Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 2022. aasta kõne Euroopa Liidu olukorrast

Igal aastal esineb Euroopa Komisjoni president Euroopa Parlamendi ees, kus ta annab ülevaadet olukorrast Euroopa Liidus. 14. septembril pidas Ursula von der Leyen kõne Euroopa Parlamendi ees. See kõne on oluline, kuna üldjuhul saab hea ülevaate, millega Euroopa Komisjon plaanib tegeleda ja mida Euroopa Liidu seadusandluse poolelt 2023. aastal oodata on. Kogu kõne on leitav siit, aga järgnevalt on lisatud koond punktidest, mida komisjoni president oma kõnes välja tõi ja manuses on peamised uued algatused aastaks 2023. Ühtlasi kuulutatakse Euroopa 2023. aasta kutse- ja täiendõppe aastaks.

Üldised punktid

• Kiitis ELi solidaarsust pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse sissetungi
• Putini sõda on sõda kõigi ELi väärtuste, majanduse, demokraatia ja Euroopa ühtsuse vastu
• Venemaa tööstus on ELi sanktsioonide tõttu räbaldunud ja ELi plaanib sanktsioonidega jätkata
• Avaldas soovi Ukrainat veelgi integreerida ELi elektrituruga
• Leidis, et ELi ühtne turg on üks Euroopa suurimaid edulugusid ja Ukraina peaks sellest osa saama
• Tunnistas, et EL oleks pidanud kuulama Poolat, Balti riike ja nende hoiatusi Putini kohta
• Pidas Euroopa tulevikukonverentsi (COFE) oluliseks: kodanike paneelid saavad osaks ELi toimise protsessis.
• Tuleks alustada Euroopa aluslepingute reformimisega, selleks asutama Euroopa Konvendi

Geopoliitika

• ELi investeerib rohkem poliitilist kapitali, et süvendada oma sidemeid demokraatiate ja sarnaselt mõtlevate partneritega kogu maailmas
• Lääne-Balkani riigid peavad lähitulevikus ELiga ühinema
• Euroopa poliitilise kogukonna loomine (Euroopa Ülemkogu eesistuja ettepanek) on hea mõte – Komisjon plaanib esitada selle kohta ideid
• Global Gateway toimib kohapeal kenasti – plaanis on USA ELi juhtide kohtumine, et seda algatust veelgi tugevdada
• Esitatakse uus demokraatia kaitse pakett, et võidelda võltsuudiste, välisagentidega ja kahtlaste varjatud investeeringutega

Majandus, energeetika, kaubandus, haridus, tervis

• EL peab saama Vene energiast täielikult sõltumatuks
• Energianõudlust tipptundidel tuleb vähendada; odavat elektrit tootvate ettevõtete ootamatuid tulusid tuleb piirata (inframarginaalne, nt fossiilkütus). Komisjoni esitatud ettepanekutega saavad LR rohkem kui 140 miljardit eurot, et leevendada šoki vahetuid tagajärgi.
• Loodud on EL-Norra töörühm, et vaadata tulevasi tarneid
• Plaanitakse piirata päevasisest hindade volatiilsust sh muudetakse riigiabi ajutisi skeeme
• Komisjon plaanib elektriturgu põhjalikult reformida ja elektrituru uute reeglite kaudu siduda gaasi elektrihind lahti. Need ei ole kiired lahendused, aga vajalikud.
• Vesinik on Euroopa tulevik: EL on püstitanud eesmärgi 2030. aastaks toota taastuvallikatest 10 miljonit tonni vesinikku. Loomisel on Euroopa Vesinikupank (pangale eraldatakse 3 miljardit eurot)
• Komisjon esitab Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete õigusakti. Sarnast sõltuvus Hiinast tuleb vältida (hetkel töödeldakse Hiinas 90% maailma haruldastest muldmetallidest ja ligi 60% liitumist), nagu Euroopal oli Venemaa naftast ja gaasist.
• NextGenEU on siiani olnud edukas, kuid 700 miljardit eurot ei ole veel majandusse jõudnud (välja on makstud 100 miljardit eurot). Oluline on, et raha jõuaks sihtmärgini.
• Euroopa eelarvereeglid peavad kohanema uue reaalsusega. Oktoobris esitab Euroopa Komisjon ettepanekud liidu majanduse juhtimise ajakohastamiseks: suurem paindlikkus liikmesriikidele võla vähendamisel, samas võtma suurema vastutuse kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. EL vajab reegleid, mis võimaldaks teha strateegilisi investeeringuid, samas olema lihtsad ja mõistetavad kõigile.
• EL vajab soodsat ettevõtluskeskkonda, asjakohaste oskustega tööjõudu ja juurdepääsu tööstusele vajalikule toorainele.
• Vajadus on eemaldada takistused, mis VKEde arenguid pidurdavad, seetõttu esitab Komisjon oktoobris ettepaneku VKE abipaketi – ühtsed maksueeskirjad, mille alusel saab ELis äri teha (BEFIT)
• Oluline rohkem investeerida kutse- ja täiendõppesse, 2023.aasta kuulutatakse Euroopas kutse- ja eelkõige täiendõppe aastaks.
• Komisjon teeb ettepaneku luua uus Euroopa Suveräänsusfond, et edendada Euroopa strateegilist huvi pakkuvaid projekte
• Kaubanduses vajab Euroopa uusi ülemaailmseid tehinguid (Tšiili, Mehhiko, Uus-Meremaa lepingud ratifitseerimiseks, läbirääkimised jätkuvad Austraalia ja Indiaga), mis aitavad tugevdada liidu majandust aga ka tasakaalustada majanduslikke ja sotsiaal-keskkonnaväärtusi.
• Toetatakse tugevalt Montrealis peetaval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil üleilmsetes looduskaitse-eesmärkides kokku leppe saavutamises, samal suunal tehakse tööd Sharm el-Sheikis toimuval COP27 konverentsil

Foto: Jean Francois Badias