselt jäätmeveo registreeringu taotlemine. JäätS § 98’7 lg 2 p 6 kohaselt registreeritakse isiku tegevus, kes osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.  Registreeringuid on viimase uuenduse kohaselt lihtsustatud, kuid sisuliselt on tegu hankelepingu tingimuste ülekordamise ja kinnitamisega, seega pole registreerimise sisulist vajadust, sest hankeleping juba reguleerib kõiki valdkondi, mis registreeringul välja tuuakse. Juhul kui registreeringut taotlema ei pea, siis nii taotleja kui menetleja poolelt jääks sisutut tööd vähemaks. Teeme ettepaneku loobuda  korraldatud jäätmeveo registreerimise kohustusest.
• Tulumaksuseaduse § 48 lõikes 6 sisalduvad kohustused seoses samasse kontserni kuuluvate isikute poolt erisoodustuste andmisega. Tulumaksuseadus § 48 lõige 6 sätestab kohustuse maksustada erisoodustusena ka tööandjaga samasse kontserni kuuluva isiku poolt antud erisoodustused. Lisaks tuleneb nimetatud lõike viimasest lausest töötajale kohustus sellise erisoodustuse saamisest oma tööandjat teavitada. Praktikas selline säte ei toimi ning tekitab täiendavat mõttetut halduskoormust.  1) Töötajatel puudub info, et neil selline kohustus on, „erisoodustuse“ mõiste on spetsiifiline maksunduslik termin, mille sisu tundumist ei saa töötajatelt eeldada. 2) Töötajatel puudub reeglina info, kes on erisoodustuse andja. Kui näiteks toimub kontserniülene üritus, siis ei jagata töötajatega info, kes ürituse eest ja mis osas tasus, kuidas toimub omavaheline arveldamine ning millised olid kulud töötaja kohta. Vastava info kogumine töötajatelt oleks ka ebamõistlik protsess. Maksu- ja Tolliamet on oma kodulehel andnud selgituse, et § 48 lõikes 6 sätestatud nõuete täitmiseks peavad infot jagama kontserniettevõtted omavahel. Kuigi see tundub mõistlikum soovitus, kui nõuda infot töötajatelt, tekitab ka see suurtes kontsernides ettevõtete jaoks mõttetut halduskoormust: selle asemel, et erisoodustusmaksud ise ära tasuda, tuleb hakata edastama teistele kontserniettevõtetele (keda võib olla kümneid) lisainfot koos alusdokumentidega kulude kohta, mida teised ettevõtted täiendavalt peavad hakkama oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonidel kajastama. See tekitab täiendavat ajakulu ning suurendab riski, et erisoodustusmaksud jäävad tasumata. Selle asemel võiks tasuda erisoodustusmaksud erisoodustuse andja. Ettepanek: kaotada TMS § 48 lõikest 6 nõue, et töötajal on kohustus teatada tööandajale erisoodustuse saamisest tööandjaga samasse kontserni kuuluvalt isikult ning lisada põhimõte, et juhul, kui erisoodustuse andjaks on tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik, tasub erisoodustusmaksud erisoodustuse andja, kui vastav kohustus  erisoodustusmaksusid tasuda on (nt välisriigi kontserniettevõtte töötajate puhul seda pole).
• Kaotada Euroopa Liidus ainulaadne ja Euroopa Liidu aluspõhimõtetele (kaupade vaba liikumine) vastu töötav alkoholiregister. Registri algne eesmärk oli tagada järelevalve alkoholituru üle, tänaseks on järelevalve eesmärk toetatud piisavas ulatuses ka teiste meetmetega. Registri kaotamise tulemusel on võimalik loobuda vastavatest ametikohtadest Põllumajandus- ja Toiduametis, jäävad ära registri arenduskulud ning väheneb hoogsalt lisandväärtust mitte loovate laboriteenuste tellimise vajadus. Ettepaneku realiseerimiseks vaja tunnistada kehtetuks alkoholiseaduse jagu 3 ehk kaotada alkoholiregister.
• Palkade läbipaistvuse direktiivist tulenev aruandluskohustus al 2026. Suurettevõtetele lausub iga aastane aruandluskohustus, mis on taaskord üks lisategevus ettevõtjatele. Seaduste muutmisel tuleks juba lähtuda sellest, et muudatusega ei kaasneks täiendavaid lisategevusi vaid püüaks pigem aruandluskohustusi vähendada. Esmalt võiks palkade läbipaistvuse osas tuua välja vahemikud, kuid täiendav aruandluskohustus ei peaks sellega kaasnema.
• Maavarade kaevandamise aruanded KOTKASes. KOTKAS infosüsteemi loomisel lubati taotlejale, et esmakordselt tuleb taotlust sisestada üks kord ning järgnevad korrad saab teha vaid muudatusi. Paraku reaalsus on lubatust erinev. Jäätmete ladustamise koguse vähendamiseks tuleb küll taotlusel ära muuta ainult need read, mida vähendada on tarvis. Maavarade valdkondlike tabelite jaoks on tarvis loalt kopeerida kõik maavarade tabelites nõutud andmed ja need uuesti esitada. PS! Kaevandamine ehk reaalne tegevus sellest valdkonnas on juba lõppenud ning KeA on sellest teadlik, kuid luba maavarade valdkonnas peab kehtima kuni kaevanduse täitmise lõppemiseni, seega sisuliselt nõutakse taotluse täitmist andmetega, millel sisulist väärtust enam ei ole. Selle näite ja paljude teiste näidete põhjal saab järeldada, et mitut valdkonda hõlmavate keskkonnalubade puhul algab ka väikeste muudatustaotluste esitamisel iga taotluse menetlemine algusest peale, seega antud juhul tegeleb selle väikese muudatusega vähemalt 2 menetlejat, mis on ebamõistlik. Teeme ettepaneku muuta mitut valdkonda hõlmavad keskkonnaload ühe valdkonnaga seotud lubadeks selliselt nagu see oli kuus aastat tagasi.
• Haiguslehe kinnitamisel peab tööandja esitama palga. Peame sisestama andmeid kuigi TSD-l on see olemas. Riik võiks need andmed oma andmekogust võtta.
• Äriseadustik nõuab et nõukogul oleks 3 protokolli aastas. Leiutame mingeid protokolle, töökorraldus omanikega on eraldi nagunii ettevõtte sees reguleeritud, aga siis mõtleme, et mis sinna protokollidesse panna ja mis otsuste kohta see vormistada.
• Erisoodustuse regulatsioon paindlikumaks. Näiteks kui viid koostööpartnerid lõunale, siis rmtp peab maha arvestama lõunal osalenud ettevõtte töötajate kulu. RMTP peab arvestama kogu aeg osa kohvist erisoodustuseks.
• GDPR andmereeglite avaldamine ja nõusolekute küsimine. Pidevalt igas kanalis hoida õigeid dokumente on töömahukas, andmete kustutamine samal ajal tervisehoiu ettevõttena peame osad alles hoidma lisab väga palju keerukust. Tegelikult ei ole reaalne otsida välja kõik mailivahetus, mis inimesega on olnud, logid klienditeeninduse chattidest jmt. Tuleks leevendada nõudeid mida pead üleval hoidma ja andmete kustutamisega seonduva lihtsustamine.
• GDPR mõjuanalüüside tegemine. Näiteks selleks, et paigaldada turvakaamerat registratuuri või pildi edastamisega uksekell (all korrusel kullerid lasevad kella ja on vaja näha et kes kella laseb, kuna on kogemus, et tulevad ka narkojoobes inimesed ja muidu problemaatiline seltskond koridori magama või kuskilt ustest veel üritavad sisse saada) peab tegema mõjuanalüüsi. See on puhas formaalsus ja midagi sellest paremaks ei lähe. Lihtsalt maksame jur haridusega inimesele, et ta mingi dokumendi vorbiks ja mingid ametnikud peavad kontrollima, et meil see dokument on olemas. Tuleks lihtsustada gdpr mõjuanalüüsi nõudeid ja leevendada (näiteks kaamera puhul et piisaks hoiatavast kleepsust).
• ESG aruandlus. Liigume raporteerimiskohustuse alla ja see tähendab sisuliselt 1FTE töökoormuse lisandumist, et raporteerimisnõudeid täita. Oleme juba näiteks alustanud sellega, et kaardistada, mis transpordivahendiga ja kuidas inimesed tööle liiguvad. Kogu regulatsioon on väga keerukas, nõuab paljude uute (ja tavalises äritegevuses mitte kasutatavate) andmekujude kogumist ja talletamist. See ise on keskkonnale koormav. Mõistlik on lihtsalt loobuda kogu ESG raporteerimisest.
• Maksuameti aktsiiside osakonna andmete kinnitamine eraldi wordi failis olukorras, kus KÕIK andmed on neil süsteemis olemas. Tarbetu ajakulu selleks, et alla laadida fail, täita see ära andmetega nagu firma nimi, reg nr, jur aadress, telefon ja meiliaadress ja eraldi kirjaga tagasi saatmine. Riik ei tohiks lihtkirja vormis üle küsida andmeid, mis on sees a. äriregistris, b. KM kohuslase registris c. aktsiisilao pidajate registris ehk kõigis äärmiselt kontrollitud registrites, mille andmed on kergesti kätte saadavad.
• Peame Konkurentsiametile saatma numbreid, mis võimalik saada nt Eleringilt ja Statistikaametilt. Ettepanek: koguda info Eleringilt, statistikaameti ning muudelt lehtedelt.
• Detailplaneeringute tegemise ebavajalikkus – DP-ga dubleeritakse Üldplaneeringut või juba lahendatakse Ehitusprojekti küsimusi – selle tulemusena on protsess pikk ja kurnav kõigile osapooltele. Omavalitsus (Tallinn) kasutab sellega liiga palju ressurssi DP-de läbiviimisele. Planeerimisseaduse järgi kasutada DP-d üldplaneeringu täpsustamiseks või kui mingi krunt on lahendamata. Täna aga on erandist saanud reegel, ning DP on saanud kohustuslikuks ametnike / poliitikute soovi kohaselt. ÜP peaks olema tugevam ja konkreetsem dokument, mille alusel saab väljastada projekteerimistingimused. Sarnast praktikat kasutatakse Lätis ja Soomes.
• Ametnike poolt ignoreeritakse planeerimisseaduses ette antud menetlustähtaegu sellega, et alustatakse taotluse tingimuste täpsustamist enne, kui ametlikult taotlus menetlusse võetakse. Siis võetakse taotlus menetlusse ja alustatakse ametliku menetlusega otsast ning planeeringud venivad aastateks. Ettepanek: kehtestada, et planeering tuleb algatada 30 päeva jooksul alates avaldusest.
• Teeme ettepaneku vaadata üle Statistikaameti poolt ettevõtetelt andmete küsimine. Statistikaameti infokorje rutiinid võiks ära kaotada eriti olukorras, kus küsitakse andmeid, mis riigil on tegelikult juba teada ja olemas.  Selline käitumine ei lähe kokku ka Eesti avalikus sektoris kehtiva andmete ühekordse kogumise poliitikaga laiemalt. 
• Välistalentide kaasamise lihtsustamiseks ja tarbetu bürokraatia vähendamiseks digitaliseerida immigratsiooniprotsess.
• Muuta erinevatest intsidentidest teavitamise reegleid nii, et ettevõtja saaks ühest intsidendist saata ühe teavituse ühele kontaktile (puudutab hädaolukorra seadust, küberturvalisuse seadust, andmekaitse üldmäärust)
• Vaadata üle TTJA-le andmete raporteerimine. Sh nii need andmed, mida TTJA küsib endale kui kindlasti ka need, mida küsitakse Komisjonile. Näiteks tunnistada kehtetuks määruses „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ § 3 lõikes 6 sisaldav õppuste teabe esitamise nõue. Elutähtsate sideteenuste osas toimub selle osas jooksev infovahetus ettevõtjate ja TTJA vahel tavaliselt kevaditi. Kohustus esitada samad andmed iga aasta 30. novembriks on dubleeriv. 
