Tööandjate üleskutse: anna teada tarbetust bürokraatiast

Tööandjate keskliit kutsub ettevõtjaid viitama neile õigusaktidele ja regulatiivsetele nõuetele, mis tekitavad tarbetuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku toimetamist. 

Tööandjate keskliit on aastaid seisnud selle eest, et vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda. Nullbürokraatia projekt oli selles vallas oluline samm, kuigi tänaseks on Nullbürokraatia projekt lõpetatud, on halduskoormuse probleem endiselt aktuaalne. Nii Euroopa Komisjon kui ka Vabariigi Valitsus on seadnud halduskoormuse vähendamise lubaduse oma tegevuskavadesse, mistõttu on praegu õige aeg juhtida tähelepanu konkreetsetele kitsaskohtadele.

Käesolevaga kutsume üles ideedega panustama – aitame riigil üles leida võimalused, kuidas ja millist halduskoormust vähendada! 
Kuna aprill on vanarahva järgi suurpuhastuse kuu, siis on just nüüd sobiv hetk ettevalmistusi teha ja siis ka bürokraatia osas korda luua ning ebavajalikud kohustused välja rookida ja enne suurt reedet valitsusele edastada. Ettepanekuid ootame kuni 4. aprillini. 

Anna teada ebaproportsionaalselt koormavatest aruandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevatest kohustustest

Palun kirjelda halduskoormust piisavalt täpselt, et oskaksime neid lahendamiseks õigele ministeeriumile või ametiasutusele suunata. Samuti oleks kasuks, kui oskad kohe välja pakkuda võimalusi probleemi lahendamiseks näiteks dubleerivate kohustuste konsolideerimise, kaotamise, digitaliseerimise või muu innovatsioonina. Mida täpsem info probleemi olemusest meile laekub, seda paremini oskame teie eest seista.

Palun too välja ebaproportsionaalselt koormavad aruandlusest jm regulatsioonidest tulenevad kohustused, nt:

1. Aruanded, deklaratsioonid, avaldused jm info esitamise kohustused, nt:
   • ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu jne;
   • paljudes aruannetes ja avaldustes kogutakse andmeid, mis teistes andmebaasides on juba olemas (registriaadress, haridus, töötajate arv jne);
   • kestlikkusalased direktiivid loovad järjest uusi kohustusi, CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive).
2. Menetlusnõuded, -tingimused, -tähtajad – kas on konkreetseid takistusi regulatsioonis?
3. Õigusaktidega ettenähtud kohustused või nõuded äritegevusele, nt:
   • keelenõuded keeleseaduses pole põhjendatud, nt B1 taseme keeleoskus kõigile õppejõududele, klienditeenindajatele ja ka teenindusettevõtte juhile, B2 tase võõrkeele õppejõule ja C2 tase nt ametiasutuse tippspetsialistile.
4. Näited õigusnormidest, mis on direktiivides vm rahvusvahelises õiguses nõutust koormavamad.
   • jäätme- ja pakendiseaduse eelnõuga on plaanis võtta tootjatele Euroopa Liidu regulatsioonidest ulatuslikumaid kohustusi pakendite liigitikogumiseks.
5. Toetustega seotud tarbetud tingimused ja kohustused, sh aruandluskohustus.

Ideekorje tulemused

Alljärgnevas nimekirjas välja toodud näited on esitatud avaliku ideekorje raames erinevate isikute poolt ega sisalda Eesti Tööandjate Keskliidu ametlikke seisukohti!

Aruandluse ja menetlustega seonduv: 

