Eesti moodsaimad tööstused: digitaliseeri või sure

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid panustavad digilahendustesse, sest muidu pole Eesti ettevõttel võimalik rahvusvahelises äris läbi lüüa. Lisaks tuleb siinsel tootjal teha konkurentidest alati samm rohkem.

Esimene nominent aasta tööstuse digitaliseerija tiitlile on toidutööstus E-Piim Tootmine. Ettevõte on viimaste aastatega teinud sammu, mida Eesti toiduainetööstuses varem nähtud pole – Paidesse rajatud tipptasemel juustutehas ühendab sajanditevanuse piimandustraditsiooni ja 21. sajandi digitaalsed lahendused. Tehase mahud on kolme aastaga kolmekordistunud ja praegu töötatakse 75% võimsusel.

„Kogu projekt on olnud väljakutserohke, aga just digitaliseerimine annab meile võimaluse olla rahvusvahelises konkurentsis võrdne suurte tegijatega,“ selgitab ettevõtte juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Digitaliseerimine kui ellujäämisstrateegia

Uus tehas on ehitatud põhimõttel „kõik korraga ja tippklassi“. Murakase sõnul pole väikesel riigil ega ettevõttel mõtet liikuda samm-sammult, sest tehnoloogia areneb liiga kiiresti. „Kui teha väikeste sammudega, oled alati tagapool. Majanduslik edu tuleb ainult siis, kui kogu protsess on digitaliseeritud,“ selgitab ta.

See tähendab, et juba käivitusetapis tuli investeerida mitte ainult roostevabasse terasesse, vaid ka keerukatesse juhtimissüsteemidesse, sensoritesse ja tarkvarasse. Kui veel paar kümnendit tagasi moodustas roostevaba metall 60–70% piimatööstuse investeeringust, siis praegu on selle osakaal vaid viiendik – ülejäänu kulub automatiseerimis- ja digitaallahendustele.

Robotid teevad, inimesed juhivad

E-Piima uues tehases ei puutu ükski töötaja kohupiima- ega juustuvanniga kokku, protsessid on robotiseeritud, inimesel on roll operaatori ja protsessijuhtijana. „Meil keegi kättpidi toodet ei puutu,“ kirjeldab Murakas.

See seab hoopis teistsugused nõuded tööjõule. Uued töötajad värvati juba enne tehase valmimist, sest vaja oli inglise keelt oskavaid noori, kes suudaksid kiiresti kohaneda väljastpoolt Eestit toodud tipptehnoloogiaga. „Oleme leidnud neid, kes otsivadki kaasaegseid töökohti. Meil on hea meel, et oleme saanud kätte esimese rutiini ja protsessid toimivad,“ kinnitab Murakas.

Uued rollid ja oskused

„Tänapäeval ei piisa operaatoritest. Vajame inimesi, kes oskavad programme lugeda ja kirjutada ning 24/7 meie protsesse teenindada,“ kirjeldab Murakas. Paljud töötajad on tulnud otse tänavalt, ilma varasema valdkonnaga kokkupuuteta, ja saanud väljaõppe kohapeal.

Tulevikus peab teadmiste liikumine käima pidevalt – tippspetsialistidelt operaatoriteni. Ettevõte peab tagama ka välise ekspertiisi kättesaadavuse, sest tipptasemel tehnoloogia nõuab regulaarset tuge.

Murakas tunnistab, et tehisintellektist ei pääse ükski tööstusettevõte. „Oleme praegu rutiini loomise faasis, aga meil on selge plaan võtta kasutusele AI. Mitte selleks, et teha lihtsalt midagi vahvat, vaid kasutame seda seal, kus on ratsionaalne mõju – efektiivsus, protsesside täpsem juhtimine ja analüüs,“ ütleb ta.

Tehnoloogia tarnijatega käivad iganädalased arutelud ja otsitakse võimalusi, kuidas AI-d kõige mõistlikumalt rakendada.

Andmed aitavad tootmist juhtida

Digitaliseerimine pole eesmärk omaette, vaid vahend. „Meie eesmärk on varuda piima, toota juustu ja müüa seda. Et olla konkurentsivõimelised, peame olema ressursiefektiivsed,“ rõhutab Murakas.

