Ettevõtlusliidud: jäätmereform tõstab jäätmekäsitluse kulusid ja toidukaupade hindu
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuministrile seoses jäätmereformiga, milles rõhutavad, et jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, küll aga tõstab jäätmekäitluse kulusid ja toidukaupade hindu.
Ettevõtjate hinnangul on ametnikud ja poliitikud jätnud avalikkusele mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel. Tegelikkuses on jäätmereformi raames kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuse ees räägita:
– olulised riskid toiduhindade ja teenuste kallinemiseks,
– konkurentsi kadumine kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tellimisel,
– turu sulgemine erasektori eest.
Jäätmereformi mõjud ulatuvad mitmes sektoris väga kaugele: hinnatõus tavatarbijale, konkurentsi kadumine jäätmekäitluse valdkonnas ning oluline korruptsiooniriski tõus.
“Mul on väga kahju, et keskkonnakomisjoni liikmed ei ole leidnud aega süveneda detailidesse: jah, jäätmereform reguleerib ka jäätmete kodust sortimist ja konteinerite arvu, kuid see ei ole kõige olulisem teema, mis sinna sisse on kirjutatud. Olulised teemad jäätmereformis on konkurentsi kadumine ja hindade tõus – seda nii jäätmekäitluses kui ka toidutootmises,” sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
“Me ei ole vastu jäätmereformi põhieesmärgile, milleks on vajadus suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu. Tänaseks valminud eelnõu seda probleemi aga ei lahenda, vaid tekitab väga kuluka ja ebamõistliku kogumissüsteemi. Hinnanguliselt kasvaksid pakendite kokku kogumise ja käitlemise kulud tagasihoidlikult hinnates praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolm korda,” sõnas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Kliimaministeeriumi hinnangud kuludele ei ole adekvaatsed, ükskõik, kuidas meie arvutame, saame ikka minimaalselt 2-3 korda suuremad kulutused. Meie hinnangul on kogukulu sektoris ca 45 miljonit aastas, mis väljendub tarbijahindade tõusus kuni 5%.”
Eesti Tööandjate Keskliidu aseesimees ja Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Kai Realo sõnas, et jäätmereformi võiks nimetada munitsipaalmonopolide eelnõuks.
“Sisetehingute lubamine ilma hangete ja konkurentsita hävitab jäätmekäitlussektoris konkurentsi ning võtab erasektori ettevõtetelt ligipääsu jäätmetele, mis on ringmajanduse seisukohalt oluliseks ressursiks teisese tooraine tootmisel. Erasektor on aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid jäätmete töötlemiseks ning ringlusesse suunamiseks, kuid seadusemuudatuse tulemusel võivad paljud neist osutuda kasutuks. Ja kuigi jäätmereformi ettevalmistamisel räägiti palju just konkurentsi tekitamise vajadusest, siis juhul, kui eelnõu võetakse vastu, konkurents jäätmekäitlusturul mitte ei suurene, vaid väheneb veel olematumaks.”
“Reformi tegelik kasusaaja on väike ring omavalitsuste ettevõtteid, kellele kujundatakse poliitiliselt kindlustatud turg, riskivaba jäätmevoog ja peaaegu piiramatud volitused. Kui omavalitsused saavad õiguse ise teenust tellida, ise seda osutada ja samal ajal iseenda üle valvata, tekib struktuur, mis ei ole turumajandusele omane ega ka tervislik. Selline mudel ei soodusta efektiivsust ega innovatsiooni, vaid tekitab munitsipaalmonopolid, kus puudub surve areneda, sest turg ja riskid on poliitiliselt eemaldatud,” lisas Realo.
Sellisest lahendusest on soovitanud loobuda ka konkurentsiamet. Analüüs on leitav siit: https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-uuringud/konkurentsijarelevalve#item-2
“Kui me räägime omavalitsustele veel suuremate õiguste andmisest, sealhulgas sisetehingute võimaldamisest käitluses, siis seda tehakse ka täna: suunatakse ilma hanketa jäätmed oma keskusesse. Seda teevad hetkel Võru linn ja Vald, Tartu linn, Rakvere linn ja vald ning Saaremaa ja Hiiumaa vallad. Ja nagu näitab statistika, on kõige kallimad jäätmekäitlushinnad Saaremaal ja Hiiumaal. Miks? Sest ilma hanketa on vald või linn suunanud jäätmed enda omandis olevasse jäätmete ümberlaadimisjaama ja väravahind jäätmete vastuvõtuks on määratud otsustuskorras, millele lisanduvad otsustuskorras määratud lisatasud. See ei ole aga turu loogika,” täiendas Margit Rüütelmann.
Kolme ettevõtlusorganisatsiooni sõnul on raske mõista, miks valitsus survestab vastu võtma seadust, mis piirab ettevõtlusvabadust, tõstab kulusid ja süvendab riske, samal ajal kui sõnumites lubatakse majanduskasvu, ettevõtluse toetamist ja maksukoormuse vähendamist.
Pressikonverentsi salvestuse leiab siit: https://www.youtube.com/watch?v=zpT6EGlqF70