Tööandjate Keskliit toetab reforme kõrghariduse rahastamises
Ülikoolide riiklik rahastamine pole aastaid tööturu- ja majandusarenguga sammu pidanud, mistõttu muutub tipptasemel kõrghariduse andmine üha keerulisemaks. Sügavamast kriisist hoidumiseks tuleb suurendada ülikoolide rahastust ning minna üle vähemalt osaliselt tasulisele õppele, et kindlustada hariduse kvaliteet.
„Kui tahame tagada kvaliteetset kõrgharidust, tuleb rahastust suurendada, et kindlustada motiveeritud õppejõud ja tänapäevased õppekavad. Samu aspekte on välja toonud ka Rektorite Nõukogu,“ sõnas Arto Aas. Kõrghariduse rahastamise reform eeldab kõikidelt ühiskonna osapooltelt probleemi tajumist ja valmisolekut panustada. See tähendab ka tudengite valmisolekut oma õppekulusid osaliselt hüvitada. Loomulikult peab sellega koos käima põhjalik stipendiumide ja õppelaenude süsteem.
„Riigi konkurentsivõime väljakutseteks on lisaks tööjõu ja hariduse teemadele ka digitehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt ja keskkonnasäästlikkuse tähtsustumine, mis mõjutavad kõiki majandussektoreid tugevalt juba lähiaastatel. Koos digi- ja rohepöördega muutuvad tööelus vajaminevad teadmised ja oskused igal tasandil ning kõrgharidus peab sellega kaasas käima. Kõrghariduse alarahastamine on risk Eesti riigi arengule, mistõttu on lisarahastuse leidmine möödapääsmatu,“ toonitas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Ülikoolid on teinud palju tööd kõrghariduse kvaliteedi tõstmisel, kuid täna puuduvad neil ressursid mahtude ja kvaliteedi kasvatamiseks. Tööandjate jaoks on jätkuvalt valupunktid kõrghariduse ja tööturu vähene vastavus, teadlaste ja ettevõtete napp koostöö, õppejõudude motiveeritus ja kõrghariduse rahvusvahelisuse ebapiisav toetamine“, ütles Arto Aas.
Eesti Tööturg vajab enam tehniliste oskustega spetsialiste, kelle puudust kinnitavad ka OSKA valdkondlikud uuringud. Ainuüksi töötlevas tööstuses on puudu ligi 2/3 inseneridest ja olemasolevaid töötajaid tuleb asendada nende pensionile mineku tõttu. Tööandjate Keskliit propageerib ettevõtete paremat koostööd ülikoolidega, praktikakohtade pakkumist ja õppekavade väljatöötamises osalemist.
„Riigil peab olema selge tellimus Eestile vajalike spetsialistide koolitamiseks ja selgelt määratletud teadusarendustegevusteks mõeldud rahade eraldamine ning suunamine Eestile vajalike majandusharude arendamiseks. Tööandjate jaoks on ülikooli asetusest edetabelis olulisem see, kuidas ülikool saab kaasa aidata Eesti ühiskonna ja majanduse arengule,“ sõnas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
FOTO: Remo Tõnismäe / Postimees