Estonian Celli omanik Sebastian Heinzel: Eesti vajab tööstuspoliitikat
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” kõneleja, Estonian Celli omanik ja Heinzel Groupi juht Sebastian Heinzel leiab, et Eesti kasutamata võimalus on tööstuse väärtustamine. Tööstuspoliitika peaks keskenduma Eesti kohalike ressursside ja toorainete väärindamise soodustamisele.
Esitasime tänavuse konverentsi esinejatele kaks küsimust Eesti majanduse arengu kohta ja siin on Sebastian Heinzeli vastused. Täpsemalt saab tema mõtteid kuulata 5. märtsil majanduskonverentsil “Tuulelohe lend”, kus ta räägib, mida peab Eesti tegema investoritele rahvusvahelises konkurentsis silma paistmiseks.
Sul on võimalus muuta üleöö Eestis üks asi, et tagada Eesti edasine silmapaistev areng. Mille muudaksid? Miks?
Vähendaksin Eesti tööstuse jaoks elektri ja energia hinda, et soodustada kodumaist väärtuse loomist ning majanduskasvu. Konkreetsemalt kaotaksin teatud maksud ja tasud suurtele energiatarbijatele, nagu näiteks taastuvenergia tasu.
Eesti energiaolukord on muutunud üha ebakindlamaks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Selle tulemusena on Eesti jäänud Euroopas energiasaadavuse, energiajulgeoleku ja energiahindade osas isoleeritud nurka. Energiahinnad on juba kõrged ja muutuvad üha volatiilsemaks, tekitades tohutut survet ettevõtetele, kes püüavad kasvavate kulude keskoonas globaalselt konkurentsivõimelised püsida.
Praegune taastuvenergia tasu on täiendav rahaline koormus tööstustele, mis juba tegutsevad raskustes. Kuigi taastuvenergia toetamine on oluline, õõnestab see tasu oma praegusel kujul Eesti ettevõtete vastupidavust ajal, mil nad vajavad leevendust. Energiamahukate tööstuste jaoks seda kaotamine leevendaks nende rahalist koormust, aitaks stabiliseerida majandust ja säilitada Eesti konkurentsivõimet Euroopas.
Mis on Eesti majanduse/ettevõtluse suurim kasutamata võimalus?
Suurim kasutamata võimalus peitub selge tööstuspoliitika loomises, mis soodustab Eesti kohalike ressursside ja toorainete väärindamist. See puudutab ka suhtumise muutmist energia ja tööstuse vastastikuse mõju küsimuses.
Viimased 15 aastat ei ole Eesti tööstusele keskendunud ja on selle asemel pannud täiendava rahalise koormuse energiamahukatele tööstustele, et rahastada taastuvenergia projekte, pakkumata neile vastutasuks vastavat toetust. See ühepoolne lähenemine on loonud allakäiguspiraali, mis heidutab investeeringuid energiamahukatesse ettevõtetesse ja raskendab uutel taastuvenergia tarnijatel leida suuri kohalikke kliente ning sõlmida pikaajalisi lepinguid, mis on vajalikud uute tuule- ja päikeseprojektide rajamiseks.
Tasakaalustatum lähenemine, kus energiamahukaid tööstusi nähakse partneritena, mitte ainult rahastamisallikatena, soodustaks investeeringuid, tugevdaks kodumaist energiavajadust ja kiirendaks taastuvenergia laienemist. Selle muutuse asetamine Eesti tööstuspoliitika keskmesse looks tugevama ja konkurentsivõimelisema majanduse, mis tooks kasu nii tööstusele kui energiatootjatele.
“Tuulelohe lend 2025:” tööstus, innovatsioon ja ambitsioon
Lisaks kindlustundele ja selle suurendamisele tuleb majanduskonverentsil juttu sellest, kuidas majandus taas kasvule pöörata, Eesti majanduse konkurentsivõimet tugevdada ja Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis tõsta.
Teiste seas astuvad üles Eesti Vabariigi president Alar Karis, Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, Eesti suurima energiatarbija, haavapuitmassitehase Estonian Cell omanik Sebastian Heinzel, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Ragn-Sells juht ja Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo, Infortar juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, Nordic Science Investments partner Mart Maasik, Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog, Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe, OÜ NG Investeeringud juhatuse liige ning Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo, DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm, AS LHV Group juhatuse esimees Madis Toomsalu, Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope president Fredrik Persson, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Ave Schank-Lukas ja paljud teised mõjukad ettevõtjad ning tippjuhid.
Vaata konverentsi programmi ja osta oma pilet “Tuulelohe lend 2025” kodulehel.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” aitavad uutesse kõrgustesse viia:
kaaskorraldajana EIS
peatoetajatena Swedbank ja NG Investreeringud
suurtoetajatena Eesti Töötukassa
toetajatena Infortar, Elenger, Balbiino, Kitman Thulema, Liviko, BLRT Grupp ja Metaprint.