• Aruandlus 3.0 tõi Töötamise registrisse mõned infoväljad juurde, et saaksime lahti tööga seotud tööjõu- ja palgaga seotud statistikaaruandlusest. Sellegipoolest ei ole statistikaaruanded kuskile kadunud. 
• Ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne on liiga detailne ja pole kasutajasõbralik, sisaldab andmeid, mida ettevõtjad normaalse äriprotsessi käigus ei kogu jne. 
• Statistikaaruanded, mis sisaldavad Maksuametile ja/või aastaaruande kooseisus esitatavaid andmeid (näiteks töötajate arv, brutopalkade summa jmt) tuleks kaotada. 
• Aastaaruande esitamised ja sellega seotud probleemid: Eestis tuleb majandusaasta lõppedes 6 kuu jooksul esitada registrile täielik majandusaastaaruanne, mis on vajadusel auditeeritud või lihtsustatud audiitori ülevaatusega. Tegelikkuses on selleks ette nähtud 6 kuud ebareaalselt lühike ajaline periood alljärgnevatel põhjustel: A. Meil on turul tuntavalt puudu audiitoreid, nad on üle koormatud ja ei ole võimelised kõikidele auditeerimist nõudvatele ettevõtetele õigeaegselt teenust pakkuda; B. Konsolideerimiskohustusega holdingutel on tihti probleem saada tütarühingute auditeeritud baasinfo, mida saaks auditeerimisel kasutada. Kokkuvõttes läheb aruande esitamine pikemaks, kui 6 kuud. Selle olukorra parandamiseks: 
  • A. pikendada aastaaruande esitamise tähtaega minimaalselt 12 kuule majandusaasta lõpust (nii on see enamuses vana Euroopa riikides, kohati on see ka 18 kuud); 
  • B. ainuomanikele kuuluvates holdingutes võiks konsolideerimisnõudest loobuda, piisaks, kui tütarettevõtete tulemusi kajastatakse kapitalisosaluse meetodil (või kui kasutusel on soetusmaksumuse meetod, siis läbi finantstulu tütarühingust). Aruanded muutuvad palju lihtsamini koostatavaks ja informatiivsemaks; 
  • C. lihtsustada audiitorülevaatuse miinimumnõudeid (tõsta bilansimahtu nõuet jne.). 
• Nõue koostada detailne EKOMAR aruanne iga viie aasta järel tähendab, et ettevõtted peavad ümber korraldama oma süsteeme ja teha lisainvesteeringud, et kord viie aasta jooksul esitada Statistikaametile detailsed andmed, mida ettevõte oma tegevuse käigus ei kogu ja mida järgneva nelja aasta jooksul kellelgi vaja ei ole. On ettepanek sellest loobuda. 
• Tulumaksu seaduse paragrahvide 48 ja 49 rakendamine. Maksuamet on soovituslikes käitumisjuhistes välja toonud, et erisoodustuse peab maksma ettevõte, kelle töötaja või töötaja pere liige on saanud hüve. Toimima peab järgmiselt (toitlustuskulude näitel): 
  • emaettevõte esitab tütarettevõttele arve, müües edasi või esitades nõude hüvitada tütarettevõtte töötaja toitlustamise kulud. Sellisel juhul on tütarettevõte teinud nii kulu kui tasunud sellelt maksud; 
  • emaettevõte arvet ei esita, kuid informeerib tütarettevõtet summast, mida tuleb erisoodustusena käsitleda. Kuidas informeerimine toimub, otsustavad kontserniettevõtted omavahel ise. Tütarettevõte maksab maksud oma töötajate erisoodustuselt, vaatamata sellele, et ta tegelikult kulu teinud ei ole. Emaettevõttele jäävat kulu käsitletakse tema ettevõtlusega seotuna ning topelt maksukohustust ei teki. Suures konsolideerimisgrupis tuleb pidevalt ette kontserniüleseid üritusi ja koosviibimisi, mida tuleb käsitleda töötajate erisoodustusena. Asjaajamise lihtsustamiseks võiks olla lubatud, et ettevõte, kes korraldab ürituse või otsustab teha kingituse, maksab erisoodustused kirjeldatud juhtumil ja ei ole oluline, et erisoodustus oleks makstud just sellest ettevõttest, kus on sõlmitud erisoodustuse saanud töötaja tööleping. Ehk kokkuvõttes riigile ei laekuks mitte vähem erisoodustust, vaid asjaajamise lihtsustamiseks muutuks ettevõte, kust tasutakse erisoodustus. Olukorras, kus kontserni igast ettevõttest osaleb 1-2 töötajat ei pea korraldaja (olgu see siis emaettevõte või tütarühing) enam kulusid edasi tegema. Näiteks kui kontserni üritusel osaleb inimesi kahekümnest tütarettevõttest, siis ei pea enam edasi tegema 20 arvet või teavitust, vaid ürituse korraldamise eest vastutav ettevõte tasub ise kõikide kontserni töötajate eest erisoodustuse ja deklareerib selle Maksuametile. Täiendavalt aitaks selline lähenemine lihtsustada tähtaegadest kinnipidamist, kuna eelneva kuu osas tuleb erisoodustused deklareerida TSD lisas 4 järgneva kuu 10. kuupäevaks. Suurema ürituse korral võib arvete esitamine toimuda hiljem ja see jätab kontserni raamatupidamistele väga vähe aega dokumentide kontrolliks ja nõutud deklaratsioonide tähtaegseks esitamiseks. 
• Riigi infosüsteemides esitavatel taotlustel võiks sisalduda riigil juba olemasolevad andmed (nt elukoht, käive vm) eeltäidetuna. 
• Puuduva või osalise töövõimega töötaja tööle võtmisel on tööandjal võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust. Sageli ei soovi inimene ise tööandjale töövõime kao kohta infot anda ja seega ei saa tööandja seda taotleda. Samuti on taotlemiskohustus ebavajalik halduskoormus, sest info nii töötamise kui vähenenud töövõime kohta on riigil olemas. Ettepanek edaspidi sotsiaalmaksu hüvitamise otsus teha automaatselt tööandjale, kes võtab tööle vähenenud või puuduva töövõimega inimese (vajadusel piirata põhitööandjale, kes arvestab tulumaksuvaba miinimumi). 
• Notari poolt esitatud dokumendid ja avaldused võiksid äriregistris kajastuda ilma kohtunikuabi menetluseta.  
• Probleem Päästeameti Ohutusportaaliga, mille kaudu ettevõte esitab oma tuleohutuse enesekontrolle jm seadusest tulenevat ohutusalast tegevust. https://ohutusportaal.paasteamet.ee on e-keskkond. Portaali pääseb ainult läbi isiku tuvastamise, kas ID-kaardi-, Mobiil-ID, Smart-ID kaudu. Kui siseneja (füüsiline isik) tegutseb portaalis ettevõtte esindajana ja täidab ära objekti või objektidega seotud Tuleohutuse enesekontrolli aruanded või operatiivkaardid, siis jääb antud eraisik nende aruannete ja kaartide ainuesindajaks. Kuigi need on tehtud ettevõtte nimel, puudub juhatuse liikmetel, isegi ettevõtte omanikel võimalus kaartidega portaalis tutvuda. Kui töötaja, kes on esindanud ettevõtet “https://ohutusportaal.paasteamet.ee/” -s, peaks töölt lahkuma või muul põhjusel töökohustustest lahkuma, ei jää kellelgi teisel eelnevalt esitatud kaartidele ligipääsu, k.a. juhatuse liikmetel, ega ettevõtte omanikel, rääkimata tema asemel tööle asunud töötajal. Kui eelnev töötaja ei ole teinud Portaalist dokumentidest väljatrükke, siis muutuvad eeltäidetud dokumendid ettevõttele kättesaamatuks ja kasutuks. Kogu info tuleb uuel isikul portaali sisestada nullist. Info on äärmiselt mahukas ja detailne, kulub mitmekümneid kui mitte sadu tunde, et taastada info. Kui on olemas väljatrükk, siis töö on ümberkirjutamise põhimõttel. Kui seda pole, siis tuleb andmed nullist luua. Ettepanek: Ligipääs peab olema ettevõtte põhine, kus antakse ligipääs töötajatele, kes antud ettevõttes selle valdkonna eest vastutavad. Tuvastamine ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID kaudu. Nii tagatakse halduskoormuse vähendamine (olemasolevate dokumentide taastäitmine või ajaloo jälgimine) ning jätkusuutlik dokumentide haldamine. 
• Kompleksload, mille menetlus oli keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS kasutuselevõtmise hetkel pooleli või sellele hetkele järgnevad loauuendused tuleb teha algusest peale, kuigi osaliselt on info vanal loal olemas. KOTKASes võiks olla võimalus olemasolevat infot täiendada, mitte nõuda alati kogu info uuesti esitamist ja menetlusega algusest alustamist. 
• Statistikaameti ettevõtja teadus-arendustegevuse aruanne sisaldab andmeid töötajate soo, hariduse, vanuse kohta, mida ettevõtte igapäevase teadus- ja arendustöö käigus ei kogu. Aruande kontrollid ei luba aga aruandes teadus- ja arendustööle investeeritud summasid raporteerida, kui need detailandmed puudu. Aruandes võiks jätta 2 alternatiivi andmete esitamiseks, kas kõigi detailidega või lihtsalt ettevõtte siseselt investeeritud summat raporteerides.
