Raul Kütt: Eestil tuleb õppida ettevõtjatega euroopalikult suhtlema
Ükski ettevõtja ei oota riigilt ülalpidamist, aga äsjases energiakriisis nähtud ükskõiksus peletab raha ja ettevõtlust Eestist eemale ning lükkab Eesti majanduse Soomele ja Rootsile järele jõudmist edasi, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Raul Kütt ajalehes Äripäev.
Eestil on vaja energiakriisist õppida ja võtta eeskuju riikidest, kus targa tööstuspoliitika ja ettevõtjate-riigi koostöö kogemus on pikem
Kuigi energiahinnad on normaliseerunud ja Eesti tööstus saab veidi rahulikumalt hingata, tõi energiakriis välja Eesti tööstuspoliitika kitsaskohad. Eesti ettevõtjad tulid olukorrast välja sisuliselt omal jõul, kuna riiklik universaalteenus laienes ettevõtlusele liiga hilja ja piiratult. Riigi käitumisest energiakriisis tekkis rohkem kahju kui kasu ja seda isegi mitte niivõrd rahas mõõdetavalt, kuivõrd usalduse ja lugupidamise mõttes.
Selleks, et saaksime siit tugevama ja targemana edasi minna, tuleb kriisist õppida. Eestil tasuks eeskuju võtta maadest, kus targa tööstuspoliitika ja ettevõtjate-riigi koostöö kogemus on mõnevõrra pikem kui meil. Uuel valitsusel ja ettevõtlusministril on, mida sellest talvest kõrva taha panna.
Riigi suhtumine tööstusse on kriisiajal võtmetähtsusega
Rootslased ja sakslased aitasid tööstusele energiahindade šokki leevendada. Nende suhtumine riigi tööstusse on meie omast erinev ja nad on jõudnud arusaamani, et suurtele tööandjatele ning maksumaksjatele veidi appi tulemine on lihtsam ja tõhusam kui tegeleda potentsiaalsete sotsiaalprobleemidega. Selline teguviis annab ettevõtjatele meelekindlust, et riik on oma ettevõtjatega. Ühtlasi oli tegemist ka riigipoolse mainekujunduse ja välisinvesteeringute müügiargumendiga. Eesti peaks samuti astuma samme, et innustada neid ettevõtjaid, kes Eestisse eksporditulu toovad, veel rohkem pingutama, ja mitte heidutada neid mõtlema äri mujale kolimisele.
Selleks, et toetada tööstussektorit ja arendada riigi tööstuspoliitikat, peab Eesti edaspidi astuma tarku riiklikke samme. Kütt teeb järgmisele ettevõtlusministrile ettepaneku istuda Eesti suuremate tööstusharude esindajate ja erialaliitudega ühise laua taha ja töötada välja kriisiplaanid erinevateks olukordadeks. Vastasel juhul jääb Eestil arvestatav maksutulu saamata, sest uusi investeeringuid ei tule, majanduse vedajad julgevad vähem ette võtta ning lisandväärtuse kasv lükkub edasi.
Loe Raul Kütti arvamusartiklit Äripäeva veergudelt (avatud tellijaile).