Euroopa eelarveplaan 2028–2034: kas ettevõtja saab hoogu või lisakoormat?
Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured – ligi 2 triljonit eurot ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034.
Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Palju lubadusi konkurentsivõimele
Komisjon soovib tugevdada Euroopa konkurentsivõimet uue fondi abil, mille maht on üle 400 miljardi euro. Euroopa Konkurentsivõime Fondist peaksid toetust saama strateegilised valdkonnad: puhta energia tehnoloogiad, digitaalne areng, biotehnoloogia, põllumajandus, tervishoid ja kaitsetööstus. Lisaks jätkatakse investeerimist tuntud teadusuuringute raamprogrammi “Euroopa horisont” kaudu.
Kui need rahastused jõuavad ettevõtjateni läbipaistvalt ja lihtsate tingimustega, mitte ainult suurtesse riikidesse või vähestesse suurtesse kontsernidesse, võib see olla ka Eesti ettevõtjatele oluline võimalus. Innovatsioon vajab rahastust, kuid veel enam vajab ta selgust, kiirust ja proportsionaalset halduskoormust.
CORE – uus panus suurfirmadelt, mille mõju ei ole neutraalne
Samas sisaldab eelarveettepanek ka uusi rahastusallikaid ehk nn „omavahendeid“, millest üks tekitab ettevõtjate seas juba palju küsimusi. CORE (Corporate Europe Resource) on uus kindlasummaline panus, mida peavad maksma vähemalt 100 miljoni eurose aastakäibega ettevõtted, kes tegutsevad ja müüvad ELi turul. Seda ei kehtestata väljaspool ELi baseeruvatele ettevõtetele ega VKEdele.
Tööandjate jaoks on see ettepanek probleemne vähemalt kahel põhjusel. Esiteks lisab see maksukoormust neile ettevõtetele, kes juba täidavad olulist rolli ELi majanduses ja peaksid saama tuge, mitte karistust. Teiseks võib selline panus veelgi vähendada Euroopa-põhiste ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus nad niigi seisavad silmitsi rangemate regulatsioonide, kallima tööjõu ja kõrgete energiahindadega. Kui EL tahab olla innovatsiooniliider, ei saa ta samal ajal suurendada survet nendele, kes investeerivad ja loovad töökohti.
Lihtsustamine, partnerlused ja toetused
Üks positiivne muudatus on Komisjoni soov koondada ELi toetused ühtsete partnerluskavade alla. Idee järgi looks see igale liikmesriigile ühe tervikliku strateegia, kuhu mahuvad nii põllumajandustoetused kui ka tööjõupoliitikad ja piirkondlik areng. See võib tähendada vähem killustatust ja paremat sidusust. Samas saab määravaks see, kuidas need kavad tegelikult ellu viiakse.
Eesti jaoks on oluline, et sellised kavade koostamine toimuks koostöös tööandjatega ja tugineks reaalsele sisendile tööturu, oskuste ja ettevõtluskeskkonna vajaduste kohta. Positiivne on, et vähemalt 14% rahast peaks suunatama oskuste arendamisele, tööjõu kaasamisele ja piirkondliku arengulõhe vähendamisele. Kui see suunatakse targalt ja hästi sihitult, võib sellest olla ka ettevõtetele praktilist kasu.
Uued maksutüübid ja laiem mõju
Lisaks CORE-le teeb Komisjon ettepaneku veel nelja uue omavahendi kohta: heitkogustega kauplemise süsteemi tulud (ETS), süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM), panus elektroonikajäätmetest ja tubakaaktsiisi baasil loodav vahend. Need on kõik ideed, mille sisu ja mõju tuleb liikmesriikide tasandil väga selgelt läbi arutada. Iga uus meede, mis lisab kulusid ettevõtjatele või tarbijatele, peab olema läbipaistev, proportsionaalne ja põhjendatud.
Mis nüüd edasi?
Ettepanek on laual, aga selle arutelu alles algab. Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelised läbirääkimised kujundavad lõpliku kompromissi, mille mõju võib ulatuda aastateks. Eesti Tööandjate Keskliit jälgib aktiivselt arenguid ja teeb koostööd partneritega nii Eestis kui Brüsselis, et tööandjate seisukohad oleksid esindatud.
Sõltumata sellest, milline saab olema lõplik eelarvekuju, on üks asi kindel: kui Euroopa tahab olla tugev, peab tema majanduslik vundament – ettevõtlus – olema hästi toetatud, mitte ülekoormatud.