Euroopa Komisjoni talvine prognoos: Eesti majandus peab välispingetele vastu
Euroopa Komisjoni talvisest majandusprognoosist selgub, et esimest korda alates 2007. aastast peaks majandus kõikides Euroopa Liidu riikides käesoleval aastal jälle kasvama. Eestis oodatakse tänavu kasvunumbriks 2,3 protsenti.
Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis selgitas, et Euroopa seisab täna otsustaval teelahkmel.
“Pärast seda, kui valitsused on teinud kriisi tõttu raskeid poliitilisi otsuseid, on nüüd näha reformide mõju. Peame tagama, et see tähendaks ka rohkem raha inimeste rahakotis,” ütles ta.
Komisjon täidab oma kohustusi kolmes peamises valdkonnas: investeeringud, struktuurireformid ja eelarvepoliitilised kohustused. Nende rakendamise eest vastutavad aga liikmesriigid. “Ja see on koht, kus meie tulemustele hinnang antakse,” lisas Dombrovskis.
Euroopa Liidus keskmisena oodatakse tänavu majanduse kasvunumbriks 1,7 protsenti. Järgmisel aastal oodatakse Eesti majanduses kasvu 2,9 protsenti.
Eesti valitsemissektori võlatase peaks eelmise aastaga võrreldes veidi langema 9,6 protsendini ning eelarvepuudujääk püsib endiselt väike – 0,6 protsenti. Töötuse määraks prognoositakse mullusega võrreldes pea protsendi suurust langust 8,6 protsendini. Tööpuuduse vähenemist prognoositakse kogu euroliidus.
Tarbimises on Eestis oodata tugevat kasvu, kuna tegelike sissetulekute suurenemist toetab tulumaksu vähenemine, peretoetuste suurenemine, miinimumpalga tõus ning väiksem tööpuudus.
Naftahinna languse, sooja talve ning odavamate kohalike energiavõrkude toel langes Eesti tarbijahinnaindeks möödunud aastal 0,5 protsendini ning prognoosi järgi väheneb see sel aastal veelgi. Tulevaks aastaks kergitavad aga aktsiisitõus ja kiire palgakasv inflatsiooni tõenäoliselt jälle 1,6 protsendi juurde.
Euroopa üldisi majanduskasvu väljavaateid piiravad endiselt nõrk investeerimiskeskkond ja suur tööpuudus. Siiski on sügisest saadik toimunud hulk olulisi muutusi, mis teevad lähiaja väljavaated helgemaks.
Nafta hind langes kiiremini kui varem, euro kurss teiste suurte valuutade suhtes on märkimisväärselt langenud, Euroopa Keskpank on teada andnud kvantitatiivsest lõdvendamisest ning Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa investeerimiskava. Kõigil neil teguritel peaks olema positiivne mõju majanduskasvule.
Allikas: ERR