Euroopa Parlament andis rohelise tule Omnibus I läbirääkimistele
Euroopa Parlament kiitis eelmisel nädalal heaks Omnibus I paketi resolutsiooni, toetades seda 382 häälega, millele vastandus 249 saadikut ja 13 jäi erapooletuks. Triloogiläbirääkimiste mandaadi poolt hääletas 426 saadikut, vastu oli 202 ning erapooletuks jäi 8. See tähendab, et Parlament on valmis alustama läbirääkimisi Nõukoguga nii CSRD (kestlikkuse aruandluse direktiivi) kui ka CS3D (ettevõtete nõuetekohase hoolsuse direktiivi) muudatuste üle.
Parlamendi positsioon
CSRD puhul soovib Parlament tõsta direktiivi kohaldamiskünnist, seades töötajate arvu piirmääraks 1 750 töötajat, samas kui 450 miljoni euro suurune käibepiir jääks muutmata. Parlamendi seisukoha järgi peaks jätkusuutlikkuse ja väärtusahela aruandluses rakendama proportsionaalsuse põhimõtet ning liikumine riskipõhisema käsitluse poole oleks vajalik, kuigi selle mõju vajab edasist täpsustamist.
CS3D puhul toetab Parlament suurel määral JURI komisjoni varasemaid ettepanekuid ja leiab, et direktiivi ulatus peaks jääma 5 000 töötaja ja 1,5 miljardi eurose käibe juurde. Parlamendi hinnangul tuleks säilitada liikmesriikide nõuete maksimaalne ühtlustamine ning võtta kasutusele OECD juhistele vastav riskipõhine süsteem, mis algaks üldise riskikaardistusega ja liiguks edasi põhjaliku hindamise juurde valdkondades, kus riskid on kõige tõenäolisemad. Parlamendi positsiooni järgi ei peaks ettevõtteid karistama, kui riskide prioriseerimise järjekord osutub hiljem ebatäpseks, ning ärisuhete jätkumine ei tohiks iseenesest tuua kaasa vastutust. Samuti leiab Parlament, et ärisuhete peatamine peaks jääma ettevõtete otsustada, kliima üleminekukavasid ei peaks CS3D raames nõudma ning 5% käibetrahvi ülempiir tuleks eemaldada. EL-ülest tsiviilvastutust Parlament tagasi ei too.
Nõukogu positsioon
Meenutuseks, nõukogu läheb läbirääkimistesse juunis kinnitatud positsiooniga, mille eesmärgiks on samuti vähendada aruandlus- ja hoolsuskohustuse koormust ning piirata väiksematele ettevõtetele kanduvat „trickle-down“ mõju. CSRD puhul toetab Nõukogu töötajate künnise tõstmist 1000 töötajani ja lisab sellele 450 miljoni euro suuruse netokäibe nõude. Nõukogu mandaadis on ka läbivaatamisklausel, mis jätaks võimaluse edaspidi direktiivi kohaldamisala laiendada, kui turuinfo kättesaadavus seda nõuab.
CS3D puhul soovib Nõukogu säilitada fookuse suurimatel ettevõtetel ning toetab sama ulatust, millega Parlament nüüd edasi läheb: 5 000 töötajat ja 1,5 miljardit eurot käivet. Nõukogu positsiooni järgi peaks hoolsuskohustus põhinema riskipõhisel lähenemisel, kus ettevõtted ei tegele enam väärtusahela täieliku kaardistamisega, vaid teevad üldise esmahindamise ning keskenduvad eelkõige otsestele äripartneritele („tier 1“). Kohustused laieneksid vaid juhul, kui on olemas objektiivne ja kontrollitav teave võimalike kahjulike mõjude kohta väärtusahela järgmistes tasandites. Kliimaga seotud üleminekukava nõue jääb Nõukogu ettepaneku järgi kehtima, kuid selle rakendamine lükatakse kahe aasta võrra edasi. Samuti toetab Nõukogu Komisjoni ettepanekut EL-ülese tsiviilvastutuse kaotamise kohta ning soovib pikendada CS3D ülevõtmistähtaega 2028. aasta suveni.
Mõlemad osapooled asuvadki läbirääkimistesse ja esimene poliitiline triloog on kavandatud 18. novembriks (täpsustamisel). Seal vahetavad pooled oma seisukohti ja lepivad kokku tehnilistes aruteludes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele veel 2025. aasta jooksul.