• Ettepanek: jätta ära planeerimisel ja KMHs avalikud arutelud ning “igaühe õigus” osaleda planeerimismenetluses. (Plan S §9).   Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.) Selle igaüheõigusega jooksutatakse protsessid umbe ning toimivast esindusdemokraatiast saab valju vähemuse demokraatia. Põhjendatud rakendada kirjalikku avaliku tagasiside formaati. Planeerimistegevuses suur töökoormus ning planeerijatele pinge ongi seotud “igaühe õigusest tuleneva” agressiivse vähemuse vaenamisega (kes edukalt rakendab kohalikku või üleriiklikku meediat) hakkama saamine. Põhimõte peaks olema “mõjutatud isikute õigus” ehk arvamuse esitamise õigus on isikutel, kes on planeeringust tõendatavalt mõjutatud ning et peamine otsustaja on esindusdemokraatiast tulenevalt kas kohalik omavalitsus või riik, mitte sisuliselt planeeringuid takistavad kitsad ja kogu ühiskonna huvides ebaesinduslikud ärritunute grupid.
• Pankadele on pandud üha uusi kohustusi (kestlikkusega seotud aruandlus ja taksonoomia, rahapesu tõkestamine, maksupettuste vältimine), mis põhjustab ka ettevõtjatele halduskoormust ega ole alati proportsionaalne – nt info esitamine pangale maksuhalduri jaoks või raha päritolu tõendamiseks.
• Krundi piirde paigalduse kooskõlastamine. KOVi poolt suur inimressursi raiskamine. Valla eeskirja järgi piisab ehitisteatisest – tegelikult osales menetles täpselt 10 ametnikku, kes kõik uurisid ja arvasid.
• Lisaks töörände piiravatele tingimustele on selle menetlus väga aeglane, läbipaistmatu ja killustunud erinevate ametkondade vahel. Tööandjad on korduvalt teinud ettepaneku protsess digitaliseerida ja viia ühtsesse infosüsteemi. See võimaldaks kiiremini ja läbipaistvalt lube menetleda ning tõhustaks ka järelevalvet.
• Statistikaameti väliskaubandusstatistika aruandes tuleb esitada kaupade kaal ja väärtused, kuigi see info on ka MTA-l olemas, kelle kaudu toimub impordi vormistus.
• Alkoholi sisaldavate maitse-ja lõhnaainete registreerimine EMTA-s ja täpne aruandlus mittealkoholi tööstuses. See on ajakulukas ja ei oma mittealkoholitööstuses (nt. keemiatööstus, kosmeetika) mingit tähtsust. Samas ranged reeglid – nt. tootearenduses kasutatavad alkoholi sisaldavad maitse- ja lõhnaained kuuluvad aktsiisi maksustamise alla. EMTA-s registreerimise regulatsioon on ainult Eesti Vabariigis. Enne seda regulatsiooni oli ainult kinnitus, et ettevõte ei kasuta alkoholi sisaldavaid maitse- ja lõhnaaineid alkohoolsete jookide tootmiseks. 
• Metsaseadus, looduskaitseseadus. Metsateatiste esitamine, s.t. eraomandil metsatöödeks tasulise raieloa (tööloa) taotlemine. Väärikust alandav ja tarbetu tööloa taotlemine töötamiseks omal maal ja omas metsas. Ettepanek tühistada maatulundusmaadel majanduspiirangud eraomandis olevale maale, s.h. raha eest metsateatiste, ehk raielubade taotlemine.
• Enesekontrolliplaan – 1x aastas tuleb jälle see dokumentatsioon üles otsida, et ametnikule esitada. Endal seda vaja pole, see on ainult ametnikule esitamiseks.
• Topeltkontroll tehingutele. Kui nt on vaja Koondumisluba, FDI luba ja TTJA luba siis seda peaks menetlema üheskoos.
• Äriregistri ja kinnistusraamatu topelttöö notari poolt esitatud dokumentidega. Notarid võiksid ise otse teha kandeid registrisse.
• Aruandlus Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon nõuab turuosalistelt aruandust, mida justkui sisuliselt ei analüüsita. Näiteks on korraga meil töös 8 päringut erinevate andmete esitamiseks, mille osas ei ole arusaadav, et mida selle infoga peale hakatakse. Ettevõttes igapäevatööd tegevad inimesed ei soovi teha mõttetut tööd, millele ei saa tagasisidet. Keeruline on töötajaid motiveerida. Lisaks on igakuine rahaline kulu kümnetes tuhandetest eurodes. Kohati halvab ettevõtte võtmeisikute töö täielikult, mis omakorda tähendab, et lõppkliendid saavad vähem väärtust/kehvemat teenust. Eestis tegutsevate rahvusvaheliste finantsteenuste pakkujate konkurentsivõime parandamise seisukohalt on vaja FI-l mõelda, et kuidas tagada turuosalistele õige kaitse aga samas aidata rahvusvahelisele konkurentsile kaasa. Kas FI eesmärk on teha enda tööd tõhusalt? Eestis on regulatsioonidele vastamine sama kulubaasiga, kui suurtel EU turgudel. Kulu suurus vs turu suurus ei ole tasakaalus. Finantsinspektsioon peab igale päringule andma ka tagasisidet, et mida selle infoga tehti, millised on järeldused, otsused. Hetkel ei ole mehhanismi, mille järgi saab otsustada, et kui palju võib Finantsinspektsioon turuosaliselt nõuda. Suhtluskanalid on aeglased ja bürokraatlikud. Finantsinspektsioon võiks küsida vähem manuaalselt ja pigem liikuda automatiseeritud digitaalsete lahenduse peale, et turuosalistel oleks igakordset korduvat tegevust võimalik vältida. Kes kontrollib FI tegevust sisuliselt, et ei ületataks mõistliku halduskoormuse kasvu turuosalistele? 
• Meditsiiniseadmete teavitamine (Meditsiiniseadme seadus, Ravimiameti vastutusala). Iga ettevõtja, kes levitab Eesti turul meditsiiniseadmeid, on kohustatud sellest teavitama Ravimiametit kümne päeva jooksul asjaomase meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest arvates. Meditsiiniseadmed, mis on registreeritud üleeuroopalises andmebaasis, ei vajaks lisa teavitamist Eestis. Kui uus üleeuroopaline andmebaas EUDAMED jõustub (eeldatavalt Q1 2027), võiks Eestis nende meditsiiniseadmete teavitamise lõpetada. See on plaanis Lätis ja Leedus, mitte aga Eestis.
• Detailplaneeringu, mis ei erine üldplaneeringust, menetlus peaks olema kiirem. Mõnes omavalitsuses ei peeta planeeringute menetlustähtaegadest kinni.
• Statistikaamet nõuab meilt erinevate vaatlusnädalate aruandeid veokite nädala tööde kohta: veoki hinnanguline kaubaruumi täituvus % (iga peatus on see ju erinev), veose liik (iga peatus on see erinev), mahalaadimiskohtade arv, pealelaadimiskohtade arv, pealelaaditud kauba kaal ühel reisil, kaubagrupi selgitus jne. Autojuhi töö on nii pingeline, ma ei saa panna talle seda kohustust ja tegelikkuses pole ühelgi vedajal mõistlikku lahendust neid andmeid esitada. Peaksin autojuhtidega koos ja kaaludes statistika andmeid koguma, et aruannet nõuetekohaselt täita. Olen korduvalt küsinud statistikutelt, mille jaoks on teile vaja veoauto mahalaadimis – ja pealelaadimiskohtade arvu- kui autojuht wc-s käib või sööb- kas need on ka mahalaadimis- või pealelaadimiskohad- mulle vastatakse, et euroopa nõuab neid andmeid, nemad täidavad käsku.
• Audiitorkontrolli kohustuse piirmäärasid tõsteti, aga tehti ebamõistlikult madala lävendiga, mis jätkab olukorda, et väikesed haldusettevõtted, kus ei toimu igapäevast majandustegevust ja hallatakse vaid varasid, peavad kulutama aastas 2000-5000 eur, et saada audiitorilt linnukese pärast kinnitus, lisaks nende ettevõteteni jõuavad audiitorid peale aastaaruannete lõpptähtaega, millega kaasneb õigeaegselt esitamata aruannete hulk. Varade haldusettevõtted, kus igapäevast majandustegevust ei toimu, teevad tarbetut haldamist, millega kaasneb raha ja ajakulu. Varade haldusettevõtted, kus ei toimu aktiivset majandustegevust (puudub käive) tuleks vabastada audiitorkontrolli kohustusest või viia see kohustus näiteks üle kahe aasta taguseks kohustuseks. 
