Euroopa ettevõtjad: konkurentsivõimeline elektrihind on võtmetähtsusega majanduse tulevikuks

Euroopa ettevõtjad rõhutavad, et konkurentsivõimeline ja taskukohane energia on eelduseks, et Euroopa tööstus suudaks investeerida, uuendada ja püsida globaalses konkurentsis. Viimaste aastate energiakriis on näidanud, et kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on muutunud üheks suurimaks väljakutseks nii ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. BusinessEurope’i hinnangul püsivad Euroopa energiahinnad ka järgnevatel kümnenditel kõrgemad kui peamistel konkurentidel, mis ohustab majanduse konkurentsivõimet ja investeerimisvõimet.

Tulevikukindel Euroopa majandus saab põhineda vaid energiasüsteemil, mis on samaaegselt konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese süsinikuheitega. Sügavam elektrifitseerimine on selle saavutamiseks vältimatu – see aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning tagada ettevõtetele stabiilsem ja etteaimatav energiahind. Samas on elektrifitseerimise edenemine Euroopas olnud aeglane: elektri osakaal energiakasutuses on püsinud kümnendi jooksul muutumatuna, samal ajal kui Aasias, eelkõige Hiinas, liigub areng kiiresti edasi. Seetõttu kutsub BusinessEurope üles looma tugevamat poliitilist ja majanduslikku raamistikku, mis muudaks elektrifitseerimise ettevõtetele tasuvaks ja toetaks Euroopa konkurentsivõimet.

BusinessEurope toob välja seitse peamist sammu, mis aitaksid selle eesmärgini jõuda:

1. Muuta elekter taskukohasemaks: Euroopa energiahindade raamistik vajab põhjalikku ülevaatust, et vähendada süsteemseid kulusid ja tagada ettevõtetele konkurentsivõimelised hinnad.
2. Arendada pikaajalisi lepinguid: elektriostulepingud (PPA) ja hinnavahelepingud (CfD) pakuvad stabiilset ja prognoositavat hinnataset.
3. Tagada tasakaalustatud lähenemine paindlikkusele: tuleb väärtustada ka tööstuste püsitarbimist, mis toetab võrgu stabiilsust.
4. Vähendada investeeringute riske ja soodustada rahastust: avaliku sektori toetus peab keskenduma erasektori investeeringute kindlustamisele.
5. Suurendada ELi rahastust energiavõrkudele ja jagada kulusid õiglaselt: vajalik on suurem panus energiataristu uuendamisse ja keskenduda õiglasele kulude jagamisele erinevate riikide vahel.
6. Kiirendada loamenetlusi: energia infrastruktuuri projektide lubade andmine peab olema ühtsem ja kiirem kogu ELis.
7. Optimeerida võrguühenduste planeerimist ja otsuseid: tuleb vältida investeeringute viibimist, muuta ühenduste järjekorrad läbipaistvamaks ja efektiivsemaks.

Ka mujal Euroopas on mõistetud, et elektrihind on otsene konkurentsivõime küsimus. Konkurentsivõimelise elektrihinna kõrval on sama tähtis, et energiapoliitilised otsused oleksid andmepõhised ja realistlikud. Tööandjate keskliidul on hea meel, et Eesti liigub selles suunas – uus energiamajanduse arengukava (ENMAK) versioon on saanud peale tagasisidet märksa andmepõhisemaks ja realistlikumaks ning seab nüüd selgelt fookusesse energiakandjate hinnapõhise konkurentsivõime.

Vaid maailmavaateliselt Euroopat konkurentsivõimelisemaks ei reguleeri – see on kogu Euroopa ettevõtete ühine sõnum Euroopa regulaatorile.