• Vaadata üle ja kitsendada digiteenuste määruse (DSA) raames nüüd sellest aastast kohustuslikuks muutunud läbipaistvusaruannete esitamise kohustus. Esiteks, etteantud vorm on tavakodaniku jaoks keeruline ja arusaamatu ning sideettevõtjate puhul täidetakse sellest ära üksnes väike osa, aga vormi muuta ja inimsõbralikumaks teha ei tohi. Samuti on antud vormi puhul võetud meetmete kategoriseerimine iga ettevõtte enda teha ehk et ettekirjutusi tegevad asutused ei ütle, mis põhjustel nad mingi ettekirjutuse on teinud või mis kategooriasse piiratud veebileht kuulub. See kategoriseerimine on jäetud ettevõtte enda teha, mis tegelikult ei taga aruannete võrreldavust.
• Riigihangetes (kindlas vormis) CV-de ja teatud kinnituskirjade (avalduste) esitamise nõudmine kõigilt pakkujatelt – bürokraatlik, koormav, aeganõudev ja hankel osalemist mittemotiveeriv. Ettepanek, et võiks neid dokumente küsida ainult võitjalt.
• Ettepanek vähendada krediidiandjate aruandluskoormust: Krediidiandjatel lasub aruannete esitamise kohustus Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil (KAVS § 57). Lisaks  krediidiandjatel on kohustus Finantsinspektsioonile esitada  detailsed andmed  krediidiostjate kohta (loovutatud viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tulenevate nõuete osas) tulenevalt KAVS § 57¹.  Sarnaselt  on kohustus ka  krediidiinkassodel ja-ostjatel esitada  aruanded  hallatavate krediidinõuete käivete ja  jääkide kohta (KAVS § 57¹). Ettepanek piirduda selles osas üksnes krediidiinkasso poolt esitatavate aruannetega ja vähendada sellega krediidiandjate halduskoormust aruannete esitamisel.
• Ravimiamet annab hulgimüüjatelt Exceli formaadis kogutud statistilised andmed tagasi kvartaalselt PDF kujul, kuigi neil on olemas ka Excel versioon. Ettevõtja peab konverteerima antud faili Exceliks ja siis andmeid puhastama. Meie tänapäevases e-riigis peaks andmete tagastamine olema kergesti töödeldavas ja sobivas vormingus – kaaluda võiks alternatiivsete võimaluste pakkumist nii nagu pakuvad näiteks krediidiasutused andmete allalaadimist erinevates formaatides (csv, pdf jm).
• Meditsiiniseadmete valdkonnas (Tervise- ja tööministri määrus nr 99 „Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ja meditsiiniseadme levitamisest teavitamise tingimused“ – „määrus“) on kehtestatud nõue, mille kohaselt peab iga isik (nii hulgi- kui ka jaemüüja), kes levitab Eestis IIa, IIb või III riskiklassi meditsiiniseadme või B-, C- või D-klassi in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, teavitama tema poolt kõnealuse seadme esmakordsest Eestis levitamisest. Seejuures peavad kõik isikud, kes levitavad sama seadet esitama teavituse ja kõik määruse § 3 nõutavad andmed. Bürokraatlikuks teeb olukorra fakt, et ehkki dokumentaalsed andmed (nt EC sertifikaat ja vastavusdeklaratsioon) on saadud enamasti EL-s asuvatelt tootjatelt, kes on koostanud dokumendid med.seadmete regulatsioonile vastavalt. Ei ole harv olukord, kus levitaja poolt esitatav taotlus lükatakse puuduste tõttu tagasi ning nõutakse teavituse esitanud levitajalt sertifikaatide ja/või deklaratsioonide ümbertegemist. Levitajatel, kellest jaemüüjatel puudub igasugune kontakt tootjaga, on sellise puuduste tõttu taotluste tagasilükkamine äärmiselt koormav. Niisamuti puudub reeglina hulgimüüjal võimalus mõjutada Euroopa (suur)tootjat oma toote dokumentatsiooni muutma, mis tekitab kokkuvõttes olukorra, kus nii menetleja – Ravimiameti – kui ka ettevõtjate töötajate tööaeg kulub bürokraatlikele tegevustele, et suhelda erinevate osapooltega ja taotleda tootjalt ameti poolt nõutavate muudatuste sisseviimist dokumentidesse. Harvad ei ole juhtumid, kus menetlused jäävadki venima, sest ameti nõutavaid muudatusi tootja dokumentidesse sisse ei vii või ei saa viia (seoses MDR-ile üleminekuperioodiga) ja tooted jäävadki turul kättesaamatuks. Selgusetuks jääb, kellele ja millisel eesmärgil selline teavitamine ja dokumentide esitamine on vajalik.
• Praegune süsteem näeb ette, et looduskaitseliste piirangute seadmise eest on maaomanikul võimalik taotleda hüvitist vastavalt ette määratud mahus. Samas on riigil kõik need andmed olemas ning süsteem võiks toimida riigi poolt automaatselt, kus maaomanikud ei pea iga-aastaselt esitama sellekohaseid avaldusi, mida omakorda peab hüvitise maksmiseks riigi poolt üle vaatama. Ebamõistlik hüvitise iga-aastane taotlemine olukorras, kus andmed ei ole muutunud. Automaatne iga-aastane hüvitiste välja maksmine (nõutav nn eurotoetuste määruste muutmine).
• Raiete tegemiseks on metsaomanik kohustatud esitatud metsateatisele saama Keskkonnaameti lubava vastuse. Sisuliselt on metsateatis raieluba – riik peab lubama raiet hoolimata sellest, et raieid ei või teha, kui metsa ei ole inventeeritud. Ehk esmalt koostab riiklikult litsentseeritud metsakorraldaja metsamajandamiskava, seejärel kontrollib Keskkonnaagentuur kava õigsust ja kannab andmed metsaregistrisse ning hiljem aktsepteerib Keskkonnaamet kava alusel kavandatud raieks esitatud metsateatise. Ajakulu metsaraieks loa taotlemisel, riigilõivu maksmise kohustus. Ettepanek: Kaotada metsaseadusest metsateatis kui raiet lubav dokument. Kui tõepoolest on kartus metsaõigusnormide rikkumise kasvu osas, võib esialgu säilitada metsateatise esitamise kohustuse raiete tegemiseks kaitsealadel.
• PRIA-le esitatava pindala- ja loomatoetuse taotluse juurde kuuluvatel kaartidel tuleb igal aastal piirid üle kontrollida põldude lõikes, sest mingi suva järgi on eeltäidetud taotlusel põllupinnad väiksemaks joonistatud. Kevadtööde ajal taotlusi esitades on see täiendav töö. Arusaamatu on, et miks on tarvis kellelgi igal aastal korrektsed põllupiirid sopiliseks joonistada, vähendades nii põllupinda. Ettepanek: lõpetada ära selline põllupiiride alusetu korrigeerimine.
• Ministri määrus 03.12.2020 nr 83 raudteealase aruandluse kohta sisaldab üheksa erinevat aruannet, mida tuleb esitada Wordi formaadis ja digiallkirjastatult iga kuu, kaks korda või kord aastas. Paar aruannet on seotud Euroopa Komisjoni aruandlusega, mille alusel koostatakse Euroopa ülene statistika. Kuid ülejäänud andmete puhul on selgusetu, kas TTJA neid andmeid üldse kasutab ja milleks need vajalikud on.
• Raudteeseaduse alusel saadud tunnistuste või lubade taotlemisel ja uuendamisel nõuab TTJA ettevõtetelt oma kehtivate juhendite ja kordade esitamist iga kord. Ka siis kui kaks eri menetlust toimuvad sisuliselt järjest ei aktsepteerita, et kuu varem saadeti TTJA-le teise loamenetluse raames kõik juhendid, vaid teise uue menetluse raames tuleb samad juhendid uuesti saata.
• Raudteerajatisi tuleb registreerida Ehitisregistrisse ja Raudteeliiklusregistrisse (sisuliselt topelt registreering), kuna ehitusseadustiku järgi on kasutusõiguse saamine seotud Ehitisregistri kandega ja raudteeseaduse kohaselt on kasutusõiguse saamine seotud Raudteeliiklusregistri kandega. Tuleb teha topelt taotlusi, sissekandeid ja maksta kaks riigilõivu iga rajatise kohta.
• Ehitusseadustik näeb ette iga raudteerajatise kohta eraldi ehitusloa ja kasutusloa taotlemist (eraldi raudteeülesõit, truup, ooteplatvorm jne). See on suur koormus ja dokumentide koostamise kohustus. Selle asemel, et anda üks luba kogu depoo, jaama või raudteelõigu kohta terviklikult (üks taotlus ja üks dokumentide kaust kõigi rajatiste kohta selles depoos vms), tuleb teha kümneid eri taotlusi, nt iga truubi kohta eraldi, ja tasuda riigilõivu.
• Uued ICS2 ja NES tolliprotseduurid EL (Euroopa Liidu) sisesele kaubaliikumisele. Ainult Eestis nõutakse vormistamist.
• Riigihangete hankepassi täitmine. Kopeerin samu andmeid päevast päeva ja panen linnukesi kastidesse. Sama hankepass eeltäidetuna võiks minna kõikidesse hangetesse kus ettevõte osaleb. Kui ettevõttel peaks midagi muutuma, siis saab muuta.
• Vorm INF 14 – Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise, koolituskulude ja tervise edendamise kulude katmise ning laenude deklaratsioon. Osad I ja II. I osa- Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, siin deklareerib residendist juriidiline isik, riigi-, valla- või linna asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule TuMS § 13 lõike 3 punktides 2 või 21 nimetatud väljamakseid. II osa- koolituskulude katmine või hüvitamine, siin deklareerib residendist juriidiline isik, riigi-, valla- või linna asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (TuMS § 48 lõige 2) kalendriaasta jooksul töötaja eest tasunud või talle kuludokumendi alusel hüvitanud tasemeõppekulud (edaspidi õppemaks), mida ei käsitata erisoodustusena (TuMS § 48 lõike 4 punkt 10). Mõlemad osad täidetakse korda aastas. Summad, mis makstakse töötajatele ja mis ületavad lubatud piirmäära või ei klassifitseeru lubatud koolituskulude alla, maksustatakse ja deklareeritakse nagu nii TSD-l. Milleks siis veel täita neid INF 14 osasid?    
• Statistikaaruanded- Mitmes aruandes (EKOMAR, Majandustegevus- kvartaalne) on plokk nimega “Tööhõive, töötunnid“. Siin võiks juba olemas olevat statistkaaruannet “Palk ja tööjõud“ või ka MTA andmeid nii ära kasutada, et see plokk oleks aruannetes juba automaatselt täidetud või milleks see plokk üldse on eraldi neis aruannetes? Kogu seda teemat puudutava info võiks kätte saada igakuisest „Palk ja tööjõud“ aruandest.
• Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadus – laevade varustamise dokumentatsioon. Laeva baaride varustamisel on tarvis esmalt vormistada tollideklaratsioon ja alles siis, kui on olemas deklaratsiooni number, saab vormistada SADHES-süsteemis A3-saatelehe. Miks ei ole võimalk tollideklaratsiooni vormistamise süsteemi ja SADHES-t ühendada? Miks on vaja üldse vormistada topelt dokumendid? Alkoholiregistri ja PTA kontrollikoormus kodumaise alkoholitööstuse üle kahjustab otseselt kodumaiste tootjate konkurentsivõimet. Eesti tootjate tooteid registrisse ei kanta, nõutakse erinevate eeltingimuste täitmist, samal ajal välismaiste tootjate tooted registreeritakse kuna PTA käed piiri taha ei ulatu. Tohutu ajakulu, otsene ja kaudne majanduslik kahju.
• Keskkonnalubade menetlusprotsesside käigus on Keskkonnaamet (KeA) kehtestanud mitmeid sisemisi regulatsioone, mille nõuded on märgatavalt karmimad seadustes ettenähtutest. Näiteks on loodud ökosüsteemide hindamise juhend viidates riigikohtu lahendile (3-20-1657), mille täitmine eeldab ettevõtetelt ebaloomulikult suurt aja ja raha kulu ning mida seadusandlus ei näe ette vajalikuna. Tavapärase aastase menetlusprotsessi asemel on need tihti veninud enam kui 3 aastaseks ja lahendusi ei ole näha.