• Konkurentsiamet nõuab väga väikese mahuliste ettevõtete ühendamiste korral koondumise teadet, millega kaasneb riigilõiv ja kuni 30 päevane analüüs. Eesti ettevõtlusmaastik vajab ekspordi ja R&D võimekuse kasvuks konsolideerumist. Väga väikeste ettevõtete ühinemisel / koondumisel kulutatav konkurentsiameti aeg ja raha ei ole kuidagi põhjendatud ning on sedasorti tehingute elluviimisel mõtetuks takistuseks. Oluliselt tuleks tõsta piirmäärasid, milliste käibemahtudega ettevõtete korral Konkurentsiamet ei sekku, see piir võiks liikuda julgelt ca 10 miljoni eur piirile. Konkurentsiameti töö tuleks asendada ettevõtte kohustusega teha konkurentsi analüüs ning hinnata, et tegu ei ole X% ületava turujõu tekkimisega. Kui ühendav ettevõte leiab, et valitsevat konkurentsituru olukorda ei teki, siis piisab Konkurentsiameti informeerimisest. Viimane võib sel juhul näiteks 7 päeva jooksul anda teada, kas siiski soovib teha pistelise analüüsi. Sellega saavutame olukorra, kus kõigi väikeettevõtete koormamisel asemel analüüsitakse olulisi tehinguid. 
• Tööandja poolt töötajate lähetuse tõendi A1 taotlemise kohustus kõikidele ELi sisestele, riikidevahelistele töölähetustele, sõltumata nende pikkusest ja iseloomust (sh. töölähetusele TLS §21 mõistes). Märkimisväärne täiendav administratiivne töökoormus ettevõtjale, kuna sisuliselt tuleb tõend hankida iga töötaja iga lähetuse kohta eraldi. Praktikas ebareaalne kohustus. Taotluse vorm on prindituna 4 A4 lehekülge pikk, umbes 100 andmeväljaga dokument (!). Liidestamise võimalust ettevõtte IT lahendustega pole. Kas kaotada nõue üldse või tekitada erisus töölähetuse iseloomust tulenevalt. 1-2 päevase messi, koostööpartneri, kliendikülastuse või koolituslähetuse puhul on tõendi A1 taotlemise kohustus ebamõistlik nõue. Enamus Eestis tegutsevaid tööandjaid tegelikult ei teagi, et selline tõendi taotlemise kohustus neil on. Samas on ELis riike kus selle olemasolu töötaja lähetusel viibimisel võidakse kontrollida ja selle puudumisel on tööandjale sanktsioonid. 
• EMTA lehel peab registreerima iga nn tööampsu iga kord eraldi. Ei saa ühe sisestusega mitme töötaja tööampsu registreerida. See on tarbetu ajaraiskamine ja lepingute sõlmimine jne. Võiks saada nn tööampsudnt  koondina või kvartalipühiselt märkida.
• Keskkonnalubade väljastamisel on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Tihti on KOV-l omad huvid või lihtsalt poliitiliste punktide saamise soov ja nad ei anna nõusolekut ka olematu mõjuga jäätmekäitluse teostamiseks. Kuna aga jäätmete käitlemine on ühiskonnale vajalik ja suure avaliku huviga, siis KOV-de selline käitumine on lubamatu. Samas keskkonnaamet ei soovi KOVidega tüli ja kui KOV on millelegi vastu, siis amet reeglina luba ei väljasta, seda isegi siis kui KOV põhjused on ilmselgelt otsitud ja ebaadekvaatsed. Me oleme pidanud mitmed projektid edasi lükkama, kinnistud maha müüma, investeeringud tegemata jätma, kohtus käima, sest KOV vastuseisu tõttu pole me saanud oma tegevust arendada. Ettepanek on, et lihtsamad jäätmekäitlusalased tegevused, näiteks kui soovitakse käidelda jäätmeid, mis ei sisalda biojäätmeid (vanapaber, pakend, jne), ehk puudub haisu ja näriliste risk, ei nõuaks enam KOV-i kooskõlastust. Põhimõtteliselt võiks keskkonnaamet anda loa ära KOV-ga konsulteerimata kui ta näeb, et tegevusega ei kaasne sellist mõju, mis võiks üle käitluskoha kinnistupiiride jõuda või kedagi mõjutada. 
• Keskkonnaameti ametnikud esitavad loa menetluses nõudeid ja muudavad varasemalt kehtinud tõlgendusi. Näiteks loa muutmisega võib kaasneda, et ametnik hakkab esitama uusi nõudeid, mis otseselt ei tule ühestki seadusest ega riiklikust regulatsioonist, kuid ametnik arvab, et nüüd võiks olla nii. Samuti muudetakse aastaid kehtinud seaduste tõlgendamisi, ehk luba muutma minnes ametnik teatab, et me tõlgendame nüüd seaduse mingit punkti teistmoodi ja esitab sellest tulenevaid nõudeid. Selline ametnike käitumine on ääretult ettevõtlust pärssiv, sest ametnike uued nõudmised võivad tuua kaasa vajaduse märkimisväärseteks investeeringuteks, tegevuse ümber korraldamiseks või isegi lõpetamiseks. Samas pole ettevõtjal võimalik sellisteks asjadeks valmistuda, sest ametnike nõudmised selguvad loamenetluse käigus ning olukorras, kus üldine seaduslik raamistik pole muutunud. Kui ametnikud kavatsevad rakendada uusi nõudmisi, mis ei tulene riiklikest regulatsioonidest või nende muutmisest või kavatsevad muuta seni kehtinud seaduste või regulatsioonide tõlgendamist, siis peaks neil olema kohustus vastavatest muudatustest mõistliku aja jooksul ette teatada, et ettevõtjad teaksid uute nõuetega arvestada ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Lisaks peaks olema ametnike “loomingulisus” piiratud ja kontrolli all, ehk seadustest ja riiklikest regulatsioonidest erinevate nõuete esitamine peaks olema erakorraline ning väga selgelt põhjendatud. Täna võib ametnik sisuliselt küsida mida iganes ta suudab välja mõelda. 
• Aktsiisikauba tootevastavuse ja kvaliteedi tõendamine. EMTA ei aktsepteeri teistes EU riikides väljastatud dokumente. Hetkel näiteks ei aktsepteeri EMTA Saksa firma Carl-Roth GmbH poolt väljastatud kvaliteedi ja analüüsi dokumente ja oleme sunnitud tellima lisaks need analüüsi dokumendid Eesti vastavalt asutuselt, tasudes ka muidugi nende eest.                  
• Keskkonna kompleksloa väljastamine või muutmine. Keskkonnaamet kasutab taktikat, et seaduses määratud tähtajas püsimiseks menetletakse lubasid nö ametliku menetluse väliselt. Selliselt võib menetlus kesta isegi aastaid ja kui mitteametlik menetlus on menetletud ja kõikidel küsimustel vastused, siis hakatakse ametlikult menetlema ja sel juhul on menetlus kiire ja nii jäetakse mulje, et load menetletakse ära seaduses toodud tähtaegade jooksul. Sellise praktika peaks lõpetama. See on tohutult koormav, kuna pole mingit selgust kas ja kuna ja mis tingimustel loa üldse saab. Mitmed investeeringud on seetõttu ära jäänud. Keskkonnaamet peaks trikitamise lõpetama ja menetlema load ära seaduses toodud tähtaegade jooksul 
• Kohustada haldusasutusi ankeetandmeid vastu võtma ka faili kujul (näiteks .csv). Näiteks kultuuri- ja haridusvaldkonnas (aga ka tööstuses, põllumajanduses jne) tegutsevad inimesed puutuvad päevast päeva kokku mitmesuguste taotluste ja aruannete esitamisega avaliku võimu asutustele ning muudele haldusmenetluse seaduse mõttes haldusasutustele. Selle tegevuse igati tervitatav paberkandjalt digisüsteemidele üleminek on viinud mitmesuguste elektrooniliste ankeetide kasutuselevõtuni. Siiski on see üleminek paljudel juhtudel jäänud pooleli: 1. elektroonilised ankeedid tihtipeale ei ole ikka veel mitte alati ankeedist ankeeti korduvate andmete osas (näiteks aruandekohustusliku isiku põhiandmed) eeltäidetud. 2. elektrooniliste ankeetide täitmine mittekorduvate andmete osas eeldab ankeedi täitjalt tihti topelttööd: tavaliselt juba kord failis (näiteks word või excel) vormistatud andmeid tuleb ankeeti sisestada väli väljalt, mis suuremate andmemahtude korral kujutab enesest märkimisväärset mõttetut ajakulu. Positiivsed näited: 1. Maksu- ja Tolliameti maksuandmete sisestamine on lisaks elektroonilisse ankeeti sisestamisele võimalik ka .csv faili kujul 2. Eesti Kultuurikapitali taotlus- ja aruandekeskkond e-kulka, mis võimaldab andmeid esitada ka .pdf failina (seal võiks siiski olla ka võimalus andmete sisestamiseks .csv failina, sest praegusel kujul esitatud andmed ei saa automaatselt osaks ankeedist). Negatiivsed näited ankeetidest, mille puhul tuleb andmeid sisestada väli-väljalt ning mille puhul puudub andmete esitamise võimalus faili kujul: 1. Eesti Autorite Ühingu repertuaariaruanne https://rep.eau.org/?id=67da6d71cfc05 2. Tallinna linna kultuuriprojekti taotluse ankeet, mis on kogu sisulises osas üldiselt mõttetult keeruline ning mille puhul näiteks eelarve koostamine failina lisamise võimalus hõlbustaks oluliselt ankeedi finantsosa täitmist. Ettepanek: muuta kõigile haldusmenetluse seaduse mõttes haldusasutustele kohustuslikuks ankeetandmete vastuvõtmine ka faili kujul (näiteks .csv).
