Ettevõtjate alternatiiv valitsusele: kasumimaksu asemel ajutine riigikaitselõiv
Tööandjate keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda tegid valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitasid ühispöördumise peaminister Kristen Michalile ning tegid ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaks tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel. Tasu määr sõltuks ettevõtte bilansimahust ning eeldatav tulu riigile oleks ca 200 miljonit eurot aastas. Meede peaks olema ajutine.
Peamised ettepanekud:
1. Kolmeaastane riigikaitseline tasu (2026–2028), mis kehtestataks juriidilistele isikutele majandusaasta aruande esitamise tingimusena.
2. Tasu määr sõltuks bilansimahust – näiteks varade maht kuni 10 000 eurot tasuks 15 eurot aastas, üle 1 miljardi euro varadega ettevõtted 3,8 miljonit eurot.
3. Alternatiivina kaalutakse ka lõivu suurust, mis oleks 0,1% varade mahust.
Riigikaitselõiv peab olema tähtajaline
Ettevõtlusorganisatsioonid rõhutasid, et tegemist peab olema ajutise lahendusega, täpselt nii nagu riigijuhid on korduvalt lubanud.
Tööandjad on varem rõhutanud, et majanduslanguses uute maksude kehtestamist ettevõtjad ei toeta, sest see pidurdab majanduse taastumist ja iga uus maks on valik halbade valikute vahel. Seetõttu on ettevõtjate esimene eelistus näha maksutõusude asemel riigi kulutuste piiramist ja otsustavaid samme majanduse konkurentsivõime toetamiseks.
Loe ettevõtlusliitude pöördumist siit (pdf fail).