• Kliimaministeeriumi ja allasutuste poliitilised suunamuutused on sageli põhjendamata ja sidusrühmadega kooskõlastamata: 1) Nt Kliimaministeeriumi Maapõueosakond muutis eelmisel aastal määrust 87 (Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri) viitega, et seda on vaja teha Kliimaseaduse huvides. 2) Tänasel päeval on samamoodi Kliimaseadusele viitega töös määruse 150 (Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus) muutmine sama viitega, et see on kirjas valitsuse tööplaanis ja seotud kliimaseaduse eesmärkidega, muutmist põhjendatakse lisaks dokumentidega, mis on välja antud 2005.a (riigikontrolli raport turba teemal, mis otseselt ei nõua määruse ega selle sisuga seonduva muudatusi ja raportis Riigikontrolli poolt soovitused on tegelikult riigi poolt juba ellu viidud). Tänaseks pole ei seal viidatud valitsuse tegevusplaani ega ka kliimaseadust, aga tööga minnakse ikka edasi. Siinkohal on veel vastuolu KeA seisukohaga. Turba kaevanduslubade eripära on, et need antakse välja väga pikaks ajaks (30+aastat) ning reeglina on neid seejärel vaja veel sama pikaks perioodiks pikendada. KeA seisukoht, et kaevake kiiremini, siis pole pikendamine vajalik, läheb vastuollu Maapõueseadusega, kus on kirjas maksimaalsed kaevandatavad aastamahud. Tänasel päeval soovitakse aastamahtusid (Määrus 150) veel poole võrra vähendada. Loomulik on, et sellega keskkonnahäiringu aeg pikeneb ja ettevõtetel jätkub tööd vaid mõneks kuuks aastas. 3) Turba ammendunud tootmisalade korrastamine on riigi prioriteet, samal ajal Keskkonnaamet ei suuda, sh  eelnevatel põhjustel korrastamisprotsesse menetleda piisava kiirusega. Praegune menetlusprotsess näeb ette, et vastavalt KeA poolt väljastatud korrastamistingimustele koostatud korrastamisprojekti peab lisaks üle kontrollima sama valdkonna ekspert. Keeruliseks teeb olukorra, et Eestis on hetkel meile teadaolevalt 2 ettevõtet, kes omavad vastavat pädevust. Olles samaaegselt ettevõtluses konkurendid, muudab see küsitavaks antud protseduuri eesmärgipärasuse.
• Vähendada ohutusjuhendite koostamisega kaasnevat halduskoormust. Kehtiv õigus nõuab igale töövahendile ohutusjuhendi koostamist, samas täidab sama eesmärki enamikel juhtudel töövahendiga kaasas oleva tootja koostatud kasutusjuhend. Ettepanek kaotada ära tööandja kohustus koostada töövahendi kasutusjuhend, kui sama eesmärki täidab tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend. Kaotada ära tööandja kohustuse koostada tehtava töö ohutusjuhendeid (nt koristaja ohutusjuhend jms), kui sama eesmärki täidab töövahendi ohutusjuhendis/kasutusjuhendis ja riskianalüüs olev info.
• Tervisekontrolli otsuse vorm, Tervise- ja tööministri 15.12.2022 määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisas 2″  Ettepanek on töötaja allkirja eemaldamine tervisekontrolli otsuselt. Meil on olnud juhtumeid, kus seda on keerukas täita. Näiteks töötaja ei ole olnud nõus tervisekontrolli otsusega ja ei soovi seda allkirjastada. Ükski teine eriarst tervisuuringute jms tulemust kirjalikult allkirja vastu ei tutvusta. See allkirjastamine muudab ka tervisekontrollide digitaliseerimise protsessi keerukamaks. Arstil on küll oluline otsust töötajale tutvustada, aga see ei pea olema tutvustatud allkirja vastu. Jätta tervisekontrolli otsusele vaid töötervishoiuarsti allkiri ja vajadusel lisada, et arst on tutvustanud tervisekontrolli otsust.
• Puhkuse ajakava koostamise kohustus. Puhkuste ajakava on pigem dokument, mida koostatakse audiitorile esitamiseks. Ettepanek: muuta puhkuse ajakava koostamine tööandjale vabatahtlikuks.
• Emapuhkuse sisestamine MTA TÖR-i puudub, vanemapuhkuse sisestamise võimalus takistatud kuni vanemapuhkuse esimese päevani. TLS näeb ette, et töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele ja vanemapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette. Samas puudub tööandjal võimalus emapuhkust ja vanemapuhkust MTA töötamise registris ära sisestada. Suure kollektiiviga ettevõtetes tekitab lisakoormust olukord, kus tuleb eraldi üle kontrollida, kas töötajate emapuhkused ja vanemapuhkused on TÖRis õigeaegselt märgitud või ei. Ettepanek: Lisada TÖR-i töösuhte peatumiste nimekirja emapuhkuse sisestamise võimalus ja avada võimalus sisestada vanemapuhkuse sisestus enne emapuhkuse lõppemist.
• Elektrituruseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13123108?leiaKehtiv) näeb ette, et elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisana aruande raamatupidamisbilansiga ja kasumiaruandega tegevusalade kaupa ning nende koostamise arvestuspõhimõtted. Need aruanded peavad olema audiitorkontrollitud. Lisaaruandlusest ja lisaaruandluse kontrollist on vabastatud tootjad, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW. Soovitame kriitiliselt üle hinnata sellise täiendava audiitorkontrolli kohustuse kehtima hakkamise alampiiri näitajad, võttes arvesse tegelikku turu statistikat ning turuosaliste võimet elektriturgu mõjutada.
• Elektrituruseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13123108?leiaKehtiv) § 751 näeb ette, et elektri müüja peab tellima audiitorkontrolli oma arvetel ja reklaammaterjalidel esitatud info kohta. Soovitame võimalusel sellisest kohustusest loobuda ning leppida sarnasel eesmärgil esitatava infoga kestlikkusaruandluses (ulatuses, mil kestlikkusaruandlust hakatakse Eestis lähiaastatel koostama ja avalikustama).
• Maagaasiseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/12894929?leiaKehtiv) eesmärk on ligi identne elektrituruseaduse (ja selle aluseks olevate Euroopa regulatsioonide) eesmärgiga. Soovitame mõlema seaduse kohaselt ette nähtud audiitorkontrolli küsimuse lahendada identselt, võttes aluseks ELTS’i, mis on koostöös huvigruppidega selgelt korrektsema lahenduse saanud. Sarnaselt soovitusele elektrituruseaduse osas, soovitame ka maagaasiseaduse puhul kriitiliselt üle hinnata sellise täiendava audiitorkontrolli kohustuse kehtima hakkamise alampiiri, võttes arvesse tegelikku turu statistikat ning turuosaliste võimet gaasiturgu mõjutada.
• Pakendiseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13328511?leiaKehtiv) § 241 näeb ette pakendiettevõtja ja TKO finantsjuhtimise audiitorkontrolli. Täpsemalt näeb § 241 lg 1 punkt 1 ette, et audiitor avaldaks kokkuvõtte § 121 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta. Kõnealune kontrollinõue lisandus varasemale pakendiauditi nõudele 2021. aastal ning on asjaosaliste hinnangul otstarbetu ega anna soovitud lisakindlust pakendiaruandluse andmete õigsuse osas. Soovitame pakendiauditi puhul sellest täiendavast kontrollielemendist loobuda.

Siseriiklikud nõuded ja kohustused: 

• Regionaal- ja maaeluministeeriumi 2025. aasta plaan panna kohustus toidukohtadele näidata liha päritolu. 
• 2019. aastal kehtestati alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille kohaselt piirati alkoholi väljapaneku nähtavust kauplustes. Muudatused ei avaldanud alkoholitarbimisele mingit mõju, küll aga nõudis müüjatelt investeeringuid. 
• Liikluskindlustusseaduse muudatusega hakkas 2025. aasta algusest kehtima nõue kindlustada ka tõstukid ja traktorid, mis liiklevad nt kinnisel lao või tehase territooriumil. 
• Jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele EL regulatsioonidega  võrreldes erinevad ja kaugemale ulatuvad eesmärgid: 
  • pakendiettevõtteid kohustatakse Eestis kinni maksma pakendijäätmetest erinevate olmejäätmetele kogumise ja käitluse kulusid. See ei ole absoluutselt vastavuses EL-s sätestatud tootjavastutuse kohustustega; 
  • eelnõus sisalduv nõue pakendijäätmete kohustuslikku kohtkogumise kohta kõigist kodumajapidamistest ei tulene EL pakendiregulatsioonidest. EL kontekstis on tootjatel kohustuste täitmisel vabad käed otsustada sobiva kogumisviisi üle, lähtudes majanduslikust, tehnilisest ja keskkonnaalasest otstarbekusest. Igasse metsatallu iga üksiku pudeli järgi lihtsalt ei ole otstarbekas kahekümne tonnise veokiga kohale sõita; 
  • EL regulatsioonid ei sea erinevalt Eestist pakendijäätmetele liigiti kogumise sihtarvu. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL-s kujunenud praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumise süsteemi selliselt, et see vastaks jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tehaste tootmismahule. Eesti probleemiks on jäätmete sorttehaste väga piiratud võimekus. Jäätmete ulatuslik liigiti kogumine, mida eelnõus kavandatakse rakendada,  jääb  ilma ümbertöötluse võimaluseta eesmärgituks ja kulukaks asendustegevuseks. Pakendijäätmete liigiti kogumist ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, puudub selle kohane metoodika nagu puudub ka praktika. Selline punkt looks tohutu pinnase arvukateks petuskeemideks ja juurdekirjutusteks. 
• Küberturvalisuse seaduse eelnõuga laiendatakse kehtiva kohaldamisala väga oluliselt ja rohkem kui NIS2 direktiiv seda ette näeb. Eelnõu jõustumine toob kaasa äärmiselt suure halduskoormuse kasvu väga suurele hulgale ettevõtetele, sealjuures võrgu – ja infosüsteemide osas ilmselt kattuvalt (üht ja sama võrku või infosüsteemi hakatakse kontrollima teenuse kasutaja ja teenuse osutaja ning vahendaja poolt). Samuti lisandub suur täiendav koormus ka erinevatele riigiasutustele, kes peaks praegu hoopis kokkuhoiu kohti leidma. Eesti õigusega NIS2 direktiivi laiendamine ei ole kooskõlas ka NIS2 eesmärgiga ühtlustada küberturvalisuse nõudeid üle kõigi EL-i riikide, sest teiste riikidega võrreldes on Eestis juba tänase KüTS regulatsiooniga saavutatud märkimisväärselt kõrge turvalisuse tase. NIS2 direktiivi KÜTS-i ülevõtmine laiendavalt on kavandatud näiteks järgmisega: 
  • ettevõtted, kelle üks teenus kuulub NIS2 direktiivi lisades 1 ja 2 nimetatud sektoritesse, peavad eelnõus sätestatud meetmed kohaldama kogu oma tegevusele, mitte üksnes NIS2 direktiivis nimetatud teenuste osutamisele. KüTS-i kohaldamisalasse kuuluv teenus võib olla ettevõtte enda vaates kõrvaltegevus või ebaproportsionaalselt väikese mahuga võrreldes KüTS-i kohaldamisega kaasnevate kohustustega. Sellisel viisil terve ettevõtte üle kontrolli teostamine ja ülemäärane reguleerimine ei ole põhjendatud; 
  • turvanõuete koosseisu ja kohustuste vähesel määral täiendamine. Samas seda tehakse nii, et need subjektid, kes peavad oma vastavust rahvusvaheliselt tõendama, peavad eelnõu vastuvõtmisel hakkama selle protsessi käigus selgitusi jagama, millised nõuded on Eestis siseriiklikult juurde lisatud. See suurendab taaskord halduskoormust. 
• Planeeritav liha päritolumaa kuvamine toitlustuskohtades. Ettepanek mitte reguleerida – kui on soov propageerida Eestimaa toitu, saab teha läbi teavituse ja turundusega. Tarbija, kelle jaoks see tähtis on, saab teenindajalt päritolu kohta küsida. 
• E-arvete muutmine kohustuslikuks tuleks jõustada 2029. aastal, mitte 2027, nagu 2025. aasta alguses kooskõlastatud eelnõus kirjas. Üleminekuaja pikendamine on seotud vajadusega investeerida infosüsteemide arendusse. 