• Aktsiisilao registreerimine. Iga baar/restoran, kes soovib pakkuda majanapsu, ehk siis alkohoolset tõmmist või kokteili (mis valmistatakse sisseostetud, juba aktsiisiga maksustatud alkohoolsest joogi põhjal), mis ei valmi kohesegatavana kliendi tellimusel, peab 1) registreerima aktsiisilao (eraldi lukustatav ja muuks otstarbeks mittekasutatav ruum + palju paberitööd EMTA-le) 2) Teavitama sellest PTA-d (jällegi paberitöö) 3) registreerima selle Alkoholiregistris (jällegi paberitöö). Piisaks ühes ametis registreerimisest, kui see on tõesti vajalik – kokteile me ei registreeri ju kuskil. Aktsiisiladu on antud juhul täiesti mõttetu, sest aktsiis on juba tasutud + kõik ülejäänud joogid ei pea seisma aktsiisilaos. 
• Pangagarantii nõue riigihangetes. Pangagarantii annab pank vastava summa deponeerimisel. Pangagarantii asemel võiks sobida ka kindlustusseltsi garantii.
• ISO nõuded riigihangetes. ISO resertifitseerimine on võrdlemisi töömahukas ja kulukas. Sageli jäävad nende nõuete järgimised ettevõttes realiseerimata, paberil on kõik korras.
• EL struktuurifondide kasutamise üle tehtav järelevalve Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt on nii toetuse saajaid – elluviijaid, partnereid, aga ka rakendusasutusi ja RTK-d ennast liigselt koormava lähenemisega. See praktika peab muutuma – mul on praktikast tuua väga palju absurdseid näiteid, kus nt 30 eurose arve abikõlblikkuse arutamise üle toimub koosolek, millel osaleb 8 inimest või kuidas RTK jäigalt ja tuimalt sõidab üle nii teiste riigiasutuste, kui ka ministeeriumide arvamustest ning tõlgendab SF reegleid võimalikest kõige kitsamal/karmimal/valdkonna huvidega mitte kooskõlas oleval viisil. Samuti nõutakse toetusi tagasi väga kergekäeliselt. Lahedusettepanek: RTK võimuvolitusi struktuurivahendite rakendusüksuse rollis peaks piirama; vajadusel SF regulatsioone (seadus ja ühendmäärus jms) ka leebemaks muutma. Kohe päris kindlasti aga peab RTK muutma oma halduspraktikat ja kaotama subjektiivsuse kontrollimisel. Samuti peaks lõpetama väiksemate summadega tegelemise, kui järelevalvele kulub. Järelevalve peaks keskenduma ikkagi peaasjalikult suurematele kuludele, suurte riskidega elluviijate üle suuremate riskidega valdkondades. RTK peaks usaldama ministeeriumeid kui rakendusasutusi ning ka teisi riigiasutusi ja avalik-õiguslikke asutusi kes projekte ellu viivad.
• Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise kohustus Kemikaaliseaduse § 9. Praeguse määratluse kohaselt loetakse ohtlikeks kemikaalideks kõik kemikaalid, millel on ohupiktogrammid. See tähendab, et ettevõtted peavad pidama arvestust ka kemikaalide üle, mille tegelik oht on minimaalne(nt nõudepesuvahend). Selline üldine arvestuse pidamine ei anna riigile sisulist ülevaadet, kuid tekitab täiendavat halduskoormust nii vastutustundlikele ettevõtetele kui ka järelevalve ametnikele. Tuleks analüüsida, kas ja millises ulatuses on selline arvestus põhjendatud ning kuidas seda saaks optimeerida.
• Kestlike lahenduste arvestamine riigihangetes Riigihangete seadus § 2. – Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnahoidlike lahendustega. Seaduse järgi peaks riik riigihangete korraldamisel arvestama keskkonnahoidlike ja kestlike lahendustega. Tegelikkuses ei suuda riik seda eesmärki piisavalt ellu viia. Hanketingimused ei taga tõelist kestlikkust. Hetkel nõutakse puhastusteenuste hangetes küll nt ökomärgiste olemasolu, kuid see ei näita tervikuna ettevõtte kestlikkust. Riik peaks seadma sisulisemaid ja pikaajalise mõjuga kestlikkuse nõudeid. „Topelt tõendamine“ tekitab lisakoormust. Hangetel küsitakse korduvalt samu tõendusmaterjale. Kui ettevõttel on varasemate hangete põhjal tõestatud kvalifikatsioon(nt ISO sertifikaadid), võiks lubada kasutada eelnevaid dokumente, selle asemel, et neid iga kord uuesti esitada. Standardnõuded ei arvesta teenuste eripärasid. Puhastusteenuste ja muude teenuspõhiste hangete puhul kasutatakse tihti ühesuguseid nõudeid, mis ei arvesta tegelikku vajadust. Riik peaks rohkem arvestama teenuse eripäradega ning andma hangetele rohkem paindlikkust.
• Kliimaministeerium on loonud avaliku sektori asutustele keskkonnajalajälje hindamise mudeli. Kuigi algatus on kiiduväärt, tuleks põhjalikult läbi mõelda: 1) Milliseid andmeid koguda? Pelgalt andmete kogumine ei anna tulemusi. CSRD aruandluse eeskujul tuleks koguda vaid olulise mõjuga andmeid, mitte kogu võimalikku infot. Andmete kogumise eesmärk ja praktiline väärtus. Näiteks, kui kontorihoones kogutakse liigiti jäätmeid, kas see on piisavalt oluline mõõdik? 2) Andmete kogumine peaks käima koos sisuliste tegevustega, nagu töötajate koolitamine ja juhiste loomine. 3) Kuidas optimeerida jäätmestatistika kogumist?  Kui riik soovib saada objektipõhist (aadressipõhist) jäätmete statistikat, peaks selle kohustuse panema jäätmekäitlejatele, mitte ettevõtetele ning protsessid võimalikult automatiseerima. Praegusel hetkel on andmete kogumine RKASele esitamiseks puhastusteeninduse ettevõttel erinevate jäätmekäitlejate käest väga ajamahukas ja sisaldab hulgaliselt käsitööd. Iga jäätmekäitleja esitab andmeid erinevates ühikutes ja erinevas formaadis, hinnastades aruanded oma äranägemisel. Jäätmekäitleja poolt esitatud andmed põhinevad erikaalul, ehk jäätmearuanne ei anna ülevaadet tegelikest jäätmete kogustest.
• Kestlikkuse aruanne (CSRD). Oluline on kiiresti lahendada ebaselgus peale Omnibusi väljatulekut meie õigusruumis, millistele ettevõtetele CSRD nõuded kohaldatakse ja mis ajast need kehtima hakkavad. Hetkel peavad ettevõtted sisestama andmeid erinevatesse süsteemidesse näiteks Statistikaametile, erinevatele riigiasutustele ning samal ajal koostama ka kestlikkuse aruandeid. Ettevõtete koormuse vähendamiseks võiks mõelda, kuidas ettevõte peaks ühe korra andmeid sisestama, mitte igasse süsteemi eraldi. Lisaks võiks riik mõelda, et küsida ühes formaadis andmeid.
• Statistikaamet nõuab ettevõtete majandustegevuse aruandeid. Samas on pooled neist andmetest juba maksuametil olemas – kas oli töötajaid, millise koormusega, kas nad said töötasu ja kui palju. Samuti teab maksuamet, kui palju tasusin käibemaksu ning kui palju sain sisendkm tagasi. Sellest hoolimata pean ettevõtjana hakkama välja arvutama, kui palju sain sissetulekut või kulutasin nt jaekaubanduses, it-s või mujal. Aastaaruanne juba kajastab seda, mitu % mu ettevõtte sissetulekust tuleb ühest või teisest tegevusvaldkonnast. See kulutab väärtuslikku aega. Viimasel kvartalil olin sunnitud aruannet 2x sisestama, sest statistikaametile ei sobinud, et kvartali sissetulek on väljaminekutest 4x suurem. Selliste hinnangute andmine ei ole ameti asi. Ettepanek likvideerida statistikaaruanded ja kasutada maksuameti andmeid, kus see on võimalik. Kui on statistikaküsitlus nt töötajate haiguspäevade kohta, kasutatagu terviseameti andmeid. Topeltandmete küsimine, kui nad juba kuskil registris on, tuleks likvideerida.
• Tööandjal võiks olla võimalus kontrollida, kas töötaja õpib ja kas ta on õigus kasutada õppepuhkust. Tööandjail tuleb aastast aastasse küsida töötajate koolitõendeid kui nad soovivad võtta õppepuhkust. Kas tööandjal võiks olla võimalus Eesti Hariduse infosüsteemist kontrollida, et töötaja on õpilane (pole akadeemilisel puhkusel) ja tal on õigus saada õppepuhkust ning tema kohta ei laiene sotsiaalmaksu miinimumi nõue. See on oluline info väikese koormusega täisealiste töötajate puhul, sest muidu peab tööandja niimoodi töötada soovijatele peale maksma.
• Statistikaameti aruanne „Intrastat. Kauba lähetamine“. Andmete dubleerimine, sest iga kuu esitan täpselt samad andmed Maksu ja tolliametile. Formaat on erinev. Ettepanek aruanded ühildada.
• Statistikaameti aruanne „Tööandja kulutused töötajatele – 2024“. Andmed on kättesaadavad teistest ametkondadest. Ettepanek aruandeid ühildada ja dubleerimine lõpetada.

