Ettevõtjad: Valitsus, enne mõõda, siis lõika!
Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 5 (veebruar 2017) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:
Kuidas tunnetate uue valitsuse senise tegevuse mõju investeerimisotsustele?
Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Investeerimisotsuseid (kui jutt käib suurematest otsustest) tehakse reeglina kaalutletult. Need otsused on mõeldud soovina pikemas perioodis tegevuskeskkonda ette näha. Tänane valitsus teeb lühiajalistest vajadustest tulenevaid majanduskeskkonda rikkuvaid otsuseid ning investeerimiskliimale positiivset mõju selles näha ei ole. Eks küsimus ole ka rohkem selles, et milliseid investeeringuid vajame. Välisinvestoritele on tänased valitsuse sõnumid ettevaatlikumaks tegevad. Varasemalt oli stabiilsus üks tugev argument. Valitsuse vahetudes tekkis ootus, et ettevõtluskeskkonda muudetakse paremaks. Hetkel märke sellest veel ei ole.
Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Kaubandussektor investeerib 2017. aastal endiselt usinalt, eelkõige innovaatilistesse lahendustesse, et tarbijate jaoks ostlemine üha mugavamaks ja tänapäevasemaks muutuks. Lähtuvalt valitsuse tegutsemisest lisanduvad sellel aastal tõenäoliselt ka mõned prognoosimatumad investeeringud. Aasta lõpuks on praegustes seaduseelnõudes seatud kaubandussektorile kohustus investeerida poodides alkoholi ja tubaka peitmisse tarbija silma alt ära. Samuti planeerib Rahandusministeerium uue maksu kehtestamist pakenditele, mis oluliselt suurendaks kaubanduse ja toidutööstuse halduskoormust ja võimaldaks konkurentsieelist nendele ettevõtetele, kes pakendiettevõtjateks registreerunud ei ole. Kuna nende meetmetega käivad kaasas mõtted erisustest müügipinna alusel, on ebakindel see, kes ja kui suures mahus peavad sellel aastal lisainvesteeringuteks raha leidma ja kindel see, et konkurentsi see sektorisiseselt moonutab ja mitte heas suunas.
Mida on valitsus teinud hästi, mida halvasti?
Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS : Valitsus teeb tormakalt läbimõtlematuid otsuseid. See on negatiivne. Samas on nad ka ümber mõelnud, mis on positiivne. Olen ise täiskarsklane, kuid meie tervise- ja tööministri tegemistest ei saa vahel aru. Kõigi oma tegemistega oleme konkurentsis meie naaberriikidega. Eeskujul ja heal tahtel võib vahel olla vastupidine tulemus, kui meie lähinaabrid samasugust poliitikat ei viljele.
Positiivsena tuleb muidugi välja tuua seda, et Eesti on hoolimata eeltoodust väga hea paik elamiseks
Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Positiivne on näha uue valitsuse kaasavat hoiakut. Valmisolekut osapooli kuulata ning nende seisukohti kuulda võtta. Loodame, et valitsus mitte ei väsi seda tänuväärset suhtumist viljelemast. Vaatame uue valitsuse poole lootusrikkalt.
Negatiivse poole pealt on mureks hea õigusloome tava ohverdamine mugavuse ja kiiruse nimel ning vähene nõudlikkus ametnike suhtes viimaks läbi korralikke mõjuanalüüse. Mõjusid analüüsida ja ühiselt lahendusi otsida on keerukas, aga vastutuse, kulude ning halduskoormuse lükkamine ettevõtete õlgadele lihtne. Seega minnakse avaliku sektori jaoks lihtsamat teed. Sellise suhtumise näiteid on viimasel ajal nii keskkonna-kui tervisepoliitika valdkonnast.
Millised on Teie soovitused valitsusele lähikuude otsusteks?
Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää AS: Valitsusel tuleks aeg maha võtta ja teha tugev mõjuanalüüs oma senistele otsustele ja plaanitavatele otsustele. Valitsusel on mõistlik lauale tõsta plaan avaliku sektori kulude riigieelarves realistlikumaks saamiseks. Täna on avalik sektor majandusele väga suureks koormaks läbi maksutõusude ja bürokraatia ning see mõjutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Sõnum on antud ka tööinimestele. Tööpanusele on lagi ette pandud läbi totra tulumaksupoliitika. Keerulisemaks ja kallimaks ehitatakse seeläbi arvestussüsteemid. Väga arusaamatu käitumine.
Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit: Üheksa korda mõõda üks kord lõika- s.t. mõjusid tuleb analüüsida. Hea õigusloome tava tähendab alternatiivide kaalumist, nende mõjude hindamist, huvigruppide kaasamist ja toob endaga kaasa mitterapsiva poliitika, millel on maksimaalselt lai toetus asjaosaliste poolt. See garanteerib, et seadusi austatakse ja aidatakse nende täitmisele omalt poolt kaasa. Soovitaksime valitsusele järgida endale võetud kohustusi ja lähtuda seadusloomel hea õigusloome tavast.
Tiit Vähi, Sillamäe Sadam: Eesti on kena ja armas Põhja-Euroopa väikeriik, mis asub erakordselt soodsas paigas, et arendada siin tööstust, põllumajandust, veondust, turismi ja kõikvõimalikke muid tegevusalasid. Selleks on siin sobiv kliima, igasuguste looduskatastroofide ohu puudumine, Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest tulenev turvalisus ning suurepärane turupositsioon, kus läänes ja põhjas on majanduslikult arenenud Skandinaavia ja Soome, lõunas ülejäänud EL liikmesmaad ja idas Eestist rahva poolest 100 korda suurem Venemaa.
Paraku on majanduse areng mingil põhjusel seiskunud, st viimase 10 aasta jooksul ei ole arengut märgata. Miks ei suuda siis meie riigi juhtorganid (valitsus, riigikogu ja president) ära kasutada Eesti soodsat geopoliitilist asukohta, et tagada majanduse areng, elatustaseme tõus ja rahva heaolu, nagu see oli esimesel 15 aastal?
Ettepanek valitsusele on lõpetada Venemaa (ja Venemaaga suhteid parandada püüdva Donald Trumpi) vastane retoorika ja teha kõik selleks, et suhted kahe naaberriigi vahel võiksid hakata edaspidi paranema. Kõik muu on vaid kosmeetika ja peenhäälestus.