• Töökeskkonnaspetsialisti määramise kohustuse leevendamine. Töökeskkonnaspetsialist peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks. Nõue kehtib kollektiividele kus on rohkem kui üks inimene. Täiskasvanud inimeste puhul on see nõue väga väikestes organisatsioonides põhjendamatu. Nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustus ei tohiks kehtida väiksemates kui 10 töötajaga organisatsioonides ega valdkondades, kus raske tööõnnetuse tõenäosus on madal. 
• Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 dokumendiga on plaanis kehtestada müügilubade süsteem, keelata kaugmüük või tanklates alkoholi müük ning täielikult keelata alkoholi reklaam, mis kõik piirataks ettevõtlusvabadust ja senise kogemuse põhjal ilmselt ei vähendaks alkoholitarbimist. Ettepanek on dokumenti sellisel kujul mitte vastu võtta.
• Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest, mistõttu teistes liikmesriikides selliste ülesannetega register puudub. Alkoholiregister on lisabürokraatia ja halduskulu nii ettevõtjatele kui ka riigile. Lisaks võib registrikande nõuet tõlgendada ka kaupade vaba liikumise ühe piiranguna kui ka majandustegevuse vabaduse piiranguna. Alkoholiregister on seadnud takistusi Eesti tootjatele, ületades korduvalt seadusi ja pädevust.
• Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel ellu viidud projektide mitmekordne auditeerimine. Sama väljamaksetaotluse mitmekordne kontroll erinevate asutuste poolt tekitab tarbetut töökoormust ja ajakulu. Kontrollid ja auditid võivad ka tulla aastaid pärast tegevuste toimumist, mil nt inimesed, kes projekti eest vastutasid, on töölt lahkunud. Aastatetaguste tegevuste detailne meenutamine ei pruugi ka õnnestuda vastutajatel, sest aega on palju mööda läinud. Erinevad kontrollivad asutused võivad ka tõlgendada regulatsioone erinevalt, mis tekitab segadust, kuidas on õige raha kasutada. Kontrolli võiks teha üks asutus ühel korral ning kuni 1 aasta tagustele tegevustele. Üheselt tõlgendatavad võiks olla ka rahakasutuse reeglid.
• Töötervishoiu arsti tõendi nõue kõigile töötajale on üleliigne raha ja aja kulu. Sama tõendi võiks anda perearst. 
• Täiskasvanute koolitaja kutsete nõude laiendamine ja kohustuslikuks tegemine. Kutset tuleb taotleda uuesti teatud aastate tagant, see eeldab märkimisväärset ajakulu, tarbetut portfoolio koostamist (bürokraatia) ja loomulikult ka tasu maksmist. Kindel sissetulek organisatsioonile, kes on endale võtnud kutsete jagamise õiguse. Tegemist on siis Eesti Täiskasvanu Koolitajate Assotsiatsiooniga Andras, kes teeb koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning osaleb täiskasvanuhariduse diskussioonides poliitilisel tasandil ning on selle nõude vaikselt sisse surunud. See nõue viib tähelepanu sisult vormile. Kui meil on oma valdkonna spetsialist, kes oskab hästi programmeerimist, on staažikas meresõitja või filoloog, kes valdab perfektselt mitut võõrkeelt, siis selleks, et oma teadmisi edasi anda, enam sellest ei piisa. Nüüd peab ta saama ka täiskasvanute koolitaja kutse, mis keskendub sekundaarsetele asjadele. Vaba turg on see, mis paneb paika selle, kellelt tahetakse õppida ja kellelt mitte, seda ei pea tegema mingi komisjon, kes asja sisu asemel hindab vormi. Kutse nõue tuleb kaotada. Vaba turg on see, mis selekteerib terad sõkaldest.
• Lasteaedadele kohanduv aruandlus, nt kontrollidele aktide koostamine, mis oma sisult on visuaalne vaatlus. Tekib ajakulu, rahaline ressurss, kui akti teostab nõutava kategooria spetsialist, aga ka väljaprinditav paber. Regulatsioone on palju, tegemist lasteaiaga, aastas kokku kuni 52 kontrolli. Nõudeid vähendada, alates Päästeamet, Terviseamet jne.
• 1. Looduskaitseseaduse § 40, mille kohaselt peab ehituskeeluvööndi vähendamiseks alati muutma üldplaneeringut / 2. Ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavus, nt Soome võrdluses, kes lubab rannikule saunasid ehitada. Arvestades Eesti jäika ehituskeeluvööndit ja selle mahukat ning kallist protsessi, mille tulemus ei ole ette teada, on ehituskeeluvööndi vähendamine aastatepikkune ja kallis protsess. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peaks piisama üksnes detailplaneeringust. Puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Õiguskantsler: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Looduskaitseseaduse%20ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20reeglitest.pdf.
• TTJA teeb detailseid ettepanekuid, kuidas peab olema ettevõtte veebis esitatud lepingute info. Tekitab tarbetut ajakulu ja peavalu paljudele ettevõtte töötajatele, kes peavad ettepanekud läbi vaatama ja ttja-ga kokkuleppele jõudma. TTJA võiks oma nõudmistes lähtuda seaduse mõttest ning mitte sekkuda professionaalsete disainerite, juristide ja veebiarendajate töösse, kes leiavad kasutajatega testides parimad lahendused, et lepingute info oleks arusaadav ja veebileht täidaks sellele seatud eesmärki.
• Täienduskoolitusasutustele ja täiskasvanute koolitajatele alates 01.01.2026 kehtima hakkavad nõuded, s.h kutsenõue. Täna nõuab see lihtsalt aega ja raha, et teha läbi üks järjekordne bürokraatlik protsess, mille järele puudub vajadus. Tulevikus saab see suure tõenäosusega olema aga sees riigihanke tingimustes näiteks keelefirmadele, kes ilma selleta hankelt kõrvaldatakse. 
• Töötajate tervisekontroll. See on iga inimese enda teha, et tervist perearsti juures kontrollida! Miks peab seda tegema ettevõtja! Väga tihti on inimene samad protseduurid ise läbinud, käib topelt kontroll. Iga inimene peab ise käima perearsti juures. 
• Kõik, mis on seotud krüpto ettevõtlusega. Kogu sektor on tapetud, alates kapitalinõudest mis on tõusnud 100x ja lõpetades auditeerimiskohustusest olukorras, kus pädevaid audiitoreid on käputäis. MiCA ja EUAi act tuleb tagasi lükata. Kohaldada vajadusel kohalikku leebemat varianti.
• Väikese koormusega töötajale ei saa sõlmida töölepingut, sest sotsmaksu min kohustus võib olla sama suur, nagu töötasu ja töölepinguga töötades on töötundide arv liialt rangelt piiratud. Reaalsuses soovivadki töötajad mõndadel kuudel rohkem lisatöid teha ja siis mõnel kuul jälle vähem. See on väiksemate kohtade probleem, kus töötajal peab olema mitu töökohta. Nt töötaja töötab kahes kohas, mõlemas on brutotasu ca 500 € kuus. Töötajatele tuleb sõlmida VÕS leping, mis ei meeldi TI-le. Luua paindliku töölepingu liik, kus töötaja ja tööandja vastutus on rohkem jagatud ja pole ainult töötaja kasuks kaldu. 
• Raudteevedude sektoris muudaks elu oluliselt lihtsamaks, kui Baltikumi üleselt oleksid taristu nõuded ühtlustatud. Hea näide on siin meie Stadleri rongid, mis on autoriseeritud Eestis ja nüüd kui tahame Lätti sõita, tuleb kogu sertifitseerimise/autoriseerimise protsess sisuliselt nullist uuesti läbi teha. Meie kulu kogu protsessile on ca 750 tuh.eur. Samas on nõuded veeremile täpselt samad, mis Eestis. Peale täiendavate sidevahendite lisamist, ei ole vaja rongidel mitte midagi muuta. Ehk siis loogiline oleks, et kui ühes EU riigis on veerem autoriseeritud, siis see kehtib ka kõigis teistes liikmesriikides, kus on sarnane taristu. See puudutab ka kaubavedajaid, raudtee-ehitajaid, hooldajaid jne.
• Omaniku ootuste seadmise protsessi kirjeldamine ja ootuste defineerimise/dokumenteerimise ühtlustamine. Lihtsalt öeldes – ühte ja sama, kõigile ühtsete kohustuslike väljadega omaniku ootuste põhja, võiks kasutada kõigi riigiettevõtete aga miks mitte ka ministeeriumide ja kõikvõimalike allasutuste puhul. Selles osas on üsna suur segadus ja ei ole ühtset lähenemist. Võiksime kokku leppida ühtsed põhimõtted ja küsimused, millele see dokument peab vastused andma. Alustades sellest, miks antud ettevõte üldse eksisteerib, miks just riik seda ettevõtet omama peab. Nendes dokumentides kiputakse minema väga detaili, samas aga ei ole sõnagi sellest, miks Eesti riigil sellist ettevõtet üldse vaja on. Ei ole ka märget selle kohta, kuidas toimub ettevõtte strateegia koostamine ja kooskõlastamine omanikuga. Kui need küsimused saaksid selles dokumendis vastatud, oleks kõigil osapooltel oluliselt lihtsam toimetada ja kogu haldus oleks efektiivsem.
• Ettevõte toob maale Prantsusmaa kvaliteetveine. See tegevus on allutatud nn veterinaarkontrollile, sest tegu toiduainega. Me ei pakenda ega villi midagi ümber, vaid tooted jõuavad siia originaalpudelis. Tegu lisaks ka EU sisese kaubandusega, kus ametkonnad peaksid riikide tasandil kontrollisüsteeme aktsepteerima.
• Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamine Jäätmeseaduse § 136¹⁴. Praegu puuduvad Euroopa Liidul ja Eesti riigil reaalsed lahendused tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks ja käitlemiseks. Seetõttu on ebamõistlik panna kohalikele omavalitsustele kohustus seda korraldada ilma selgete võimaluste ja süsteemideta. See tekitab ebaproportsionaalse halduskoormuse nii ettevõtetele kui ka omavalitsustele.
• Plaanitav roheväidete direktiiv. Roheväidete direktiivi eesmärk on vähendada rohepesu, mis on iseenesest tervitatav. Samas kaasneb sellega suur järelevalve kohustus, mis võib riigi jaoks muutuda liialt koormavaks ja ressurssimahukaks. Riik peaks kaaluma, kuidas tagada direktiivi eesmärgid nii, et ettevõtetele ja riigile ei tekiks põhjendamatut bürokraatiat.
• Kohtutäituri nõuetega tegelemine. Võtab palju aega ära, kui ettevõttes mitmel töötajal kohtutäituri nõuded. Peab eraldi arvet pidama, kellel palju nõudest tasutud ja ise kohtutäiturilt küsima, palju viivised lisanduvad, kui põhinõue täidetud. Ülekanne on eraldi kanne, mis tuleb käsitsi sisestada. Enda raamatupidamises tuleb käsikandeid teha. Võiks olla ühtne register, kus tööandjad näeksid samuti töötaja (võlgniku) infot, makseid teha läbi süsteemi.
• Eesti registris olevale sõidukile saab tehnoülevaatust teha ainult Eestis. Kord aastas tuleb eriotstarbeline haagis teisest Euroopa otsast Eestisse tuua või fteise registrisse võtta. Kui reisibusside vms asjade puhul ei usalda ühtegi teist riiki, siis võib-olla on see OK, aga O2 haagise puhul näiteks ei tundu sugugi mõistlik. Ettepanek: Tunnistada teiste EL riikide tehnoülevaatusi.
• Tüübikinnitusi vähemaks. Minu kogemus haagisega, mis toodetud Saksamaal ja mis oli enne Saksa registris. Transpordiameti koduleht ütleb, et “Sõidukite tüübikinnituse peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Samuti aitab see tagada ELi kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist, aga kuidas eesti ametnike poolt näiteks haagise pedantlik uuesti ülemõõtmine seda eesmärki täidab? Kolmandatest riikidest seninägematute sõidukite esmakordne toomine Euroopa Liitu on teine asi. Ühekordne tegevus, aga ikkagi tundus veider. Kui sõiduk oli enne mõnes teises EL riigis arvel, siis poleks vaja midagi muud teha kui Eestis arvele võtta ja kõik. Veel parem, kui VIN koodi alusel mõni teine EL riik on arvele võtnud, ka siis Eestis sama mitte teha.