Siseriiklikud nõuded ja kohustused: 

• Regionaal- ja maaeluministeeriumi 2025. aasta plaan panna kohustus toidukohtadele näidata liha päritolu. 
• 2019. aastal kehtestati alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille kohaselt piirati alkoholi väljapaneku nähtavust kauplustes. Muudatused ei avaldanud alkoholitarbimisele mingit mõju, küll aga nõudis müüjatelt investeeringuid. 
• Liikluskindlustusseaduse muudatusega hakkas 2025. aasta algusest kehtima nõue kindlustada ka tõstukid ja traktorid, mis liiklevad nt kinnisel lao või tehase territooriumil. 
• Jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele EL regulatsioonidega  võrreldes erinevad ja kaugemale ulatuvad eesmärgid: 
  • pakendiettevõtteid kohustatakse Eestis kinni maksma pakendijäätmetest erinevate olmejäätmetele kogumise ja käitluse kulusid. See ei ole absoluutselt vastavuses EL-s sätestatud tootjavastutuse kohustustega; 
  • eelnõus sisalduv nõue pakendijäätmete kohustuslikku kohtkogumise kohta kõigist kodumajapidamistest ei tulene EL pakendiregulatsioonidest. EL kontekstis on tootjatel kohustuste täitmisel vabad käed otsustada sobiva kogumisviisi üle, lähtudes majanduslikust, tehnilisest ja keskkonnaalasest otstarbekusest. Igasse metsatallu iga üksiku pudeli järgi lihtsalt ei ole otstarbekas kahekümne tonnise veokiga kohale sõita; 
  • EL regulatsioonid ei sea erinevalt Eestist pakendijäätmetele liigiti kogumise sihtarvu. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL-s kujunenud praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumise süsteemi selliselt, et see vastaks jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tehaste tootmismahule. Eesti probleemiks on jäätmete sorttehaste väga piiratud võimekus. Jäätmete ulatuslik liigiti kogumine, mida eelnõus kavandatakse rakendada,  jääb  ilma ümbertöötluse võimaluseta eesmärgituks ja kulukaks asendustegevuseks. Pakendijäätmete liigiti kogumist ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, puudub selle kohane metoodika nagu puudub ka praktika. Selline punkt looks tohutu pinnase arvukateks petuskeemideks ja juurdekirjutusteks. 
• Küberturvalisuse seaduse eelnõuga laiendatakse kehtiva kohaldamisala väga oluliselt ja rohkem kui NIS2 direktiiv seda ette näeb. Eelnõu jõustumine toob kaasa äärmiselt suure halduskoormuse kasvu väga suurele hulgale ettevõtetele, sealjuures võrgu – ja infosüsteemide osas ilmselt kattuvalt (üht ja sama võrku või infosüsteemi hakatakse kontrollima teenuse kasutaja ja teenuse osutaja ning vahendaja poolt). Samuti lisandub suur täiendav koormus ka erinevatele riigiasutustele, kes peaks praegu hoopis kokkuhoiu kohti leidma. Eesti õigusega NIS2 direktiivi laiendamine ei ole kooskõlas ka NIS2 eesmärgiga ühtlustada küberturvalisuse nõudeid üle kõigi EL-i riikide, sest teiste riikidega võrreldes on Eestis juba tänase KüTS regulatsiooniga saavutatud märkimisväärselt kõrge turvalisuse tase. NIS2 direktiivi KÜTS-i ülevõtmine laiendavalt on kavandatud näiteks järgmisega: 
  • ettevõtted, kelle üks teenus kuulub NIS2 direktiivi lisades 1 ja 2 nimetatud sektoritesse, peavad eelnõus sätestatud meetmed kohaldama kogu oma tegevusele, mitte üksnes NIS2 direktiivis nimetatud teenuste osutamisele. KüTS-i kohaldamisalasse kuuluv teenus võib olla ettevõtte enda vaates kõrvaltegevus või ebaproportsionaalselt väikese mahuga võrreldes KüTS-i kohaldamisega kaasnevate kohustustega. Sellisel viisil terve ettevõtte üle kontrolli teostamine ja ülemäärane reguleerimine ei ole põhjendatud; 
  • turvanõuete koosseisu ja kohustuste vähesel määral täiendamine. Samas seda tehakse nii, et need subjektid, kes peavad oma vastavust rahvusvaheliselt tõendama, peavad eelnõu vastuvõtmisel hakkama selle protsessi käigus selgitusi jagama, millised nõuded on Eestis siseriiklikult juurde lisatud. See suurendab taaskord halduskoormust. 
• Planeeritav liha päritolumaa kuvamine toitlustuskohtades. Ettepanek mitte reguleerida – kui on soov propageerida Eestimaa toitu, saab teha läbi teavituse ja turundusega. Tarbija, kelle jaoks see tähtis on, saab teenindajalt päritolu kohta küsida. 
• E-arvete muutmine kohustuslikuks tuleks jõustada 2029. aastal, mitte 2027, nagu 2025. aasta alguses kooskõlastatud eelnõus kirjas. Üleminekuaja pikendamine on seotud vajadusega investeerida infosüsteemide arendusse. 
• Töökeskkonnaspetsialisti määramise kohustuse leevendamine. Töökeskkonnaspetsialist peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks. Nõue kehtib kollektiividele kus on rohkem kui üks inimene. Täiskasvanud inimeste puhul on see nõue väga väikestes organisatsioonides põhjendamatu. Nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustus ei tohiks kehtida väiksemates kui 10 töötajaga organisatsioonides ega valdkondades, kus raske tööõnnetuse tõenäosus on madal. 
• Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 dokumendiga on plaanis kehtestada müügilubade süsteem, keelata kaugmüük või tanklates alkoholi müük ning täielikult keelata alkoholi reklaam, mis kõik piirataks ettevõtlusvabadust ja senise kogemuse põhjal ilmselt ei vähendaks alkoholitarbimist. Ettepanek on dokumenti sellisel kujul mitte vastu võtta.
• Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest, mistõttu teistes liikmesriikides selliste ülesannetega register puudub. Alkoholiregister on lisabürokraatia ja halduskulu nii ettevõtjatele kui ka riigile. Lisaks võib registrikande nõuet tõlgendada ka kaupade vaba liikumise ühe piiranguna kui ka majandustegevuse vabaduse piiranguna. Alkoholiregister on seadnud takistusi Eesti tootjatele, ületades korduvalt seadusi ja pädevust.
• Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel ellu viidud projektide mitmekordne auditeerimine. Sama väljamaksetaotluse mitmekordne kontroll erinevate asutuste poolt tekitab tarbetut töökoormust ja ajakulu. Kontrollid ja auditid võivad ka tulla aastaid pärast tegevuste toimumist, mil nt inimesed, kes projekti eest vastutasid, on töölt lahkunud. Aastatetaguste tegevuste detailne meenutamine ei pruugi ka õnnestuda vastutajatel, sest aega on palju mööda läinud. Erinevad kontrollivad asutused võivad ka tõlgendada regulatsioone erinevalt, mis tekitab segadust, kuidas on õige raha kasutada. Kontrolli võiks teha üks asutus ühel korral ning kuni 1 aasta tagustele tegevustele. Üheselt tõlgendatavad võiks olla ka rahakasutuse reeglid.
• Töötervishoiu arsti tõendi nõue kõigile töötajale on üleliigne raha ja aja kulu. Sama tõendi võiks anda perearst. 
• Täiskasvanute koolitaja kutsete nõude laiendamine ja kohustuslikuks tegemine. Kutset tuleb taotleda uuesti teatud aastate tagant, see eeldab märkimisväärset ajakulu, tarbetut portfoolio koostamist (bürokraatia) ja loomulikult ka tasu maksmist. Kindel sissetulek organisatsioonile, kes on endale võtnud kutsete jagamise õiguse. Tegemist on siis Eesti Täiskasvanu Koolitajate Assotsiatsiooniga Andras, kes teeb koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning osaleb täiskasvanuhariduse diskussioonides poliitilisel tasandil ning on selle nõude vaikselt sisse surunud. See nõue viib tähelepanu sisult vormile. Kui meil on oma valdkonna spetsialist, kes oskab hästi programmeerimist, on staažikas meresõitja või filoloog, kes valdab perfektselt mitut võõrkeelt, siis selleks, et oma teadmisi edasi anda, enam sellest ei piisa. Nüüd peab ta saama ka täiskasvanute koolitaja kutse, mis keskendub sekundaarsetele asjadele. Vaba turg on see, mis paneb paika selle, kellelt tahetakse õppida ja kellelt mitte, seda ei pea tegema mingi komisjon, kes asja sisu asemel hindab vormi. Kutse nõue tuleb kaotada. Vaba turg on see, mis selekteerib terad sõkaldest.
