Ettevõtjate pöördumine: riigi plaan maksab 14 000 töökohta

Ettevõtete esindusorganisatsiooni saatsid valitsusele avaliku pöördumise, milles juhivad tähelepanu, et Eestile võetud kliimaeesmärgid maakasutuse ja metsanduse sektoris toovad kaasa tuhandete töökohtade kadumise, 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise ning SKP languse 2,5 protsenti.

Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks. 11 organisatsiooni saatsid peaminister Kaja Kallasele ja Vabariigi Valitsusele avaliku pöördumise, kus juhivad tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused. Samas puudub riigil analüüs, millised on laiemad mõjud – näiteks toiduohutusele ja energiajulgeolekule.

Eesti peab maakasutuse ja metsanduse vallas aastaks 2030 vähendama süsiniku sidumist 2,5 miljoni tonni võrra. Riigikantselei on hinnanud, et ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5%. Samas pole arvestatud mõju töökohtadele põllumajanduses ja turbatööstuses ning neid teenindavates valdkondades.

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid ootavad valitsuselt kiiresti konkreetset plaani ja tegevuskava, kuidas Eesti nende mõjudega toime tuleb. Samuti leitakse, et Eesti ei tohi loobuda läbirääkimistest ning peab energiakriisile viidates viima otsuse tagasi Euroopa Nõukokku ning avama arutelu uuesti. See on küll keeruline, aga siiski võimalik.

Ühispöördumises osalevad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.

LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas on Euroopa Liidus võetud ühine eesmärk vähendada süsiniku sidumist aastaks 2030 kokku 310 miljoni tonni võrra. Eestile seatud eesmärk on 2,5 miljonit tonni, mis on kordades suurem kui näiteks Lätil (vähendada 0,6 miljonit tonni). Eesti nõustus seatud kohustusega 28. juunil toimunud Euroopa keskkonnanõukogus, kus Eestit esindas keskkonnaministri ülesannetes Urmas Kruuse.

Pöördumise tekst

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus

LULUCFi näol on tegu väga suure mõjuga poliitikakujundamise dokumendiga, millel on tähelepanuväärne mõju Eesti energeetikale, julgeolekule ja toiduga varustatuse tagamisele. LULUCF raames Eestile võetavad kohustused määravad lähikümnenditeks Eesti maaelu ja Eesti majanduse tervise ning ka meie looduse vastupidavuse kliimamuutustele.

Meie – sotsiaalpartnerite, tööandjate ja ametiühingute esindajate ning ettevõtlusorganisatsioonide – hinnangul on äärmiselt muret tekitav, et Eesti ametnike ja poliitikute juhtimisel toimunud läbirääkimistel Euroopa Liidus on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Kui Eesti kohustus on siduda aastal 2030 -2,5M tonni süsihappegaasi, siis Läti eesmärk on vaid -0,6 M tonni. Soome on võidelnud endale tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks vajalikud erisused.

Eestile antud eesmärk -2,5 Mt CO2 ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori (sh põllumajandus-, metsa- ja puidusektori, turbatootmise) konkurentsivõimet. Eesti ei tohiks siin loobuda läbirääkimistest ja Euroopa Liidus meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest. Triloogide käigus peab Eesti võtma eesmärgiks viia arutelud tagasi Euroopa Nõukogusse. See on keeruline, aga meie arvates võimalik, viidates energiakriisile Euroopas.

Eesti võttis 28. juunil 2022 Euroopa keskkonnanõukogus kohustuse vastu tingimusel, et saab piisavalt kompensatsioone ja paindlikkuse meetmeid. Ent viimased rakenduvad alles seejärel, kui LULUCF üleüldine eesmärk, milleks on 310 M tonni üleeuroopalist süsinikusidumist LULUCF sektoritest, on täidetud. Nii sõltume ka teistest riikidest ning nende sooritusest. Seega on Eesti saavutatud tulemus ja eesmärgiga nõustumine Euroopa keskkonnanõukogus vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkidega ning väljaütlemistega Eesti meedias.

Eesti seisukohtade seletuskirjas eelmainitud keskkonnanõukogu istungiks on Riigikantselei hinnanud Eestile seatud eesmärkide täitmise mõjuks, et LULUCF sektorite tootmist tuleks vähendada 25%. Dokumendis viidatakse, et see tähendaks ainuüksi metsandussektoris kuni 14 000 töökoha kadumist, umbes 80 miljoni euro võrra vähem otseseid maksutulusid aastas ja 2,5% suurust SKP langust. Ka turba tootmisest  ja  põllu- ja rohumaa kasutusest tuleb umbes veerand välja arvata. Samal ajal ei ole Riigikantselei seletuskirjas välja toonud LULUCF rakendamise mõju teiste seotud sektorite (nt energeetika, põllumajandus) maksupanusele, samuti kodumaiste ja keskkonnasõbralikumate küttematerjali kasutamise vähenemise tõttu fossiilsete kütuste kasutamise suurenemise mõju. Ehk et riigil tegelikult puudub ülevaade tegelikest mõjudest.

Samas seletuskirjas tunnistatakse, et LULUCF eesmärgi täitmisel sellisel viisil ei lahendata pikemas perspektiivis ka kliimaprobleeme: see toob kaasa puittoodetesse süsiniku sidumine vähenemise ning sellega  liigume kaugemale pikaajaliste (2050) kliimaeesmärkide täitmisest, mida toob välja ka riigi tellitud vastav analüüs^[1].

Meid teeb murelikuks, et Eestil puudub plaan, kuidas võetud kohustusi täites tagada niigi keerulisel majanduspoliitilisel ajal Eesti inimeste (peamiselt maapiirkondades asuvate) töökohtade säilimine ja toimetulek, ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime,  energiajulgeolekuks vajalike kodumaiste taastuvate energiaallikate piisavus ning Eesti inimeste kodumaise toiduga varustatus. Osapoolte kaasamine on selles protsessis olnud pigem näiline ja näiteks töötajate esindajaid ei ole Eesti seisukohtade koostamisse üldse kaasatud.

Ootame Vabariigi Valitsuselt vastuseid järgmistele küsimustele:

• Milline on valitsuse konkreetne plaan LULUCF eesmärkide täitmiseks?
• Kuidas plaanitakse aidata säilitada 14 000 peamiselt maapiirkondades elavate inimeste töökohta?
• Milline on mõjude tasakaalustamise strateegia?
• Millega asendatakse väärtusahela maksupanus riigieelarvesse?
• Kuidas kompenseeritakse 2,5% SKP langus?
• Kuidas maandatakse majanduslikud ja sotsiaalsed riskid, mis kaasnevad LULUCF sektorite tootmise 25% vähendamisega?
• Millised on julgeoleku aspekte arvesse võetavad asendused biomassile Eesti energeetikasektoris?

Pöördumisele alla kirjutanud:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Metsatöötajate Ametiühing

Eesti Erametsaliit

Eesti Puitmajaliit

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Eesti Taastuvenergia Koda

Eesti Turbaliit

^[1] Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs aastani 2050.pdf | 3.56 MB | pdf