Eesti kestliku ettevõtluse tipptegijad: see pole mingi trend, vaid suund

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ kestliku ettevõtte nominendid lahendavad jätkusuutlikkuse küsimust oma nurkadest. Ühes on nad kindlad – see pole mööduv trend, vaid suund ettevõttele.

Eesti ühe mõjukama toidutööstuse Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare selgitab, et kestlikkus on ettevõtte fookuses olnud pikalt, ent süsteemsemalt tegeldakse sellega alates 2016. aastast. „Meie kestlikkuse eesmärgid ja mõõdikud katavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning valitsemise teemasid,“ selgitas Kaare. „Panustame kõige rohkem seal, kus meie mõju on kõige suurem,“ lisas ta. Orkla Eesti tegevuste tõhusust kinnitab mullu pälvitud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgis.

Eesti toidutootmine mõjutab elutingimusi siit kaugel

Toidutööstuse suurim mõju tuleneb toormete kasvatamisest, mis mõjutab nii keskkonda kui ka toormete tarnijate elu- ja töötingimusi. Kaare sõnul on Orkla Eesti võtnud sihiks kasutada keskkonna ja sotsiaalsete probleemide vaatest kõige kriitilisemaid toormeid vaid sertifitseeritud kujul.

„Esimene suur samm oli sertifitseeritud kakao kasutuselevõtt kümme aastat tagasi, värskeimaks sammuks on üleminek sertifitseeritud metspähkli kasutamisele nüüd äsja,“ rääkis ta.

Lisaks on ettevõte vähendanud soolasisaldust oma valmistoitudes alates 2015. aastast 14%, taastuvenergia kasutamine ja tootmise tõhustamine on vähendanud heitmeid enam kui 75%.

Tuleviku osas keskendub Orkla jätkuvalt kliimamõju vähendamisele, kuid Kaare sõnul on fookuses ka sotsiaalsed teemad, nagu töötajaskonna mitmekesisus ja võrdne kohtlemine. „Jätkame töötajate ja tarbijate teadlikkuse kasvatamisega,“ märkis ta, viidates kevadel käivitatud kliimamõjumärgisele, mis aitab tarbijatel toodete keskkonnamõju paremini hinnata.

Toidust läheb iga kolmas kilo raisku

Üheks suuremaks ülemaailmseks probleemiks toidutootmises peab Kaare toidukao suurust. „Igal aastal läheb globaalselt kolmandik toidust raisku,“ tõdes ta. Ettevõte soovib sellele probleemile lahendust leida, muutes tarbijate teadlikkust ja aidates mõista, et raisatud toidul on suur keskkonnamõju. Lisaks peetakse oluliseks pakendite arendamist, mis vähendaks toiduraiskamist, samas suurendades pakendite ringlusse võetavust.

Kaare sõnul aitab kestlikkusel põhinev ärimudel suurendada tööstuse kindlustunnet tuleviku ees. „See pole lihtsalt trend, vaid suund, mis annab meile võimekuse pakkuda paremaid lahendusi tarbijatele, tagades samal ajal vastutustundliku ja kestliku äritegevuse,“ lõpetas ta optimistlikult.

Estiko-Plastar harib oma kliente

Toidutootmise teise poole ehk pakendite tootmisega on seotud Tartumaa ettevõte Estiko-Plastar, mille tegevjuht Meelis Jürgens selgitab, et pakendimaailmas on selge suund pakenditele, mis on tehtud kas taaskasutatavatest, ümbertöödeldud või looduslikult taastuvatest materjalidest.

„Meie suurklientide strateegiates olev jätkusuutlikkus kandub meile üle. Nii neile kui ka meile on väga oluline, kuidas loodust säästa,“ räägib Jürgens. Veel ammu enne seda, kui Euroopa Liidust hakkas tulema erinevaid nõudeid, hakati Tartus selles suunas liikuma. Estiko-Plastar omab rahvusvahelist jätkusuutlikkuse sertifikaati ISCC ning on alates 2020. aastast määranud ka enda ettevõtte jalajälge. Lisaks on ettevõte liitunud erinevaid tööstusharusid koondavate pakendiringluste algatustega, nagu RecyClass ja CEFLEX, et olla kursis eri turgudel kohaldatavate nõuete ja suundumustega ning edendada ringmajandust.

