EHRL: majutusteenuse käibemaksu tõstmine suretab turismi ega too riigile raha juurde

Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) on seisukohal, et planeeritav majutusteenuse käibemaksumäära tõus toob oodatava maksutulude kasvu asemel kaasa hoopis riigi turismitulude vähenemise, töökohtade kadumise ja „musta“ majanduse süvenemise.

Liidu tegevjuht Raigo Triik märkis, et konjunktuuriinstituudi uuring toob selgelt välja, et plaanitav maksumuudatus ei too kaasa oodatud maksutulu kasvu, vaid mõjub vastupidi.

“Majutusteenuse 20-protsendilise käibemaksumäära korral tõuseksid hinnad seitse protsenti ja külastajate arv väheneks kuus protsenti ehk ligi 180 000 inimese võrra,” ütles Triik.

Kubija hotelli juhatuse liikme Aigar Pindmaa leidis, et kui see maksumuudatus peaks jõustuma, siis ettevõtjatel enam investeeringuteks raha ei jää ning ka planeeritud investeeringud võivad jääda tegemata ning see mõjub teenuse kvaliteedile kindlasti halvasti.

“Aasta algus on andnud Eesti turismisektori heitlikkusest selge märgi, maksude tõstmine annaks ettevõtlusmotivatsioonile löögi. Kui majutusteenuse käibemaksu tõus jõustub, peame hakkama kindlasti mingil hetkel koondama või palkasid langetama. Sellest on kahju, sest tänaseks on just ka maaettevõtted saavutanud seisu, kus palgad on konkurentsivõimelised ja töötajad püsivad,” kinnitas Pindmaa.

Triigi sõnul mõjutab Eesti turismiettevõtteid väga tugevalt Venemaalt tulnud turistide arvu järsk langus ning käibemaksumäära tõstmine praegu oleks paljudele ettevõtetele hukatuslik.

“Kõige suurem negatiivne mõju oleks just Tallinnast väljaspool. Väiksemates maapiirkondades asuvate majutusasutuste täitumus ning kasumlikkus on olnud juba aastaid kesine, jaanuari statistika näitab, et just Tallinnast väljaspool on turismiturg oluliselt langenud,” ütles Triik ja lisas, et paljudes Euroopa riikides on majutusasutustele kehtestatud alandatud käibemaksumäär ning ka Leedu näiteks alandas käibemaksumäära majutusteenusele alates tänavu jaanuarist.

Triik on ka seisukohal, et maksutõusu korral suureneks tõenäoliselt varimajandus või lõpetaks suur osa ettevõtteid tegevuse ning kuna turismisektor on tihedalt seotud teiste majandusvaldkondadega, siis kõige suurem negatiivne kaasmõju oleks tõenäoliselt toitlustusele, jaekaubandusele ja transpordiettevõtetele ning kaudsemalt saaks mõjutatud ka näiteks kultuuriüritused ning teised teenindusharud.

Hotellide ja restoranide liit on 1992. aastal asutatud hotelli- ja restoranimajandusega tegelev tööandjate organisatsioon, kuhu kuulub 175 ettevõtet või ettevõtete ühendust üle kogu Eesti.

Allikas: ERR