• Loobuda äsjase terviseministri poolt väljatöötatud ohtralt ühiskondlikult kulukaid piiranguid ja uusi regulatsioone pakkunud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade koostamisest. Eestis on kehtiv alkoholipoliitika kokku lepitud aastani 2030 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikogus arutatud Rahvastikutervise arengukavaga. Terviseministri poolt pakutud arengusuunad olid vastuolus kehtiva arengukavaga. Kehtiva arengukavaga vastuolus oleva ja selles fikseeritud poliitikast mitte lähtuva täiendava strateegilise dokumendi loomine muudaks kogu riigi strateegilise planeerimise süsteemi mõttetuks ja ettevõtluskeskkonna ettevõtjale prognoosimatuks.
• Piirangutest/uutest regulatsioonidest ja selle mõjust alkoholi tarbimisele. Näiteks pidid kaupmehed mõningad aastad tagasi eraldama visuaalselt alkoholi kauplustes teistest toodetest, mis tõi kaasa üle 10 miljoni euro suuruse kulu ümberehitustele. Alkoholimüügid vaheseinte ehitamise tõttu kauplustes ei vähenenud, samuti ei paista müügistatistikast emotsiooniostude vähenemist. Eeltoodu valguses võib järeldada, et kaubandusele 2017. aastal kehtestatud kulukad kohustused ei täitnud oma eesmärki ning kaubandussektor kulutas üle 10 miljoni euro asjata. Tehtud kulu tõttu tõusid osaliselt ka toidukaupade hinnad.
• Võtta NIS2 (küberturbe) direktiiv üle minimaalselt vajalikul tasemel, sh põhjendatult tarviliku subjektide nimekirjaga, et eelnõu ei kahjustaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, suurendaks bürokraatiat, kasvataks riigi kulutusi järelevalvele ega hoogustaks inflatsiooni ning muuta vastavalt välja töötamisel olevat küberturvalisuse seaduse muutmise eelnõud. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu loeb suuruskriteeriumile vastavad toidukäitlemisettevõtted ja ka mitmete muude valdkondade ettevõtted kaalutlemata elutähtsateks või olulisteks kuigi direktiiv seda ei nõua.
• Maaparandussüsteemide (kuivenduskraavide) arvelevõtmise kohustus enne 2026 aasta algust. Eestis on hinnanguliselt 150000 – 200000 ha arvelevõtmata maaparandussüsteeme millele seati 2019 aastal maaparandusseadusega tähtaeg kraavid arvele võtta. Kraavide korrashoid muutub oluliselt keerulisemaks, trassiraiete korral tuleb hakata raadamistasu maksma, kraavidelt raiutud puidu puhul tuleb hakata katlamajadel CO2 tasu maksma. Ettepanek: Kaotada maaparandusseaduses ära tähtaeg maaparandussüsteemide arvelevõtmisele. 
• Puhkused on TLS-is kirjas kalendripäevades mitte tööpäevades. Kogu arvestus on keerukam kuna inimesed puhkavad ka 2-3 päeva kaupa ja siis peab jälgima et nad võtaks välja ka õige arvu puhkepäevi. Leppida kokku et puhkus ei ole mitte 28 kalendripäeva vaid 20 tööpäeva.
• Ühemeheettevõte (kus ainult üks omanik, kes on ka ainus juhatuse liige) peab iga paari aasta tagant protokollima iseendaga peetava üldkoosoleku, et kinnitada juhatuse liikme volituste kehtivust ja kontaktandmeid Äriregistris. Juhatuse liige mikroettevõttes võiks olla kinnitatud tähtajatult.
• Õppepuhkustele ja koolitustele lubamise regulatsioon. Töötaja võib võtta õppepuhkust, mille eest tasub tööandja sõltumata õppe sisust ja eesmärgist. Tööandjale väga kulukas inimeste hobiharidust kinni maksta. Kas vähendada tasustatud õppepuhkuse koolituse aega või tasu suurust õppepuhkusel olles.
• Töökeskonnavolinik ja töökeskkonna spetsialist; töökeskkonna nõukogu. Igas üksuses peab valima inimesed kellel justkui on mingi vastutus kuigi tegelikult on loogiline, et tööandja peab hoolitsema ja vastutama ohutu töökeskkonna eest. Sisulist väärtust lisab tubli HR inimene, kes töökeskkonna teemadele mõtleb ja juhtidele tähelepanu juhib, mitte töötajate esindaja valimine. Jätta vastutus tööandjale, täpsustamata, mis ametikohti ta selleks looma peab.
• Töölepingu muudatuste kirjalik vormistamise kohustus ja vorminõuded. Iga koormuse muudatus tuleb vormistada mis tekitab väga palju tühja tööd, iga lisatasu tuleb vormistada kuna muidu keegi võib eeldada, et see on tema uus töötasu. Töölepingud sisaldavad suures osas kohustuslikke seaduses kirjas olevaid regulatsioone, mis peavad olema ka lepingus dubleeritud. Kui seadus muutub siis hakkame jälle kõigi lepinguid ja kohustuslikku osa muutma. Vorminõudeid tuleks leevendada.
• Välismaalastele töötamiseks loa andmise menetlustähtaegu sooviti eelnõuga pikendada. Digiriigis on tähtaegade pikendamine ja inimeste juurdepalkamine täiesti vale suund – menetlust tuleks läbi digitaliseerimise hoopis kiirendada ja lihtsustada.
• Kehtiv õigus nõuab igale töövahendile ohutusjuhendi koostamist, samas täidab sama eesmärki enamikel juhtudel töövahendiga kaasas oleva tootja koostatud kasutusjuhend.
• Liigne tuleohutuse nõue. Siseministri määrus nr 14, vastu võetud 27.05.2024: § 6. „Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina läheduses“: lg (2) „Põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast.“ See reegel kehtib nii tiheasustuses (eramud) kui ka tööstusalal. Sätte mõte on ilmselt reguleerida seal, kus inimesed tiheasustus – kortermajad, hotellid jne. Tööstuses on väljapääsud olemas, aga kasutame palju ka hoonete ääres kauba ladustamist. Tegelikult peaks omanik ise saama otsustada, kuidas evakuatsioonipääsud tagada.
• Tööinspektsiooni protsessid töökeskkonna osas on samad nii tehastes, ehitustel kui ka A-klassi kontoriruumis töötavatele töötajatele. Teeme ettepaneku oluliselt leevendada nõudeid kontoritöö puhul. Näiteks mitte nõuda riskianalüüsi ja volinikke jne kontoritöö puhul.
• Kodust kaugtööd tegevate töötajate puhul võiks regulatsioon olla by default selline, et mitte-töökohal (ehk mitte kontoris) töötamisel on kõik töötaja vastutusel. Praegu peab selleks sõlmima iga töötajaga kaugtöö lepingu.
• Viia Eesti õigus sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta (elektroonilise side seaduse § 111¹ jj + nõuded menetlus- ja eriseadustes) kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selle käigus vähendada säilitavate andmete hulka ja asutuste ringi, kellele neid andmeid edastama peab.
• Muuta planeerimis- ja ehitamisalaseid õigusakte lisades kohustuse arvestada protsessis sidetaristuga ja tagada sellega, et sidetaristu saab kõikide ehitusprojektide (teede ja hoonete ehitus) normaalseks, kohustuslikuks osaks. Hilisem eraldi sidetaristu rajamine on keerulisem ja kulukam, samuti ebaefektiivsem ja keskkonnavaenulikum.
• Suurendada makseasutuste ja e- raha asutuste seaduse (MERAS) § 4 lõikest 4 tulenevaid tehingute piirmäärasid (st üle milliste piirmäärade tehingute puhul teenusepakkuja läheb makseteenuse osutaja definitsiooni alla ja talle rakendub MERAS ehk suur hulk kohustusi). Summalised piirangud näevad hetkel ette, et üksik maksetehing ei tohi olla suurem kui 50 eurot ja maksetehingute kogusumma ei tohi ületada kasutaja kohta 300 eurot kuus või 300 eurot kalendrikuus elektroonilise side ettevõtja juures asuva konto eelrahastamise korral. Viidatud summalisi piiranguid on otstarbekas ja vajalik tõsta, kuna need on kehtestatud juba ammu. Iseäranis Eestit viimastel aastatel mõjutanud kiire inflatsiooni tingimustes ei vasta need piirangud enam tänapäeva vajadustele. Piirangute jätmine samale tasemele tekitab tarbetut halduskoormust, kuna regulatsioonist tulenevaid kohustusi peavad täitma ka ettevõtted, kelle vahendatavad tehingud on tegelikult väiksed.
• Muuta elektroonilise side seaduse (ESS) §-s 13 sätestatud sagedusloa tingimuste Terviseametiga kooskõlastamise menetlust  lihtsamaks ja kiiremaks asendades igakordse kooskõlastuse küsimise arvutusliku meetodi kasutamisega raadiosaateseadme omanike poolt iseplaneeritava lahendusena või rakendusena, mida on võimalik ka kaardipildil lihtsalt kuvada ja kontrollida. Terviseameti ülesandeks jätta vastavalt õigusaktidele ja kehtivale metoodikale pistelise järelevalve (arvutused ja/või mõõtmised) tegemine mitteioniseeriva kiirguse piirnormide järgimise üle.
• Muuta halduskoormuse vähendamiseks ESS § 99 lg  (2¹). Selles õigusnormis toodud  lepingu muutmise piirangut pole põhjust rakendada juhtudel, kui tähtajalisus on seotud üksnes seadme eest saadud soodustusega, ent sideteenuse tasud on puhul tavapärased (klient ei saa nende osas võrrelduna hinnakirjas tooduga mingit soodustust).  Selline säte tekitab samas liigset halduskoormust sideettevõtjate jaoks, kuna näiteks hinnakirja muutmisel on ikkagi vajalik eristada tähtajaliste lepingutega kliendid tähtajatute lepingutega klientidest, jälgida nende lepingute tähtaegu, teavitada neid eraldi/tegeleda nendega eraldi. See on sideettevõtjate jaoks märkimisväärne halduskoormus, millel puudub eelkirjeldatud olukorras igasugune sisuline mõte ja tähendus. Sellest sättest tingitud piirangu säilitamist on asjakohane kaaluda üksnes neis olukordades, milles tähtajalisus rakendub seoses sideteenuse enda suhtes soodustuse võimaldamisega (nt 12 või 24 kuuks).
• Lepingu eelse teabe andmine ja püsiv andmekandja ning lepingu muutmise teate saatmine (Vt ESS § 95¹ ja § 99 lg 3). Seoses tehnoloogia arengu ja vajadusega vähendada nii haldus- kui ka keskkonnakoormust on vajalik vastavaid sätteid muuta ja kaasajastada. Iseäranis telekomi sektoris peab olema selgesõnaliselt lubatav saata vastav teave ja lepingud üksnes iseteenindusse. Eesti digiarengu huvides on vajalik seaduse tasemel toetada e-keskkondade jms innovatiivsete (sh ressurssi säästlikumate)  lahenduste kasutuselevõttu. Püsiva andmekandja mõiste varasem, ajaloolisel tegelikkusel põhinev tõlgendus (a la kiri paberkandjal, e-kiri või SMS) on ajale tõeliselt jalgu jäänud, tekitades  teatud olukordades ettevõtjaile suurt halduskoormust. Suure kliendibaasi ja suure hulga igapäevaste tehingute sõlmimise korral tuleb selgesõnaliselt võimaldada alternatiivseid tehnilisi lahendusi, mis ei tekita ebavajalikku halduskoormust, mõlemale poolele tohutuid andmevoogusid, mis omakorda vajavad täiendavaid suuri ressursse. Oluline on eelistada tänapäevased elektroonilisi lahendusi/keskkondasid – püsiva andmekandja mõiste peab ajaga kaasas käima ega tohi takistada uute ja ka tarbijatele mugavate tehnoloogiliste vahendite/lahenduste kasutuselevõttu, mida telekomiettevõtted oma klientidele pakuvad ja oma iseteeninduskeskkondades juurutavad.  Suhtlus teenuse osutajaga, andmete vaatamine ja tehingute tegemine (kauba ost, teenuse tellimine, maksmine) on liikunud elektroonilistesse kanalitesse, mille kaudu saab klient kogu vajalikule teabele ligi. Sarnaseid lahendusi ja lähenemist kasutab tänasel päeval kodanikega suhtlemiseks ka Eesti riik. Eesti riik ei suhtle oma kodanikega suuri infokogumeid pidevalt  e-postile saates, vaid teeb vastava teabe erinevates iseteeninduskeskkondades kodanikele kättesaadavaks. Ehk siis lepingu eelne teave, lepingu muutmise teade jne – seadusega võiks olla ettenähtud võimalus saata ka iseteenindusportaali (+selle kohta SMS teade, et on saadetud iseteeninduskeskkonda) – seda vähemalt internetiteenuseid kasutavatele ja/või e-posti omavatele klientidele. See vähendaks oluliselt sideettevõtete halduskoormust.
