Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoht seoses platvormitööga
Tööandjate keskliit on seisukohal, et inimesed valivad töötegemise viisi tööplatvormi kaudu just selle paindlikkuse tõttu: võimalus töötada neile sobival ajal ning mitte olla kohustatud töötama. Neil on võimalik seda teha teise töö kõrvalt, teenides lisasissetulekut. Samuti ei ole valdavalt platvormitöötajatele nõudmisi kvalifikatsiooni või hariduse osas. Järgnevalt toome ära Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõuniku selgitused seoses tööandjate vaatega direktiivi eelnõule.
Paljud platvormitöötajad ei soovi töölepingulist suhet, kuna see on liialt piirav. Seda enam, et tööõiguse regulatsioon on ajale jalgu jäänud ning ei arvesta uute töövormidega ja töötaja sooviga valida ise oma töökohta ja tööaega. Eestis on olnud aastaid üks Euroopa Liidu kõrgemaid hõive- ja aktiivsusmäärasid, mis tähendab, et valdavalt on tööealistel inimestel, kes veel tööturul ei osale, objektiivsed põhjused (õpingud, lapse või lähedase hooldamine, tervislikel põhjustel vähenenud töövõime), miks nad ei saa täiskoormusega ega periooditi ühetaolise koormusega töötada.
Tööstaatuse eelduse loomine võtab ära üksikisikute võimaluse valida tegutsemist (füüsilisest isikust) ettevõtjana. Paljud inimesed võivad loobuda platvormide kaudu oma teenuste pakkumisest, kuna neid liigitatakse automaatselt töötajateks.
Toetame eesmärki tagada õiglane konkurents, kuid leiame, et regulatsioon ei peaks piirama inimeste ettevõtlikkust, surudes neile alusetult peale sobimatuid/vananenud töövorme.
Kuna peamise probleemina tuuakse välja platvormitöötajate sotsiaalse kaitse puudumine, siis võib-olla on probleem pigem inimeste väheses informeerituses ja infohankimise keerukuses. Info töötamise registreerituse, tervise-, ravi- ja pensionikindlustuse olemasolust tuleb hankida erinevatest allikatest, mille leidmise ja tõlgendamisega ei pruugi kõik hakkama saada.
Riigil oleks mõistlik koondada see info ühte rakendusse ja seda infot kasvõi perioodiliselt rohkem propageerida, et inimesed oskaksid otsida. See võimaldaks ka välismaalastest töötajatel endil kontrollida, kas nende tööandja täidab seaduslikke kohustusi.
Sotsiaalsete tagatiste saamiseks on platvormitöötajal võimalus sõlmida töövõtuleping või tegutseda ise ettevõtjana, tasudes tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Selline valikuvõimalus peaks inimestele kindlasti jääma, kuid ka õiglane maksukoormus peaks olema tagatud.
Neil isikutel, kellel platvormitöö on lisasissetulekuallikas, ei ole ka probleeme sotsiaalsete tagatistega.
Oleme seisukohal, et käesoleva direktiiviga ei peaks looma platvormitöö puhul õiguslikku eeldust töösuhte olemasoluks ning sellega kaasnevat pööratud tõendamiskohustust platvormiettevõtjatele. Ilmselgelt kasvab seejuures ettevõtjate halduskoormus ning väheneb motivatsioon selliseid töövõimalusi luua.
Platvormitöökohtade eeliseks on just administreerimise lihtsus nii platvormiettevõtjale kui tööd tegevale isikule. Töösuhte eelduse loomine tõenäoliselt suurendab ka vaidluste hulka kohtutes.
Samuti mõjutaks negatiivselt platvormide jätkusuutlikku kasvu, mis põhineb mudelil, kus sõltumatud töövõtjad osutavad teenuseid digitaalse vahendaja kaudu.
Tööandjate Keskliit peab oluliseks paremat platvormitöötajate informeeritust (maksude tasumine, sotsiaalsed tagatised, erinevad lepinguvormid), säilitades neile võimaluse paindlikult tööd teha ning mitte pärssida platvormitööd pakkuvate ettevõtete soovi tööd pakkuda, tõstes oluliselt nende halduskoormust.
Taustaks: 9.12.2021 avaldas Euroopa Komisjon direktiivi eelnõu platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste kohta. Komisjon märgib, et eelnõu eesmärk on tagada, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste tööalane staatus vastaks nende tegelikule töökorraldusele. Eelnõus esitatakse kriteeriumide loetelu, mille alusel tehakse kindlaks, kas platvorm on tööandja. Kui platvorm vastab vähemalt kahele neist kriteeriumidest, eeldatakse, et ta on tööandja ning töötegija on seega töötaja koos kõigi töölepingulise suhtega kaasnevate õigustega. Platvormidel on õigus liigitust vaidlustada või ümber lükata, seejuures lasub neil kohustus tõendada töösuhte puudumist. Samuti näeb eelnõu ette sätted algoritmilise juhtimise kohta, sh õiguse vaidlustada automatiseeritud otsuseid.
Fotod: Tööandjate Keskliidu erakogu