Tootmine toimub ööpäev läbi ja iga päev liigub Paide tehase väravast välja kümneid konteinereid kaupa. Et see oleks võimalik, peab kogu protsess – alates piima vastuvõtust kuni lao tühjenemise ja taas täitumiseni – olema integreeritud ühtsesse digitaalplatvormi. Reaalajas kogutavad andmed võimaldavad jälgida energiakulu, tööjõuressurssi ja tootmismahte, teha koheseid otsuseid ning vältida raiskamist.

Eksport on vältimatu

Kuna Eesti elanik tarbib vähem piima, kui seda siin toodetakse, siis ekspordi vajalikkus on piimandussektorile loomulik. Paide tehasest liigub lõviosa toodangust – ligi 90% – välisturgudele. „Enne uue tehase rajamist eksportisime toorpiima naabritele, nüüd ekspordime lisandväärtusega tooteid,“ toob Murakas välja.

Peamised turud on Euroopa Liidu riigid, kuid kasvavad ka võimalused Hiinas, Austraalias, Malaisias, Türgis, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Nendesse riikidesse jõudmine on aga pikk protsess, sest piimatoodete eksport on rangelt reguleeritud – tehased peavad läbima kvaliteediauditeid ja saama sertifikaate.

Suur risk, suur võimalus

Murakase sõnul pole uue tehase rajamine olnud lihtne – statistika ütleb, et kümnest tootmisettevõttest kaheksa ei saavuta soovitud tulemusi. „See on suur masinavärk ja digitaliseerimine võiks kõike justkui lihtsustada, aga tegelikult peame olema ettevaatlikud, et me ei kaotaks paindlikkust,“ rõhutab ta. „Algne pingutus on lühiajaline ja kulukas, aga pikas perspektiivis ainus viis rahvusvaheliselt konkureerida.“

Trükifirma suur arenguhüpe

Tööstuse digitaliseerija tiitli teine nominent on Eesti trükitööstuse üks eksporditugitalasid, K-Print OÜ, mis on viimastel aastatel teinud läbi olulise muutuse. „2024. aasta oli meie jaoks märgiline. Lisaks suurele käibekasvule toimus meie sees arenguhüpe, mis valmistab meid ette järgnevateks aastateks,“ sõnab ettevõtte tegevjuht Rait Rebane, kelle juhtimisel on K-Printi digitaliseerimine muutunud strateegiliseks võtmeks, et konkurentsis püsida.

Ettevõte ekspordib umbes 80% oma toodangust Kesk- ja Põhja-Euroopa turgudele. Rahvusvahelises konkurentsis mängib trükikoda nüüd üha enam suurte vastaste vastu. „Trükitööstuses on Euroopa tasandil toimumas väga põnevad muutused. Mahud vähenevad ja see tähendab, et keskmise suurusega ettevõtetel jääb aina vähem ruumi. Edukad on suured ja väikesed – meie püsimiseks on oluline kasvada ja laieneda,“ kirjeldab Rebane praegust olustikku.

Seestpoolt juhitud muutus

Tihedas konkurentsis laseb silma paista süsteemne digitaliseerimine ja automatiseerimine. Rebase sõnul ei ole digitaliseerimine kunagi valmis, vaid pidev protsess, kus otsitakse uusi võimalusi väärtusahela tõhusamaks muutmiseks. Fookuses on eelkõige madala lisandväärtusega töö kaardistamine ja elimineerimine.

„Kasutame selleks mitmeid digitaalseid tööriistu – alates masinlugemisest ja automaatikast kuni keerukate integratsioonideni tootmisprogrammide ja masinate vahel. Eesmärk on info vaba liikumine – läbipaistvus, mis toetab kiiremat ja paremat otsustamist,“ kirjeldab ta.

