Euroopa Komisjoni suvine majandusprognoos

Euroopa Komisjon avaldas 2020.a suvise majandusprognoosi. Tegemist on vaheprognoosiga, kus käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartaalset SKPd ja inflatsiooni käesoleval ja järgmisel aastal ning ELI ja euroala koondnäitajaid.

Suvise majandusprognoosi kohaselt on ELi majanduslangus sügavam ja pikaajalisem kui eelnevalt prognoositi.  ELi majandus kahaneb 2020. aastal 8,3% (Eestis 7,7%) ja kasvab 2021. aastal 5,8% (Eestis 6,2%). Seega prognoositakse 2020. aastaks oluliselt suuremat majanduslangust kui 2020. aasta kevadprognoosis märgitud 7,4% ELis tervikuna (Eestile prognoositi 6,9%). Ka majanduse taastumine 2021. aastal ei ole nii jõuline, kui kevadel prognoositi.

Esialgsete andmete põhjal järeldab Komisjon, et kõige hullem on selja taga. Võib loota, et aasta teises pooles majanduse taastumine hoogustub, kuid eri liikmesriikides toimub see erinevalt ega ole täielik. Praeguste prognooside kohaselt on pandeemia mõju ja majanduse taastumise tempo erinevused liikmesriigiti veelgi suuremad, kui kevadprognoosis eeldati. 

Üldised inflatsiooniväljavaated on võrreldes kevadprognoosiga muutunud vähe, kuigi hindu kujundavates tegurites on olnud olulisi muutusi.

Nafta ja toiduainete hinnad on tõusnud oodatust rohkem, kuid eeldatavasti tasakaalustavad nende mõju kehvemad majandusväljavaated, käibemaksu vähendamise mõju ja mõnedes liikmesriikides võetud muud meetmed.

Olemas on arvestatav risk, et tagajärjed tööturul kestavad oodatust kauem ning likviidsusraskused võivad paljude ettevõtete puhul kujuneda maksevõime probleemideks. Riskid ähvardavad finantsturgude stabiilsust ning on oht, et liikmesriigid ei suuda oma poliitilisi vastumeetmeid piisavalt koordineerida. Ent on ka tõusuriske, näiteks see, kui koroonaviiruse vastu peaks varakult leitama vaktsiin või kui komisjoni ettepanek majanduse taastamise kava kohta käiku läheb.

Rohkem infot pressiteates