EastInvest, 2026–2027: ELi uus strateegia idapiirkondade tugevdamiseks

Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.

Miks see on ettevõtetele oluline

Euroopa Liidu idapiirkondade tugevdamine mõjutab otseselt ettevõtete investeerimisotsuseid, kapitali kättesaadavust, energiakindlust ja tarneahelate toimimist. Eesti ja teiste idapiiririikide jaoks on tegemist piirkondadega, kus julgeolekuriskid, tööjõupuudus ja aeglasem majanduskasv on juba mõjutanud investeeringuid. Kavandatav strateegia võib parandada rahastuse kättesaadavust ja taristutingimusi, kuid samas suunab olulise osa ELi vahenditest julgeoleku ja vastupidavuse tugevdamisse. Tööandjate jaoks on keskne küsimus, kui kiiresti ja millistel tingimustel jõuab kavandatav investeerimisvõimekus reaalselt ettevõteteni ning milline on sellega kaasnev regulatiivne raam.

Algatuse põhisisu

Euroopa Komisjoni esitletud strateegia on suunatud üheksa liikmesriigi (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria) Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate piirkondade toetamisele. Eesmärk on suurendada nende piirkondade julgeolekut, majanduslikku vastupidavust ja atraktiivsust elamis- ning töökohana. Majanduskasvu ja piirkondliku heaolu toetamiseks luuakse EastInvesti rahastamisplatvorm, mille kaudu mobiliseeritakse aastatel 2026–2027 vähemalt 28 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. Platvorm koondab Euroopa Investeerimispanga grupi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga ning Euroopa Nõukogu Arengupanga ning riiklikud ja regionaalsed tugipangad.

Strateegia koondub viiele prioriteedile:

• Esiteks julgeolek ja vastupidavus, kus arendatakse uusi ELi tasandi algatusi (sh drooni- ja õhukaitse), luuakse praktikute võrgustik ning tugevdatakse piiriülest koostööd vastupidavusklastrite kaudu.
• Teiseks majanduskasv ja piirkondlik heaolu, kus keskseks instrumendiks on uus EastInvesti rahastamisplatvorm. See peaks 2026–2027 mobiliseerima vähemalt 28 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ning teiste rahvusvaheliste finantsasutustega.
• Kolmandaks kohalike tugevuste arendamine, sh Balti riikide elektrivõrkude integreerimine Euroopa süsteemiga, piiriülene vesinikutaristu ning ring- ja biomajanduse projektid.
• Neljandaks ühenduvus: transpordi, kahesuguse kasutusega taristu, sadamate ja digitaristu arendamine ning ühendused Ukraina ja Moldovaga.
• Viiendaks inimkapital: tööjõupuuduse ja rahvastikukao leevendamine haridusest tööle ülemineku meetmete kaudu.

Lisaks käivitatakse iga-aastane poliitiline dialoog (sel korral 26.veebruar) ning järgmises, 2028–2034 ELi eelarves nähakse ette sihtotstarbelised vahendid idapiirialadele.

Rahastuse ja regulatiivse raami selgus ettevõtjate vaates

EastInvesti puhul on teatises sõnastatud üldine raam, kuid mitte detailne abikõlblikkuse kord. Platvorm on mõeldud investeerimisvajaduste katmiseks, mis tulenevad piirkondlikest arengustrateegiatest, ning rahastus peaks toimuma eelkõige laenude ja nõustamise kaudu. Võimalik on soodsate tingimuste pakkumine ja ühtekuuluvuspoliitika finantsinstrumentidega kombineerimine. Samas ei ole avaldatud konkreetseid sektoripiiranguid, ettevõtte suuruse kriteeriume, omafinantseeringu nõudeid ega taotlusprotseduuri kirjeldust. Seega kujuneb ettevõtjate jaoks tegelik ligipääs alles siis, kui osalevad finantsasutused avaldavad oma toote- ja programmitingimused.

28 miljardi euro suurune maht on määratletud kui avalike ja erasektori investeeringute kogumaht, mitte ettevõtetele mõeldud otsetoetus. Osa rahast võib minna avalikule taristule ning osa erasektori projektidele. Erasektori tegelik osakaal sõltub sellest, millised finantsinstrumendid (laenud, garantiid, riskijagamine) avatakse ja milline projektipipeline kujuneb. Dubleerimise vältimiseks rõhutatakse platvormi koordineerivat rolli, komplementaarsust ja investeeringute jälgitavust tulevastes partnerluskavades. Samas ei kehtestata ühtset õiguslikku mehhanismi, mis projektitasandil automaatselt kattuvuse välistaks, mistõttu jääb praktiline koordineerimine liikmesriikide programmeerimise ja finantsasutuste koostöö kanda.

Julgeolekumeetmete osas ei ole teatises kirjeldatud ettevõtetele otseseid uusi kohustusi. Detailsemad vastavusnõuded selguvad alles hilisemate algatuste käigus. Samas viidatakse võimalikele täpsustustele DNSH-reeglites (Do Not Significant Harm) ja riigiabi raamistikus, mis võivad mõjutada rahastuskõlblikkust, eriti kahesuguse kasutusega projektide puhul. Praeguses etapis ei saa järeldada, et ettevõtetele kehtestataks täiendavaid aruandlus- või andmejagamise kohustusi.

Mõju ettevõtetele

Lühiajalises vaates võib strateegia suurendada nõudlust taristu-, energia-, kaitse- ja logistikasektoris ning parandada kapitali kättesaadavust, kui rahastusinstrumendid on praktiliselt ligipääsetavad. Samal ajal sõltub mõju kiirus ja ulatus rakendusotsustest ning projektide ettevalmistusvõimest riiklikul tasandil.

Pikaajaliselt võib energiaühenduste tugevdamine, vesinikutaristu arendamine ja transpordivõrkude ajakohastamine parandada investeerimiskeskkonda ning vähendada geopoliitilisi riske. Idapiirkondade positsioneerimine Ukraina ülesehituse logistikaväravana loob ettevõtetele strateegilisi võimalusi, kuid eeldab selget ja ettevõtjasõbralikku rakendusraami.

Tööandjate jaoks on keskne, et EastInvesti ligipääs oleks lihtne, koordineerimine teiste fondidega läbipaistev ning julgeolekufookus ei tooks kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust. Praegune teatis loob strateegilise suuna ja rahastamisraami, kuid ettevõtete tegelik kasu sõltub järgnevatest rakendusotsustest ja tingimustest.