• Muuta tarbijakaitseseadust (TKS § 4) ja kaotada ära kohustus tasuta paberarvete saatmiseks: juhul kui tegemist on kestvuslepinguga ja tarbija on avaldanud oma e-posti aadressi või tellinud e-arve, siis ei pea teenuseosutaja tarbijale tasuta paberarve võimalust pakkuma.
• Muuta asjatu halduskoormuse vähendamiseks ESS-i: § 99 lg 6 sõnastust osas, milles direktiiv (EECC) on võetud Eesti õigusesse üle märksa rangemalt. Nimelt käsitleb EECC vaid tähtajaliste lepingute pikenemisel parima hinna nõuande andmist. See on ka loogiline ja põhjendatud lähenemine. Nimetatud sätte Eesti õigusesse üle võtmisel lisati Eestis kohustus saata nö igaks juhuks ka kogu ülejäänud kliendibaasile vastavaid nõuandeid vähemalt korda aastas. Seda olukorras, kus klientide teenused ja paketid on up-to-date (ehk kliendid ei kasuta Eestis üldiselt aastaid vanu, sh vanema hinnastusloogikaga pakette/teenuseid, kuna sidesektor ja selle teenused arenevad väga kiiresti). Kokkuvõttes puudub praktiline vajadus teavitada  tähtajatu sideteenuse lepinguga klienti iga-aastaselt parima hinnast nõustamisest, seda enam, et asi pole tänapäeval alati ka hinnas, vaid väärtuses, mida kliente selle eest saab (madalama hinnaga pakett/teenus ei pruugi alati parim olla jne). Teistes ELi riikides sellist kohustust ei ole ja vastav kohustus toob sideettevõtjaile kaasa liigse ning ebavajaliku halduskoormuse, loomata seejuures sellisel kujul tarbijaile sisulist lisaväärtust. 
• Halduskoormust tekitavad ka liiga kitsad normitõlgendused, mis võtavad paindlikkuse ja ei arvesta üldseadustega, näiteks sideteenuste lepingute ühepoolne üles ütlemise õiguse osas. On esinenud tõlgendusi, nagu oleks sideettevõtjal õigus öelda leping ühepoolselt üles vaid ESS § 100 lg 2 toodud juhtudel.  Selliste tõlgendustega ei saa nõustuda, kuna elektroonilise side seadus käsitleb vaid lepingu erakorralise (ette teatamiseta)  üles ütlemise aluseid olukorras, milles teenust on eelnevalt piiratud. Paralleelselt  elektroonilise side seadusega kehtib ka võlaõigusseadus, mis loob samuti õiguslikud alused lepingute, sh sideteenuste lepingute üles ütlemiseks. Ka senine kohtupraktika kinnitab, et ESS § 100 lg 2 ja Võlaõigusseadus võimaldavad oma koosmõjus täiendavate ülesütlemise aluste sätestamist lepingus. Õigusselguse huvides ja võimalike eriarvamuste ennetamiseks teeme ettepaneku kaaluda vastava ülesütlemise õiguse kohta ESSi täiendava aluse lisamist. Selleks, et tarbijate huvid oleksid sellises olukorras hästi kaitstud, võiks taolistel juhtudel olla sideettevõtja poolse lepingu üles ütlemisest ette teatamise tähtajaks nt 2 kuud. Selle aja jooksul saab tarbija leida soovi korral endale sobiva alternatiivi. Teeme ettepaneku lisada ESSi § 100 lõige (2)¹ järgmiselt: „(2)¹ Sideettevõtjal on õigus lepingus ettenähtud juhtudel leping üles öelda, teavitades sellest lõppkasutajat ette vähemalt kaks kuud.“ 
• Kaaluda erakopeerimise tasu regulatsiooni muutmist autoriõiguse seaduse §-is 27 (ja vajadusel direktiivis 2001/29 art 5) selliselt, et õiguste omajate hüvitis tuleb riigieelarvest, mitte iga salvestusseadme ja -kandja müügist kogutud tulust. Muuta erakopeerimise tasu regulatsiooni selliselt, et juriidilise isiku poolt äriliseks otstarbeks ostetavad seadmed ja kandjad on tasust etteulatuvalt vabastatud, mitte ei pea ettevõtted seda tasu bürokraatliku protsessiga tagasi küsima.
• Vaadata üle küberturvalisuse seadusest ja määrusest „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ tulenev Eesti infoturbestandardi rakendamise kohustus. Hetkel kehtib see kõigile küberturvalisuse seaduse subjektidele ühtemoodi, kuid käib väiksemate asutuste jaoks üle jõu. Tuua välja võrdsustatuna E-ITS light versioon või konkreetsed infoturbenõuded vähemas mahus väiksematele ettevõtetele. Lisada ühe võimaliku vastavuse hindamise alternatiivina DORA nõuded.
• Meditsiiniseadmete levitajate kohustus ennast levitajana registreerida on suur koormus ja puudutab väga paljusid ettevõtteid. Kui üldse, siis piisaks EL direktiivi registreerimisnõude täitmisest, mille juurde võiks arvestada järk-järgult käivituvat EL Eudamed andmebaasi, kuhu samuti tootjad-turustajad ennast registreerima hakkavad. Puudub vajadus neid tegevusi Eestis dubleerida või kuidagi võimendada.
• Kosmeetikatoodete ja toidulisandite pakendite märgistuse kontroll. Euroopa Liidu tasandil antud õigusaktid kehtestavad nõuded kosmeetikatoote märgistusele. Nii on EP ja EN määruses nr 1223/2009 defineeritud kosmeetikatoode ja keelatud kasutada toote märgistusel kirjeldusi, mis viitavad või jätavad mulje, et tootel on omadused, mida tal ei ole. Terviseamet on alustanud jõuliselt kontrollitegevusi, et sundida ettevõtjaid, kes tooteid levitavad, viima toodete märgistuses sisse parandusi. Ametnikud on toonud välja hulgaliselt puudusi märgistustes, kus nende hinnagul esinevad tootel ravivatele omadustele viitavad selgitused. Näiteks on leitud, et kui tootele on märgitud „kanda palsam kahjustatud kohale“, siis on tegemist ravimisele viitava kirjeldusega, samuti näiteks tootemärgistuses toodud info „aitab vähendada naha sügelustunnet“ jne. Amet leiab meelevaldselt, et sellised väljendid on ravimisele viitavad ja tsenseerivad sõnade kasutamist. Ametile tähendab see ametnike töötunde, mis kulub toodete märgistuste lugemisele, puuduste otsimisele, tõlgendamisele ja eesti keele sõnakasutuse tsenseerimisele. Ettevõtjatele tähendab see tuhandetesse eurodesse küündivaid kulutusi pakendite märgistuste muutmiseks, trükkimiseks jmt toiminguteks. Samuti tekitab riski, et ametniku hinnang on subjektiivne ja põhjendamatu.
• Põllumajandus- ja Toiduameti tegevus selgitamaks välja ja tagasisidestada ettevõtjatele (koos sellega kaasneva järelevalve küsimisega), kas tootel esinevad keelatud (tervisealased) väited või esinevad EL tervisealaste väidete kataloogis lubatud väite tekstist erinevas sõnastuses. Samuti uuritakse, kas mõne koostisosa nimetus on kirjutatud valesti või on esitatud vale ainerühma all. Kui vaadelda „puuduste“ sisu, siis ei ole tegemist puudustega vaid ametniku nägemusega, kuidas võiks väiteid eesti keeles kirja panna ehk keeletsensuuriga. Ettevõtjale tähendab see lisakulu nii asjaajamisena kui ka finantsiliselt. Veel üks näide, kus ettevõte pidi kogu lattu ostetud kauba hävitama, sest amet leidis: „Toidulisandi xxx esitatud toidualases teabes on koostisosade loetelus koostisosana märgitud “alfaglükooligosahhariidid“. α-gluco-oligosaccharide (GOSα) , mis saadakse looduslikest suhkrutest pärast ensümaatilise sünteesi protsessi, kasutades Leuconostoc mesenteroides’i glükosüültransferaasi, ei ole liidu lubatud uuendtoitude loetelus. Olgu öeldud, et teistes EL riikides toodet turustatakse. Eelnevad näited illustreerivad, kuidas ametid on võtnud üle ja kontrollivad EL õigusaktide täitmist, pannes Eesti ettevõtjad oluliselt kehvemasse olukorda nii halduskoormuse kui ka toodete turustamisvõimaluste osas, kui mitmete teiste liikmesriikide ettevõtjad.
• Kaupade märgistusnõuded on tootegrupiti erinevad ning erinevad ka müügikanalite (tavapood või e-pood) vaates. Nii toob näiteks detsembris rakendunud EL üldine tooteohutuse määrus (EL) 2023/988 erinõuded e-kaubanduses müüdavate kaupade pakkumisele, kus muuhulgas peab e-poes olema kauba juures näidatud tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti posti- ja e-posti aadress, mille kaudu saab tootjaga ühendust võtta. Samal ajal kauba enda märgistuses ei ole tootja e-posti aadress nõutav. Selline killustatud tooteinfo kuvamise nõue tekitab ettevõtjatele lisakohustusi ja täiendavat ajaressurssi, et toote erinevates kanalites müümisel täita kõiki kohalduvaid nõudeid. Toetame ettepanekut, et antud nõuded üle vaadata ning võimalusel neid ühtlustada administratiivse koormuse vähendamiseks.
• Pakendiaudit. Eestis ringlusesse lubatud pakendite andmed raporteeritakse regulaarselt taaskasutusorganisatsiooni kaudu riigile. Nagu ka eelmises punktis selgitatud – tegevus on pakendiettevõtja poolt korraldatud ning kirjeldatud ja auditeeritud audiitorfirma poolt – kui see on korra juba tehtud, miks on vajalik selle perioodiline audiitori poolt ülekontrollimine? See lisab halduskoormust nii pakendiettevõtjale kui ka audiitoritele, kelle ajaressurss oma põhitööga – ettevõtete aruannete kontrollimine – niigi limiteeritud. Pigem võiks samuti olla tegemist pisteliste kontrollidega mitte perioodilise audiitorkontrolli kohustusega.
• Alkoholi aktsiisilao pidamine. Alkoholi aktsiisilao pidaja peab läbima regulaarseid kontrolle, kus kontrollvisiidi ajal vaadatakse igakordselt uuesti üle kvaliteedisüsteemi dokument ja korraldatakse kontrollmõõtmine. Korralistes kontrollides ei oleks iseenesest probleemi, kui see ei eeldaks igakordselt uuele ametnikule kogu aktsiisilao korralduse üksikasjalikku selgitamist, et viia uus ametnik kurssi ettevõtte olemusega. Bürokraatia vähendamiseks oleks loogiline, et juba antud luba ei pea pidevalt kahtluse alla seadma ning kontrollima vaid seda, mida saab loa kehtivuse ajal korraliste pisteliste kontrollidega.