K-Printi lähenemine paistab silma oma praktilisuse poolest. Kui paljud ettevõtted ostavad digitaliseerimisteenuseid väljast, siis nemad püüavad maksimaalselt palju teha oma ressurssidega. „Digitaliseerimine on kõige edukam, kui see toimub võimalikult palju organisatsiooni sees. Kiired, väikesed sprindid – see toob kiire tagasiside ja tulemuse. Väliseid partnereid kaasame ainult vastavalt vajadusele, pigem toetavas või nõustavas rollis,“ märgib Rebane.

See lähenemine aitab hoida arendusprotsessid fokusseerituna ja välistab pikaajalised, kallid ning tihti küsitava väärtusega suured arendusprojektid. Nõnda luuakse ettevõttes kultuur, kus iga osakond tunneb vastutust ja omab ka võimalust ise protsesse arendada ning täiustada.

Digitaliseerimine ei ole ainult tehnoloogiline, vaid ka kultuuriline muutus – kõik andmed, mida süsteemid koguvad, peavad lõpuks teenima eesmärki ehk kiirem reageerimine, väiksem kulu, suurem kvaliteet ja paremad otsused. Andmete töötlemisel ja enda kasuks tööle panemisel võivad andmeanalüüs ja tehisintellekt olla ettevõtte järgmised arenguetapid.

Kasvada tuleb nutikalt

Vaatamata globaalse majanduse ebakindlusele ja kasumlikkuse survele suudab K-Print ka 2025. aastal jätkata kasvutrajektooril. Rebane ei varja, et kiiresti ja kasumlikult kasvada on keeruline, kuid just seetõttu ongi oluline panna rõhku nutikusele, mitte ainult mahule.

„Meie äris ei saa kasvu osta lihtsalt suuremate mahtudega – oluline on, kuidas seda kasvu juhitakse. Kui protsessid on paigas ja digitaliseerimine töötab, on ka kasumlikkus võimalik.“

Tiksoja Puidugrupp kasvatas jõuliselt tootlikkust

Kolmas nominent tööstuse digitaliseerija tunnustusele on Tartumaal Tähtvere külas tegutsev Tiksoja Puidugrupp, mis toodab puitmööblit Lääne-Euroopa turule. Peamised kliendid on näiteks OTTO, Dreams, John Lewis ja Jysk, peamised turud Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Ettevõte on üks Euroopa automatiseeritumaid ja digitaliseeritumaid puidutööstuseid, kus on kasutuses 40 tööstusrobotit, tehisintellekti- ja automatiseeritud lahendused. Nii ise kui ka koos partneritega loodud lahendused tagavad selle, et hoolimata kõikuvast majanduskeskkonnast suudab ettevõte toota kaks korda efektiivsemalt kui sektori keskmine. Seda tunnistavad pea sama töötajate arvu juures saavutatud 70% suurune käibekasv ja 1,5-kordseks kasvanud lisandväärtus töötaja kohta.

Selle saavutamiseks on ettevõte loonud enda tootmise planeerimistarkvara, mis võimaldab reaalajas tootmist jälgida ning vähendab ajakulu kuni kolm korda ja kasutada tootmisvõimsust efektiivsemalt. Lisaks on arendatud tootmissisese logistika juhtimise tarkvara. Lisandunud robotid võimaldavad vähendada käsitööd poole võrra.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise projektid viiakse ellu vastavalt digitaliseerimise tegevuskavale, mida uuendati eelmise aasta lõpus. Osa kavast ja mõõdikutest on ka avalikult ettevõtte kodulehel nähtavad.

Järgmiste sammudena juurutatakse uus majandustarkvara, mis olemasolevatega ühendatakse. Samuti viiakse lõpule täiendav robotiseerimine materjali ettevalmistavas etapis, mis aitab tõsta toodangu mahtu ja vähendada raiskamist. Majasiseselt ehitatakse ka uut seadet mööbli monteerimiseks.

Tööstust puudutavatele lahendustele lisaks keskendub ettevõte tänavu küberturvalisuse kasvatamiseks. Mullu koostatud küberaudit saab tänavu jätku rünnete testimisega.

TASUB TEADA

„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 30. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.

Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.

Selle aasta parim ettevõte selgub 1. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.

Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.

Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.