• Lasteaedadele kohanduv aruandlus, nt kontrollidele aktide koostamine, mis oma sisult on visuaalne vaatlus. Tekib ajakulu, rahaline ressurss, kui akti teostab nõutava kategooria spetsialist, aga ka väljaprinditav paber. Regulatsioone on palju, tegemist lasteaiaga, aastas kokku kuni 52 kontrolli. Nõudeid vähendada, alates Päästeamet, Terviseamet jne.
• 1. Looduskaitseseaduse § 40, mille kohaselt peab ehituskeeluvööndi vähendamiseks alati muutma üldplaneeringut / 2. Ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavus, nt Soome võrdluses, kes lubab rannikule saunasid ehitada. Arvestades Eesti jäika ehituskeeluvööndit ja selle mahukat ning kallist protsessi, mille tulemus ei ole ette teada, on ehituskeeluvööndi vähendamine aastatepikkune ja kallis protsess. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peaks piisama üksnes detailplaneeringust. Puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Õiguskantsler: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Looduskaitseseaduse%20ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20reeglitest.pdf.
• TTJA teeb detailseid ettepanekuid, kuidas peab olema ettevõtte veebis esitatud lepingute info. Tekitab tarbetut ajakulu ja peavalu paljudele ettevõtte töötajatele, kes peavad ettepanekud läbi vaatama ja ttja-ga kokkuleppele jõudma. TTJA võiks oma nõudmistes lähtuda seaduse mõttest ning mitte sekkuda professionaalsete disainerite, juristide ja veebiarendajate töösse, kes leiavad kasutajatega testides parimad lahendused, et lepingute info oleks arusaadav ja veebileht täidaks sellele seatud eesmärki.
• Täienduskoolitusasutustele ja täiskasvanute koolitajatele alates 01.01.2026 kehtima hakkavad nõuded, s.h kutsenõue. Täna nõuab see lihtsalt aega ja raha, et teha läbi üks järjekordne bürokraatlik protsess, mille järele puudub vajadus. Tulevikus saab see suure tõenäosusega olema aga sees riigihanke tingimustes näiteks keelefirmadele, kes ilma selleta hankelt kõrvaldatakse. 
• Töötajate tervisekontroll. See on iga inimese enda teha, et tervist perearsti juures kontrollida! Miks peab seda tegema ettevõtja! Väga tihti on inimene samad protseduurid ise läbinud, käib topelt kontroll. Iga inimene peab ise käima perearsti juures. 
• Kõik, mis on seotud krüpto ettevõtlusega. Kogu sektor on tapetud, alates kapitalinõudest mis on tõusnud 100x ja lõpetades auditeerimiskohustusest olukorras, kus pädevaid audiitoreid on käputäis. MiCA ja EUAi act tuleb tagasi lükata. Kohaldada vajadusel kohalikku leebemat varianti.
• Väikese koormusega töötajale ei saa sõlmida töölepingut, sest sotsmaksu min kohustus võib olla sama suur, nagu töötasu ja töölepinguga töötades on töötundide arv liialt rangelt piiratud. Reaalsuses soovivadki töötajad mõndadel kuudel rohkem lisatöid teha ja siis mõnel kuul jälle vähem. See on väiksemate kohtade probleem, kus töötajal peab olema mitu töökohta. Nt töötaja töötab kahes kohas, mõlemas on brutotasu ca 500 € kuus. Töötajatele tuleb sõlmida VÕS leping, mis ei meeldi TI-le. Luua paindliku töölepingu liik, kus töötaja ja tööandja vastutus on rohkem jagatud ja pole ainult töötaja kasuks kaldu. 
• Raudteevedude sektoris muudaks elu oluliselt lihtsamaks, kui Baltikumi üleselt oleksid taristu nõuded ühtlustatud. Hea näide on siin meie Stadleri rongid, mis on autoriseeritud Eestis ja nüüd kui tahame Lätti sõita, tuleb kogu sertifitseerimise/autoriseerimise protsess sisuliselt nullist uuesti läbi teha. Meie kulu kogu protsessile on ca 750 tuh.eur. Samas on nõuded veeremile täpselt samad, mis Eestis. Peale täiendavate sidevahendite lisamist, ei ole vaja rongidel mitte midagi muuta. Ehk siis loogiline oleks, et kui ühes EU riigis on veerem autoriseeritud, siis see kehtib ka kõigis teistes liikmesriikides, kus on sarnane taristu. See puudutab ka kaubavedajaid, raudtee-ehitajaid, hooldajaid jne.
• Omaniku ootuste seadmise protsessi kirjeldamine ja ootuste defineerimise/dokumenteerimise ühtlustamine. Lihtsalt öeldes – ühte ja sama, kõigile ühtsete kohustuslike väljadega omaniku ootuste põhja, võiks kasutada kõigi riigiettevõtete aga miks mitte ka ministeeriumide ja kõikvõimalike allasutuste puhul. Selles osas on üsna suur segadus ja ei ole ühtset lähenemist. Võiksime kokku leppida ühtsed põhimõtted ja küsimused, millele see dokument peab vastused andma. Alustades sellest, miks antud ettevõte üldse eksisteerib, miks just riik seda ettevõtet omama peab. Nendes dokumentides kiputakse minema väga detaili, samas aga ei ole sõnagi sellest, miks Eesti riigil sellist ettevõtet üldse vaja on. Ei ole ka märget selle kohta, kuidas toimub ettevõtte strateegia koostamine ja kooskõlastamine omanikuga. Kui need küsimused saaksid selles dokumendis vastatud, oleks kõigil osapooltel oluliselt lihtsam toimetada ja kogu haldus oleks efektiivsem.
• Ettevõte toob maale Prantsusmaa kvaliteetveine. See tegevus on allutatud nn veterinaarkontrollile, sest tegu toiduainega. Me ei pakenda ega villi midagi ümber, vaid tooted jõuavad siia originaalpudelis. Tegu lisaks ka EU sisese kaubandusega, kus ametkonnad peaksid riikide tasandil kontrollisüsteeme aktsepteerima.
• Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamine Jäätmeseaduse § 136¹⁴. Praegu puuduvad Euroopa Liidul ja Eesti riigil reaalsed lahendused tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks ja käitlemiseks. Seetõttu on ebamõistlik panna kohalikele omavalitsustele kohustus seda korraldada ilma selgete võimaluste ja süsteemideta. See tekitab ebaproportsionaalse halduskoormuse nii ettevõtetele kui ka omavalitsustele.
• Plaanitav roheväidete direktiiv. Roheväidete direktiivi eesmärk on vähendada rohepesu, mis on iseenesest tervitatav. Samas kaasneb sellega suur järelevalve kohustus, mis võib riigi jaoks muutuda liialt koormavaks ja ressurssimahukaks. Riik peaks kaaluma, kuidas tagada direktiivi eesmärgid nii, et ettevõtetele ja riigile ei tekiks põhjendamatut bürokraatiat.
• Kohtutäituri nõuetega tegelemine. Võtab palju aega ära, kui ettevõttes mitmel töötajal kohtutäituri nõuded. Peab eraldi arvet pidama, kellel palju nõudest tasutud ja ise kohtutäiturilt küsima, palju viivised lisanduvad, kui põhinõue täidetud. Ülekanne on eraldi kanne, mis tuleb käsitsi sisestada. Enda raamatupidamises tuleb käsikandeid teha. Võiks olla ühtne register, kus tööandjad näeksid samuti töötaja (võlgniku) infot, makseid teha läbi süsteemi.
• Eesti registris olevale sõidukile saab tehnoülevaatust teha ainult Eestis. Kord aastas tuleb eriotstarbeline haagis teisest Euroopa otsast Eestisse tuua või fteise registrisse võtta. Kui reisibusside vms asjade puhul ei usalda ühtegi teist riiki, siis võib-olla on see OK, aga O2 haagise puhul näiteks ei tundu sugugi mõistlik. Ettepanek: Tunnistada teiste EL riikide tehnoülevaatusi.
• Tüübikinnitusi vähemaks. Minu kogemus haagisega, mis toodetud Saksamaal ja mis oli enne Saksa registris. Transpordiameti koduleht ütleb, et “Sõidukite tüübikinnituse peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Samuti aitab see tagada ELi kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist, aga kuidas eesti ametnike poolt näiteks haagise pedantlik uuesti ülemõõtmine seda eesmärki täidab? Kolmandatest riikidest seninägematute sõidukite esmakordne toomine Euroopa Liitu on teine asi. Ühekordne tegevus, aga ikkagi tundus veider. Kui sõiduk oli enne mõnes teises EL riigis arvel, siis poleks vaja midagi muud teha kui Eestis arvele võtta ja kõik. Veel parem, kui VIN koodi alusel mõni teine EL riik on arvele võtnud, ka siis Eestis sama mitte teha.

