Tööandjate üleskutse: anna teada tarbetust bürokraatiast

Tööandjate keskliit kutsub ettevõtjaid viitama neile õigusaktidele ja regulatiivsetele nõuetele, mis tekitavad tarbetuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku toimetamist. 

Tööandjate keskliit on aastaid seisnud selle eest, et vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda. Nuppbürokraatia projekt oli selles vallas oluline samm, kuigi tänaseks on Nullbürokraatia projekt lõpetatud, on halduskoormuse probleem endiselt aktuaalne. Nii Euroopa Komisjon kui ka Vabariigi Valitsus on seadnud halduskoormuse vähendamise lubaduse oma tegevuskavadesse, mistõttu on praegu õige aeg juhtida tähelepanu konkreetsetele kitsaskohtadele.

Käesolevaga kutsume üles ideedega panustama – aitame riigil üles leida võimalused, kuidas ja millist halduskoormust vähendada! 
Kuna aprill on vanarahva järgi suurpuhastuse kuu, siis on just nüüd sobiv hetk ettevalmistusi teha ja siis ka bürokraatia osas korda luua ning ebavajalikud kohustused välja rookida ja enne suurt reedet valitsusele edastada. Ettepanekuid ootame kuni 4. aprillini. 

Anna teada ebaproportsionaalselt koormavatest aruandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevatest kohustustest

Palun kirjelda halduskoormust piisavalt täpselt, et oskaksime neid lahendamiseks õigele ministeeriumile või ametiasutusele suunata. Samuti oleks kasuks, kui oskad kohe välja pakkuda võimalusi probleemi lahendamiseks näiteks dubleerivate kohustuste konsolideerimise, kaotamise, digitaliseerimise või muu innovatsioonina. Mida täpsem info probleemi olemusest meile laekub, seda paremini oskame teie eest seista.

Palun too välja ebaproportsionaalselt koormavad aruandlusest jm regulatsioonidest tulenevad kohustused, nt:

1. Aruanded, deklaratsioonid, avaldused jm info esitamise kohustused, nt:
   • ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu jne;
   • paljudes aruannetes ja avaldustes kogutakse andmeid, mis teistes andmebaasides on juba olemas (registriaadress, haridus, töötajate arv jne);
   • kestlikkusalased direktiivid loovad järjest uusi kohustusi, CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive).
2. Menetlusnõuded, -tingimused, -tähtajad – kas on konkreetseid takistusi regulatsioonis?
3. Õigusaktidega ettenähtud kohustused või nõuded äritegevusele, nt:
   • keelenõuded keeleseaduses pole põhjendatud, nt B1 taseme keeleoskus kõigile õppejõududele, klienditeenindajatele ja ka teenindusettevõtte juhile, B2 tase võõrkeele õppejõule ja C2 tase nt ametiasutuse tippspetsialistile.
4. Näited õigusnormidest, mis on direktiivides vm rahvusvahelises õiguses nõutust koormavamad.
   • jäätme- ja pakendiseaduse eelnõuga on plaanis võtta tootjatele Euroopa Liidu regulatsioonidest ulatuslikumaid kohustusi pakendite liigitikogumiseks.
5. Toetustega seotud tarbetud tingimused ja kohustused, sh aruandluskohustus.

Ideekorje tulemused

Aruandlus:

• Ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu jne.
• Aruandlus 3.0 tõi Töötamise registrisse mõned infoväljad juurde, et saaksime lahti tööga seotud tööjõu- ja palgaga seotud statistikaaruandlusest. Sellegipoolest ei ole statistikaaruanded kuskile kadunud.

Siseriiklikud nõuded:

