Ettevõtjad: riigi lubadustest jääb väheks
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjate värske majandusminister ka lubab.
Majanduse konkurentsivõime heaks töötamine on küll uue valitsuse üks fookusteemadest, kuid selle üle rõõmustamisega on ettevõtjad tagasihoidlikud. Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo selgitas Äripäeva raadio saates “Tööandjate tund”, et jutt on õige, aga nüüd peaks vaatama, kas öeldu ja sõnastatu teoks saab.
„Eelmise valitsusega oli kurb see, et ettevõtjate ja valituse vahel polnud diskussiooni. Ettevõtjail polegi asjade arutamiseks alati tarvis tohutut kriisi. Iga kriisiga saab pihta erinev sektor ja seetõttu pole hetki, kus kõigil on täpselt ühes ühtemoodi halb või ühtemoodi hea,“ selgitas ta. „Küll on ettevõtjatel kujunenud arusaam sellest, mida peaks majanduse arendamiseks tegema, kuid ettevõtjad üksi seda, riigi toeta, ära ei tee.“ Realo rõhutas, et jutt pole rahalisest toest, vaid õigetest valikutest ja sammudest nii hariduses, bürokraatia vähendamisel kui mujal valdkondades.
Investori esimene küsimus: kuidas riik aitab?
Sellele sekundeeris eelmisel aastal Eestisse enam kui 150 miljoni euro tootmis- ja tehnoloogiakeskuse rajamise investeerimisest teatanud Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar. „Emafirmaga investeeringut läbi rääkides oli esimene küsimus, mis tuge Eesti riigilt saame. Küsimus ei olnud rahas, vaid vajalike asjade ära tegemises. Et me ei istuks 10 aasta pärast samas kohas, sest läheb veel natuke aega,” selgitas ta.
Näiteks kiired planeeringud, üleüldine lihtne asjaajamine, läbi mõeldud majanduskeskkond ja innovatsiooni toetamine on kohad, kus riigi lähenemine ja tegutsemine saab olla ettevõtjasõbralikum ning investeeringuid meelitav. “Meil on vaja abi, et saaksime asjad teoks teha ja süsteem üldiselt vastu ei töötaks,“ märkis Männiksaar.
Minister: kuulan ja arvestan
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo selgitas, et plaanib ettevõtjatega suhelda ja arvamusi küsida nii näiteks kevadel tutvustatud riigi majandusplaani ja tööstuspoliitika kohta, töötajate puuduse leevendamiseks ja haridusküsimustes ning hakata võimalike välisinvesteeringutege tegijatega personaalselt tegelema. Lisaks on tema sõnul mitmed kriitilised kohad juba kaardistatud ja muutuste ootel – plaanitakse kiirendada planeeringute menetlemist ja leida lahendused töötajate puuduse leevendamiseks.
“Tööjõuprobleemi tuleb lahendada kahest otsast – kutseharidusreform meie enda töötajate tõstmiseks ja välistööjõud,” selgitas ta. “Soovin teha muudatusettepanekuid, mis puudutab välistöötajate värbamist.”
Maksud toob majanduse kasv ja areng
Soovi ettenähtavuse järele äratas ka suvine maksudebatt. Ehkki julgeolekusse panustamine annab samuti ennustatavust ja majandusruumi kindlust, eeldavad ettevõtjad pärast julgeolekumaksu vastu võtmist maksurahu ja samme majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks. „Kui maksuga soovitakse koguda kuni 200 miljonit eurot aastas, siis üheprotsendiline majanduskasv annaks aastas umbes sama palju,“ näitlikustas Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo. See tähendab, et langeva majanduse kasvule pööramiseks tehtud valikud toovad maksutulu tervishoiu, hariduse ja julgeoleku tarvis investeerimiseks.
Samuti on majanduse arenguks olulised ühiskonna hoiakud ja sõnumid, mida riik nende kujundamiseks saadab. „Uue ministri ametinimes on sees „tööstus“. See annab sõnumi, et see on oluline ehk tuntaks ka riigi poolt huvi, mis piirab, kus on pudelikaelad ja mis vajab lahendamist,“ selgitas Utilitase juht Priit Koit. Ta illustreeris meelelaadi kujundamist Itaalias nähtud ministeeriumiga, mis kandis nime „Made in Italy“ (valmistatud Itaalias). “Made in Estonia ministeerium võiks olla. Juba selle sildi panemine ütleb, et on hästi, et siin midagi toodame ja ettevõtlus on oluline,“ märkis Koit.
Koostöö, koostöö, koostöö
Kriiside lahendamisel on Ivo Suursoo sõnul koostöö ja paindlikkus . „Kui oli selge, et Eesti puidusektor kukub kokku, oleks majandusministeerium võinud need paar puidutööstuse erialaliitu kokku võtta ja anda mõned nädalad sektori lähiperioodi visiooni sõnastamiseks,“ tõi ta näite. „Äkki oleks meil olnud vaja panna kaks inimest lisaks puidusektori Jaapanisse turundamiseks ja see aidanuks lahendada ära probleemi, et Skandinaavia turg kukkus kokku. See oleks agiilne ettevõtetega koos töötamine.“
Realo rõhutas samuti sellise koos tegemise tähtsust. „Teatud lahenduste puhul tuleb läheneda personaalselt, kuid üldine koostöö peaks tulema ikkagi läbi ettevõtlusorganisatsioonide, mis sõnastavad nägemused ja huvid laiapõhjalisemalt, kogu ettevõtluskeskkonna huvides,” selgitas ta.