• Teavitamine mahetootmise valdkonnas. Põllumajandusministri määruse nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“  § 23 alusel peab mahetoodete käitleja, kes jätkab mahepõllumajandusliku toote üksnes turuleviimise või importimisega tegelemist, esitama Põllumajandus- ja Toiduametile tegevuse jätkamise aasta 1. veebruariks andmed ettevõttes eelmisel aastal turule viidud või imporditud tootegruppide kohta. Tegevusega jätkamise kinnitamisel tuleb tasuda lisaks ka riigilõiv. Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turule viiv isik või sööta tootev ja turule viiv isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 120 eurot (kuni 01.01.2021 oli see 40 eur, siis jõustus Riigilõivuseaduse muudatus). Selline iga-aastane tegevusega jätkamise teavituse esitamine on bürokraatlik protsess. Kui ettevõte on mingi tegevusega alustanud, siis ei peaks seadma sellega tegelemise jätkamist igal aastal kahtluse alla. Regulatsioon peaks olema kehtestatud ettevõtjat ja ametit vähem koormaval viisil, kehtestades kohustuse teatada tegevuse lõpetamisest ja seni eeldama, et alustatud tegevusega jätkatakse või kui soovitakse lisada/eemaldada turule viidavat tootegruppi/tootegruppe ning seetõttu vaja muuta asjakohast sertifikaati.
• Ebaausa kaubandustava tõkestamine toidu- ja põllumajandustoodete tarneahelas. EL direktiivi ülekuldamine Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduses tuleks lõpetada. Tegemist on ettevõtlusvabaduse ülemäärase piiranguga, mida on meie Konkurentsiamet asunud väga aktiivselt järelevalvama. Põhjendamatu regulatsioon ja veel põhjendamatum aktiivsus järelevalves. Paralleelselt on EL-is kogumas väga tugev vastuseis algatusele kehtestada valdkonnaüleselt b2b lepingutes sarnaseid kohustuslikke regulatsioone. Kui üldse, siis tuleks seda valdkonda dereguleerida juba EL tasandil. Kindlasti tuleks loobuda Eesti sees direktiivi nõuetest rangematest siseriiklike reeglitest.
• Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus (vastava direktiivi rakendamiseks) – nõutavad investeeringud ei ole proportsioonis selle sihtgrupi suurusega. Ei peaks rakendama üleüldist kohustust, mis toob ettevõtetele täiendavaid kulusid, mis ei pruugi olla kooskõlas ettevõtte äritegevusega. Näiteks oleks kinodel äärmiselt kulukas varustada kõiki filme sisu detailsemalt selgitavate subtiitrite ja kõnekirjeldusega, arvestades, et kuulmis- ja nägemispuudega inimeste osakaal kinos on üliväike.
• Kevad-suvine metsaraie piirang. Heitlike ilmaolude tõttu, nagu ka tänavune talv, kus sisuliselt külmakraade polnud, on ainuke võimalus kompenseerida talvel varumata puitu kevad-suvisel perioodil, kui sademete hulk on väike ja pinnas metsatööks sobiv. Eesti ilmastikuoludes võib kevadine kuiv aeg olla ainukeseks metsapindasid mittekahjustavaks raieajaks ja selle piiramine käesoleval kujul pidurdab tervikuna metsandussektori konkurentsivõimet. Majandusmetsades mitte rakendada lindude pesitsusrahu. Sätestada looduskaitseseaduses pesitsusrahu rakendamine kaitsealadel.
• Looduskaitseliste piirangute rohkus. Järjepidevalt arvatakse metsamaad majandamisest välja – metsaettevõtjate ja metsaomanike jaoks väheneb  metsa majandamisest tulu teenimise võimalus, riik panustab üha enam piirangutest kinnipidamise kontrollimisele. Looduskaitseseaduses sätestada, et rangete majanduspiirangutega metsade osakaal moodustab kuni 10% kogu metsamaast (loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja muud alad, kus majandustegevus on keelatud). Looduskaitseseaduses sätestada, et majanduspiiranguga metsade osakaal moodustab kuni 20% kogu metsamaast, sisaldades kõiki kohalike omavalitsuste rohevõrgustikke ja rohealasid.
• Kutselise autojuhi ametikoolitust reguleeriv määrus nr. 29, mille kaasajastamine hetkel toimub. See kaasajastamise protsess on kaasamise nime all kujunenud pooleaastaseks bürokraatlikuks palaganiks. Ametkondlik juhtimatus ja aja ning raha raiskamine viimased pool aastat igakolmapäevased ~2 h koosolekud, kus on kohustuslik osaleda + lisaaeg koosoleku seisukohtade kujundamiseks. Ettepanek bürokraatia vähendamise komiteele: 1. Tühistada piirangupõhised ettepanekud, millel puudub sisuline ja analüütiline põhjendus. 2. Tagada, et koolituse kvaliteeti hinnatakse sisuliste tegurite, mitte mehaaniliste piirangute põhjal. 3. Luua läbipaistev ja ajaliselt struktureeritud arutelukava, et osapooled saaksid oma tööd efektiivselt korraldada. 4. Delegeerida detailne töö metoodiliste ja tehniliste küsimustega töörühmadesse, mida juhivad erialaliidud. 5. Toetada ja tunnustada neid ettevõtteid, kes on investeerinud kvaliteeti ja suudavad pakkuda tänapäevast õpet kaasaegses vormis, mitte takistada nende tegevust.
• Tööinspektsiooni nõue mis kohustab tööandjat ennast läbima kohustuslikku tervisekontrolli. Raiskab tarbetult aega ja raha. Tööinspektsiooni poolt nõutav tervisekontroll töötajale peab olema vabatahtlik (eriti tööandjale endale). Hetkel tuleb töötaja, kes keeldub tervise kontrollist, vallandada.
• Jäätmereformi (jäätme-, pakendi- ja muude seaduste muutmise) eelnõu – see reguleerib siseriiklikult samu pakendite keskkonnanõudeid, mis on EL üleselt juba sätestatud. Eesti pakendite tootjavastutuse nõuded saavad JR tulemusel olema EL-st oluliselt erinevad ja kaugemale ulatuvad. JR-ga kaasnev väga ulatuslik, 4-5 kordne, tootjavastutuse kulude tõus. Pakendiettevõtetel tuleb lähiaastatel oma tootmine ja pakendamine ümber kohandada EL pakendimääruse nõuete ja sätetega. See tingib ilmselt paljude pakendilahenduste ja -liinide välja vahetamise, mis on väga kulukas protsess. Siseriikliku JR tulemusel rakenduvad kulud viivad ettevõtetest raha ulatuslikult välja, vähendades nende investeerimis- ja konkurentsivõimet. Samas on JR võime täita kestlikkuse eesmärke enam kui küsitav. Jäätmereformi eelnõu menetlemine tuleks lõpetada. Pakendite kestlikkuse alased siseriiklikud nõuded ei tohiks erineda ega olla rangemad niigi kulukatest ja ambitsioonikatest EL pakendimääruse nõuetest.
• Töökeskkonnavoliniku valimise regulatsioon. Kehtiv seadus nõuab kõigilt tööandjatelt töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu valimist lisaks tööohutusspetsialistile ja riskianalüüsile. Tegu on formaalsete nõuetega, mille täitmine tähendab tööandjale administratiivset koormust, kuid ei anna otsest kasu töötajate tervisele ega paranda ohutust töökeskkonnas. Ettepanek on kaaluda antud meetme tulemuslikkust ja hinnata milline oleks optimaalne lahendus töökeskkonna teemadele laiemalt.
• TTOS §13 Lõige 15 ütleb, et tööandja on kohustatud kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Küll aga nii Tööinspektsiooni kui ka Andmekaitseinspektsiooni suunised on olnud, et joobe kontrolli kontrollseadmega läbi viia ei tohi (näiteks taadeldud alkomeeter).
• TTOS § 13 ¹ Töötervishoiuteenus lg 17 Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 40 aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ja viis aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. – Kui töötervishoiuteenuse osutaja niigi säilitab oma andmeid 30 aastat, siis tööandjale sellise säilitustähtaja lisamine ei ole mõistlik. Kõiki tervisekontrolli otsused käsitletakse ja säilitatakse samal põhimõttel. Vajadusel saab tervisekontrolli otsust küsida töötervishoiuteenuse osutajalt, kes säilitab neid niikuinii 30 aastat.
• TTOS § 13  Tööandja kohustused ja õigused lg 1 p 2 Tööandja on kohustatud vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale. – Iga-aastane sisekontrolli korralduse ülevaatus ei ole põhjendatud ja vajalik ning suurendab tööandja halduskoormust. Sisekontrolli korralduse ülevaatus peaks olema vastavalt vajadusele. See peab olema organisatsiooni vajadustest lähtuv ja ei saa panna kohustuseks seda iga-aastaselt teostada. Sisekontroll oma sisu poolest peab olema järjepidev tegevus. Kui on toimiv korraldus, siis ei ole põhjust seda iga-aastaselt üle vaadata.
• Veeanalüüsid. Meil on ettevõttes olemas toidutööstus ja luba toitlustada kuni 1000 inimest. Soovisime teha laste püsilaagrit. Tegime ise uuesti ära ja saatsime Terviseametile veeproovid, mis olid korras. Terviseamet ei aktsepteerinud seda proovi. Nüüd tuleb atesteeritud veevõtja, tegi küll proovide suhtes allahindlust, kuid juurde tuleb maksta (32+102 eur). See on kahekordne ajakulu ja mõttetu ressursikulu. Kui teised load on juba olemas kehtivate veeproovidega, siis peaks sobima ka ettevõtte omaniku võetud veeproov.
• Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/13136552?leiaKehtiv) § 7 (5) sätestab, et põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse taotlejad, kellel AudS’i alusel puudub audiitorkontrolli kohustus, peaksid taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta siiski tellima raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli. Selline nõue on selgelt ebamõistlik ja ei peaks kehtima.

Euroopa regulatsioonid:

• Kestlikkusealased direktiivid loovad ettevõtetele järjest kulukamaid kohustusi, nt CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive). 
• Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tõi ettevõtetele uued kohustused isikuandmete riskid kaardistada, tegeleda riskide maandamisega jne. 
• BEFIT ja OECD tulumaksumiinimumi direktiiv jm Euroopa maksualgatused ei arvesta Eesti jaotuspõhise ettevõttetulumaksu iseärasusi ja on loonud ettevõtjaile halduskoormust juurde. 
• Süsiniku piirimeede CBAM kujutab täiendavat halduskoormust ja muudab imporditavate pooltoodete hinnad Euroopa tootjatele kallimaks, kui väljaspool EL. 
• Süsiniku piirimeede ehk CBAM: aruandluskeskkond ingliskeelne, aruandluse veebikeskkond keerulise ülesehitusega (juhend 92 lk pikk!), esimese aruande täitmise tähtajaks oli eestikeelne saadaolev info ebapiisav ja aruande täitmine toimus katse-eksituse meetodil ebamõistliku ajakuluga. 
• CRSD ja ESRS järgi lisada see lõik: Olenemata, kas ESRS jääb seoses Omnibusi ettepanekuga muutmata või mitte, on vaja selgeid eestikeelseid juhiseid. Ka uue VSME standardi puhul on kindlasti vaja eestikeelset juhendit, et ettevõtted saaksid lihtsalt integreerida oma tegevustesse. Ideaalis peaks olema ka etteantud raporteerimisvorm, mis tagab nii standardi järgimise kui ka auditeerimisnõuded. ESRS põhjal koostatud kestlikkusaruanded on täna tekstimassiivid, millest on lugejal keeruline sisulist infot leida. Selleks, et ettevõtted oleksid võrreldavad, peab olema aruande vorm ühtne ja selgelt struktureeritud.
• DORA: kehtib alates 17.01.2025 Digital Operational Resilience ACT EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. Kõik meie allhankijad, koostööpartnerid jne peavad juurutama määruses ette antud regulatsioonid, sisekorra eeskirjad, olema valmis iga hetk kontrolliks ja inspektsiooniks: see välistab edaspidi paljude partnerite kasutamist, paindlikkust, konkurentsivõimet – tervikuna halvab vabaturumajandust, sest väiksemad partnerid ei ole võimelised sellised nõudmisi täitma. Tervikuna kannatab konkurents ja klient, kes kõik selle kinni maksab. Nt määrus, mis peaks käsitlema finantssektori tegevuskergsust, on nii läbi ja lõhki bürokraatlik, et raske on öelda, kuidas seda parandada: Määrus tuleb tühistada kogu ulatuses. 
• Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) Biotsiidikomitee on jõudnud arvamusele, et etanooli näol võib tegu olla kantserogeense ja reproduktiivtoksilise ainega. Eeldatavalt on etanooli klassifikatsioonil nii otseselt kui ka kaudselt oluline ja ebaproportsionaalne mõju paljudele sektoritele, sealhulgas keemiatööstus ja kosmeetika, samas kui peamine mure põhjus – etanooli tarbimine inimeste poolt ja sellest tulenevad tagajärjed – jääb täielikult mõjutamata. Ettepanek: lahutada etanooli ohuklassifikatsioon käimasolevast  biotsiidialasest riskihindamise protsessist.
• Energiatõhususe direktiiv kohustab kõik kaubandushoonete parklad eelkaabeldama juhuks kui tulevikus on soov rajada sinna elektriautode laadimispunkte. kulu kaubandussektorile on 5 aasta sees 500 miljoni ja 2 miljardi euro vahel, toetudes kliimaministeeriumi tellitud Energexi analüüsi alusarvutustele. Ühe 10 kohaga parkla kohta on kulu 400 000-900 000 eurot. reaalsuses rajatakse laadimisvõimalusi vastavalt nõudlusele ja selliselt, et see oleks tarbijale atraktiivse hinna-kvaliteedi suhtega. eelkaabeldamine igaks juhuks kuna ehk tulevikus läheb vaja on raha raiskamine asjale, mida ei pruugi üldse vaja olla, mitte selles mahus, selles kohas või selle tehnoloogiaga nagu direktiiv ennustab. Eelkaabeldamise kohustuse võiks siseriikliku otsusena lihtsalt ära jätta. Kui on näha, et laadimisvõrk ei arene piisavalt kiiresti nõudlusega sammu pidamiseks, siis saab suurendada laadijate paigaldamise kohustust, mis ka hetkel direktiivis sisaldub. aga mitte kaabli maasse niisama panekut nõuda.
• Värskelt jõustunud reovee puhastamise direktiiv loob kohustuse kosmeetikatoodete maaletoojatele sõeluda oma sortimendist välja (mingil teadmata viisil) tooted, mis vees lagunedes võivad eritada vette mikrosaasteaineid ja siis tasuda vee-ettevõtetele veel teadmata loogika järgi veepuhastustehnoloogia soetamise, infra rajamise ja ülalpidamise kulud. Kogu arvepidamine saab olema nii keerukas kõrvategevus ja süsteemis jänest sõitjate tuvastamine nii keeruline (loe:võimatu), et odavam oleks lihtsalt veidi kanalisatsiooniteenuste hinda tõsta ja mitte süsteemi loomisele raha raisata.
• Palgaläbipaistvusdirektiivi rakendamine. Eeldab, et loome ametikohtade kirjeldused ja rollid üle ettevõtte, et tõestada, et me ei diskrimineeri töötasuga soo, rahvuse, seksuaalse sättumuse vmt alusel. Sellest võiks loobuda.
• Palga läbipaistvuse direktiivi juurutamine aastast 2026 toob kaasa väga suure töö. Kõige keerulisem seejuures on ametite, profiilide defineerimine, palga vahemike määramine ja kogu selle teema kommunikeerimine töötajatele. Ettepanek oleks võtta see direktiiv üle nii minimaalselt kui võimalik.
• Vähendada sidesektori ELi taseme regulatsioonide üle vaatamisel sideteenuste lepingutingimuste suhtes EL-i sidekoodeksist (EECC) ja elektroonilise side seadusest (ESS) tulenevate nn erinõuete mahtu vähemalt 50 %, kuid soovituslikult 2/3 võrra või kaaluda selle täielikku kaotamist. Sedavõrd ulatuslik lepingtingimuste erinõuete regulatsioon on ülemäära koormav ja segadust tekitav nii ettevõtjaile kui ka tarbijaile. Leiame, et tänane mahukas ja detaili minev eriregulatsioon kliendilepingute osas sidevaldkonnas ei ole põhjendatud, on tervikuna ajale jalgu jäänud ja ehk õnnestub see tulevikus ka EL tasemel sidekoodeksi kooseisust kaotada ja lähtuda üldistest võlaõiguslikest ja tarbijakaitsealastest põhimõtetest. Aga kuni EL tasemel muudatuseni võiks vähemalt Eesti siseriikliku diskretsiooni ulatuses kärpida nende erisätete massi minimaalseks.
• Säilitada sideettevõtteid puudutav erand makseasutuste ja e- raha asutuste seaduse (MERAS) § 4 lg 1 punktis 11, mille kohaselt on makseteenuste hulgast välistatud elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehingud, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele ja mis vastavad nimetatud paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele. On oht, et see võib kaduda  EL-i PSD3 direktiivi vastuvõtmisel. Selliste maksetehingute hõlmamine makseteenuste hulka suurendaks oluliselt sideettevõtete jaoks bürokraatiat;
• Võtta EL-i 2. küberturvalisuse direktiiv (NIS) Eesti õigusesse üle nii, et ebamõistlikku ja direktiiviga mittenõutavat bürokraatiat ei lisandu.
• Võrdsustada EL-i finantsasutuste tegevuskerksuse määruse (DORA ) ja EL-i 2. küberturvalisuse direktiivi (NIS2) mõju nii, et kohuslased ei peaks omavahel mõttetult järelevalve linnukese jaoks lepinguid/lepingu lisasid sõlmima jms. Mure on topeltregulatsioonis: näiteks IKT teenuse osutajad, kellele tulevad nõuded NIS2-st ja kes osutavad teenuseid finantsasutustele, peavad omakorda täitma DORA nõudeid.
• Muuta kitsamaks andmemääruse (Data Act) artiklis 15 toodud kohustuslikke ettevõttelt riigile (B2G ) andmejagamise reegleid, s.h kustutada art 15 lg 1 alapunkt b, et vältida ulatuslikke ebavajalikke andmepäringuid.
• Euroopa Komisjoni lehel oli märtsis arvamuse avaldamiseks üleval meditsiiniseadme elektroonilise kasutusjuhendi määruse 2021/2226 muutmise eelnõu, millega soovitakse võimaldada kõigile professionaalseks kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmetele eIFU ehk elektroonilise kasutusjuhendi kasutamist. Toetame seda algatust, sest sel ettepanekul oleks mitmeid eeliseid, nagu kulude kokkuhoid, pakendile loetava teksti paigutamise keerukuse lahendamine, keskkonnahoiu eelised ja tekstidele kergem kergem ligipääs. Siiski on ka mõned murekohad. Artikli 5 lõike 12 kohaselt peab tootja tagama, et seadme kasutajatele, kes on veebilehelt kasutusjuhendi alla laadinud, antakse teada juhendi uuendustest või parandustest. See eeldab, et kõigilt külastajatelt, kes on eIFU alla laadinud, tuleb koguda isikuandmeid või nõusolek edasiste uuenduste saamiseks. Selline kohustus võib olla vastuolus GDPR-i nõuetega, mis annavad inimestele õiguse otsustada, kas ja millisel määral nad oma isikuandmed (nt IP-aadress) veebilehe omanikule jagavad ja kas nad tahavad saada sellist teadet. Lisaks võib eIFU rakendamist takistada artikli 4 punktis h sätestatud nõue, mis paneb tootja vastutusele ajutise veebisaidi või internetiühenduse kadumise riski ja mõjud, sõltumata tootjast.
• Pakendite ja pakendijäätmete regulatsioonis (PPWR) sisalduv korduvkasutatavate pestavate toidunõude kasutuselevõtmise kohustus – korduvkasutatavate nõude kasutuselevõtt ei sobi kiirtoidukohtade ärimudeliga, lisaks on mitmetel ettevõtetel juba praegu kasutusel taaskasutatud materjalist tehtud papist pakendid, milles on plasti sisaldus viidud juba miinimumini ning tegeletakse aktiivselt innovaatiliste katsetustega, et plasti osakaalu veelgi vähendada.
• Küpsiste ja nõusolekute lihtsustamine (GDPR). Probleem: Küpsistega nõustumise/mittenõustumise teavituste levik on viinud olukorrani, kus kasutajad annavad nõusoleku formaalselt, mitte teadlikult. Ettepanekud: Kehtestada selge vahe “oluliste” ja “ebaoluliste” küpsiste vahel – tehnilised ja anonüümseks tehtud analüütika küpsised ei vaja nõusolekut. Lubada brauseripõhised globaalsed privaatsuseelistused (nt Global Privacy Control – GPC), mis asendavad individuaalsed teavitused iga lehe kohta. Vähese riskiga juhtudel (nt anonüümne veebistatistika) lubada vaikimisi nõusolek, kui kasutaja pole seda selgesõnaliselt keelanud.
• Lihtsustatud ja arusaadavad privaatsustingimused (GDPR). Probleem: Privaatsustingimused on liialt keerulised ning ei täida oma eesmärki – kasutaja ei loe ega mõista neid. Ettepanekud: Lubada kahes astmes privaatsustingimused: lühike, lihtsas keeles kokkuvõte (“GDPR teaser”); detailsed õiguslikud tingimused täiendava klikina.
• Selgem automatiseeritud otsuste määratlus. Probleem: GDPR artikkel 22 keelab automatiseeritud otsused, mis “oluliselt mõjutavad” kasutajat, kuid määratlus on ebaselge ja piirab innovatsiooni. Ettepanekud: Täpsustada, et keeld kehtib vaid elulise mõjuga otsustele (nt laen, töökoht, karistus). Lubada madala riskiga automaatotsused, kui: kasutaja saab need vaidlustada, süsteem on läbipaistvalt selgitatud ja andmesubjekti õigused ei ole ohus.
• Õigustatud huvi (GDPR) – praktikas rakendatavaks. Probleem: Paljud ettevõtted ei kasuta õigustatud huvi andmetöötluse aluseks, kuna see on juriidiliselt riskantne ja tõlgenduslikult ebamäärane. Ettepanekud: Koostada ühtne positiivne loetelu andmetöötlustoimingutest, mida peetakse alati õigustatud huviks. Loetellu võiks sisaldada: kliendisuhtluse ja lojaalsusprogrammide haldamist, töötajate varukoopiate säilitamist ja siseselt kasutatavaid turvalisuse logisid.
• Kustutamisõigus (GDPR) – piirangud selgelt reguleerida. Probleem: Andmesubjektid nõuavad andmete kustutamist ka siis, kui see pole juriidiliselt või tehniliselt võimalik. Ettepanekud: Määrusesse lisada selged erandid kustutamisõigusele, nt: seadusest tulenevad säilitamiskohustused (nt maksuarvestus) ja tehnilised piirangud (nt read-only varukoopiad).
• Tulevane Euroopa määrus CSM ASLP, mis on raudteeohutusega seotud juhtumite uus raporteerimise kord. See nõuab andmekogumise süsteemi muutmist ettevõttesiseselt ning lisatööd kohustuslike analüüside koostamiseks (juhtumi stsenaariumi koostamine koos juurpõhjuste seoste loomisega).
• Toetuste kontrolli lihtsustamine. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, artikli 56 rakendamine annab võimaluse EL toetuste “pehmete” projektide lihtsustamiseks (testitud MKM poolt perioodil 2019-2024). Lihtsustus seisneb kontrollimisele kuluvate (ametnike) töötundide olulises vähendamises: toetuse saaja esitab kontrollimiseks ainult tööjõukuludega seotud dokumendid, teisi projektiga seotud kulusid rahastatakse 40% ulatuses tööjõukuludest, mille kohta kuludokumente kontrollimiseks ei esitata (ei rakendusüksusele, ega ka Euroopa Komisjoni auditile, kusjuures boonusena on kindlustatud, et riik saab tööjõumaksudena tagasi, iga eraldatud miljoni kohta 300 tuh eurot). Mõju tekkimise eelduseks on, et kõik rakendusasutused üle Eesti lähevad täpselt sama lihtsustamise teed. Et mõju suurust arvutada, peaks teadma, kui palju kokku selliseid pehmeid toetusi jagatakse (ministeeriumite kaupa), sellega saaks siis edasi tegeleda.