• Regionaal- ja maaeluministeeriumi 2025. aasta plaan panna kohustus toidukohtadele näidata liha päritolu.
• 2019. aastal kehtestati alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille kohaselt piirati alkoholi väljapaneku nähtavust kauplustes. Muudatused ei avaldanud alkoholitarbimisele mingit mõju, küll aga nõudis müüjatelt investeeringuid.
• Liikluskindlustusseaduse muudatusega hakkas 2025. aasta algusest kehtima nõue kindlustada ka tõstukid ja traktorid, mis liiklevad nt kinnisel lao või tehase territooriumil.
• Jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele EL regulatsioonidega  võrreldes erinevad ja kaugemale ulatuvad eesmärgid:
  • pakendiettevõtteid kohustatakse Eestis kinni maksma pakendijäätmetest erinevate olmejäätmetele kogumise ja käitluse kulusid. See ei ole absoluutselt vastavuses EL-s sätestatud tootjavastutuse kohustustega;
  • eelnõus sisalduv nõue pakendijäätmete kohustuslikku kohtkogumise kohta kõigist kodumajapidamistest ei tulene EL pakendiregulatsioonidest. EL kontekstis on tootjatel kohustuste täitmisel vabad käed otsustada sobiva kogumisviisi üle, lähtudes majanduslikust, tehnilisest ja keskkonnaalasest otstarbekusest. Igasse metsatallu iga üksiku pudeli järgi lihtsalt ei ole otstarbekas kahekümne tonnise veokiga kohale sõita;
  • EL regulatsioonid ei sea erinevalt Eestist pakendijäätmetele liigiti kogumise sihtarvu. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL-s kujunenud praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumise süsteemi selliselt, et see vastaks jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tehaste tootmismahule. Eesti probleemiks on jäätmete sorttehaste väga piiratud võimekus. Jäätmete ulatuslik liigiti kogumine, mida eelnõus kavandatakse rakendada,  jääb  ilma ümbertöötluse võimaluseta eesmärgituks ja kulukaks asendustegevuseks. Pakendijäätmete liigiti kogumist ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, puudub selle kohane metoodika nagu puudub ka praktika. Selline punkt looks tohutu pinnase arvukateks petuskeemideks ja juurdekirjutusteks.
• Küberturvalisuse seaduse eelnõuga laiendatakse kehtiva kohaldamisala väga oluliselt ja rohkem kui NIS2 direktiiv seda ette näeb. Eelnõu jõustumine toob kaasa äärmiselt suure halduskoormuse kasvu väga suurele hulgale ettevõtetele, sealjuures võrgu – ja infosüsteemide osas ilmselt kattuvalt (üht ja sama võrku või infosüsteemi hakatakse kontrollima teenuse kasutaja ja teenuse osutaja ning vahendaja poolt). Samuti lisandub suur täiendav koormus ka erinevatele riigiasutustele, kes peaks praegu hoopis kokkuhoiu kohti leidma. Eesti õigusega NIS2 direktiivi laiendamine ei ole kooskõlas ka NIS2 eesmärgiga ühtlustada küberturvalisuse nõudeid üle kõigi EL-i riikide, sest teiste riikidega võrreldes on Eestis juba tänase KüTS regulatsiooniga saavutatud märkimisväärselt kõrge turvalisuse tase. NIS2 direktiivi KÜTS-i ülevõtmine laiendavalt on kavandatud näiteks järgmisega:
  • ettevõtted, kelle üks teenus kuulub NIS2 direktiivi lisades 1 ja 2 nimetatud sektoritesse, peavad eelnõus sätestatud meetmed kohaldama kogu oma tegevusele, mitte üksnes NIS2 direktiivis nimetatud teenuste osutamisele. KüTS-i kohaldamisalasse kuuluv teenus võib olla ettevõtte enda vaates kõrvaltegevus või ebaproportsionaalselt väikese mahuga võrreldes KüTS-i kohaldamisega kaasnevate kohustustega. Sellisel viisil terve ettevõtte üle kontrolli teostamine ja ülemäärane reguleerimine ei ole põhjendatud;
  • turvanõuete koosseisu ja kohustuste vähesel määral täiendamine. Samas seda tehakse nii, et need subjektid, kes peavad oma vastavust rahvusvaheliselt tõendama, peavad eelnõu vastuvõtmisel hakkama selle protsessi käigus selgitusi jagama, millised nõuded on Eestis siseriiklikult juurde lisatud. See suurendab taaskord halduskoormust.

Euroopa regulatsioonid:

• Kestlikkusealased direktiivid loovad järjest uusi kohustusi, nt CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive).
• Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tõi ettevõtetele uued kohustused isikuandmete riskid kaardistada, tegeleda riskide maandamisega jne.
• BEFIT ja OECD tulumaksumiinimumi direktiiv jm Euroopa maksualgatused ei arvesta Eesti jaotuspõhise ettevõttetulumaksu iseärasusi ja on loonud ettevõtjaile halduskoormust juurde.
• Süsiniku piirimeede CBAM kujutab täiendavat halduskoormust ja muudab imporditavate pooltoodete hinnad Euroopa tootjatele kallimaks, kui väljaspool EL.