Euroopa regulatsioonid:

• Kestlikkusealased direktiivid loovad ettevõtetele järjest kulukamaid kohustusi, nt CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive). 
• Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) tõi ettevõtetele uued kohustused isikuandmete riskid kaardistada, tegeleda riskide maandamisega jne. 
• BEFIT ja OECD tulumaksumiinimumi direktiiv jm Euroopa maksualgatused ei arvesta Eesti jaotuspõhise ettevõttetulumaksu iseärasusi ja on loonud ettevõtjaile halduskoormust juurde. 
• Süsiniku piirimeede CBAM kujutab täiendavat halduskoormust ja muudab imporditavate pooltoodete hinnad Euroopa tootjatele kallimaks, kui väljaspool EL. 
• Süsiniku piirimeede ehk CBAM: aruandluskeskkond ingliskeelne, aruandluse veebikeskkond keerulise ülesehitusega (juhend 92 lk pikk!), esimese aruande täitmise tähtajaks oli eestikeelne saadaolev info ebapiisav ja aruande täitmine toimus katse-eksituse meetodil ebamõistliku ajakuluga. 
• CRSD ja ESRS järgi lisada see lõik: Olenemata, kas ESRS jääb seoses Omnibusi ettepanekuga muutmata või mitte, on vaja selgeid eestikeelseid juhiseid. Ka uue VSME standardi puhul on kindlasti vaja eestikeelset juhendit, et ettevõtted saaksid lihtsalt integreerida oma tegevustesse. Ideaalis peaks olema ka etteantud raporteerimisvorm, mis tagab nii standardi järgimise kui ka auditeerimisnõuded. ESRS põhjal koostatud kestlikkusaruanded on täna tekstimassiivid, millest on lugejal keeruline sisulist infot leida. Selleks, et ettevõtted oleksid võrreldavad, peab olema aruande vorm ühtne ja selgelt struktureeritud.
• DORA: kehtib alates 17.01.2025 Digital Operational Resilience ACT EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. Kõik meie allhankijad, koostööpartnerid jne peavad juurutama määruses ette antud regulatsioonid, sisekorra eeskirjad, olema valmis iga hetk kontrolliks ja inspektsiooniks: see välistab edaspidi paljude partnerite kasutamist, paindlikkust, konkurentsivõimet – tervikuna halvab vabaturumajandust, sest väiksemad partnerid ei ole võimelised sellised nõudmisi täitma. Tervikuna kannatab konkurents ja klient, kes kõik selle kinni maksab. Nt määrus, mis peaks käsitlema finantssektori tegevuskergsust, on nii läbi ja lõhki bürokraatlik, et raske on öelda, kuidas seda parandada: Määrus tuleb tühistada kogu ulatuses. 
• Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) Biotsiidikomitee on jõudnud arvamusele, et etanooli näol võib tegu olla kantserogeense ja reproduktiivtoksilise ainega. Eeldatavalt on etanooli klassifikatsioonil nii otseselt kui ka kaudselt oluline ja ebaproportsionaalne mõju paljudele sektoritele, sealhulgas keemiatööstus ja kosmeetika, samas kui peamine mure põhjus – etanooli tarbimine inimeste poolt ja sellest tulenevad tagajärjed – jääb täielikult mõjutamata. Ettepanek: lahutada etanooli ohuklassifikatsioon käimasolevast  biotsiidialasest riskihindamise protsessist.
• Energiatõhususe direktiiv kohustab kõik kaubandushoonete parklad eelkaabeldama juhuks kui tulevikus on soov rajada sinna elektriautode laadimispunkte. kulu kaubandussektorile on 5 aasta sees 500 miljoni ja 2 miljardi euro vahel, toetudes kliimaministeeriumi tellitud Energexi analüüsi alusarvutustele. Ühe 10 kohaga parkla kohta on kulu 400 000-900 000 eurot. reaalsuses rajatakse laadimisvõimalusi vastavalt nõudlusele ja selliselt, et see oleks tarbijale atraktiivse hinna-kvaliteedi suhtega. eelkaabeldamine igaks juhuks kuna ehk tulevikus läheb vaja on raha raiskamine asjale, mida ei pruugi üldse vaja olla, mitte selles mahus, selles kohas või selle tehnoloogiaga nagu direktiiv ennustab. Eelkaabeldamise kohustuse võiks siseriikliku otsusena lihtsalt ära jätta. Kui on näha, et laadimisvõrk ei arene piisavalt kiiresti nõudlusega sammu pidamiseks, siis saab suurendada laadijate paigaldamise kohustust, mis ka hetkel direktiivis sisaldub. aga mitte kaabli maasse niisama panekut nõuda.
• Värskelt jõustunud reovee puhastamise direktiiv loob kohustuse kosmeetikatoodete maaletoojatele sõeluda oma sortimendist välja (mingil teadmata viisil) tooted, mis vees lagunedes võivad eritada vette mikrosaasteaineid ja siis tasuda vee-ettevõtetele veel teadmata loogika järgi veepuhastustehnoloogia soetamise, infra rajamise ja ülalpidamise kulud. Kogu arvepidamine saab olema nii keerukas kõrvategevus ja süsteemis jänest sõitjate tuvastamine nii keeruline (loe:võimatu), et odavam oleks lihtsalt veidi kanalisatsiooniteenuste hinda tõsta ja mitte süsteemi loomisele raha raisata.