Ka nemad harivad oma kliente, milliseid materjale tasub kestlikkuse seisukohalt kasutada ja milliseid mitte.

Investeerimiskindlus aitab otsuseid teha

Meelis Jürgens meenutab, et jätkusuutlikkuse nõuded pakenditele on järjest karmimaks muutunud just viimastel aastatel. „Praegu ei ole veel kehtestatud seaduslikku sundust jätkusuutlikke pakendeid kasutusele võtta, kuid erinevad EL-i direktiivid on peagi rakendumas.“ Kui Skandinaavias vaatavad ettevõtted pikemalt ette ja katsetavad ning tellivad kestlikke materjale, siis Baltimaades lükkavad toidutootjad neid otsuseid pigem edasi, kuna kohustust veel ei ole.

Kestlikkuse kasv toiduainete pakendite puhul ei pea tingimata silmaga näha olema. Peamiselt puudutab see pakendite arenduses kasutatavate materjalide kooslust ja just see teeb Jürgensile muret.

„Tehakse reegleid, adumata, kas pakendeid on võimalik ka päriselt teha või kasutada. Kas tehnoloogia on valmis? Kas nõuetele sobivat materjali jagub?“ toob Jürgens välja. Jagatakse erinevaid toetusi, aga mitte selleks, et uusi tehnoloogiaid saaks kasutusele võtta.

Ta sooviks, et nii Euroopa Liidu üleselt kui ka riigis antaks selgemaid suuniseid, kuhu ja kuidas me liigume. „Paljud ei tea, kas on mõistlik investeerida uude tehnoloogiasse, sest nad ei tea, mis saama hakkab.“ Oluline on ka see, kas viimane lüli – jäätmekäitleja – suudab tekkinud taaskasutatavad jäätmed reaalselt ringlusesse suunata.

Bürokraatia lahendus toob uue probleemi

2030. aastaks peavad pakendid vastavalt EL-i direktiividele olema ümbertöödeldavad ja taaskasutatavad. See tähendab, et pakend peab minimaalselt 95% ulatuses olema valmistatud ühest ja samast materjalist. Jürgensi sõnul tähendab see aga näiteks vorstipakendi puhul seda, et barjäärmaterjale mitte kasutades säilib toode pakendis kaks korda lühemat aega kui praegu. Siin jõuame tagasi probleemini, mida mainis ka Orkla juht.

„See ei ole õige tee, kuhu minna. Niigi on pakendijäätmete kõrval suurem probleem hoopis toidujäätmed ehk roiskunud toit. Sel on kümme korda suurem jalajälg kui pakendil. Me ei tohi toidu säilivusaega lühendada. Me peame hoopis käitlemise ja ringlusesse võtmise tehnoloogiaid parendama,“ rõhutab Meelis Jürgens. Loodussäästlike pakendite nimel töötab Estiko-Plastari tootearendusmeeskonnas igapäevaselt neli materjaliteadlast.

Bauroc ei soosi loodusressursside kaevandamist

Tunnustatud ehitusmaterjalide tootja Bauroc, millel tehased kolmes Balti riigis, panustab aktiivselt kestlikkuse ja ESG-põhimõtete (Environmental, Social, Governance) järgimisse. Ettevõtte juhatuse esimees Ivar Sikk rõhutab, et ettevõte läbis hiljuti EIS-i korraldatud kestlikkuse meistriklassi, mis aitas ettevõttel saada vajalikud teadmised ja suunised ESG-põhimõtete juurutamiseks.

Tootja kasutab oma tootmisprotsessis teisest toorainet, et vähendada loodusressursside kaevandamist. Lisaks on tootearenduse tulemusena toodud käesoleval aastal turule madala keskkonnamõjuga tooteseeria, kus pole kasutatud tsementi ega lupja, mis aitab vähendada keskkonnakoormust. Ettevõte järgib ka ringmajanduse põhimõtteid – tootmisjäägid taaskasutatakse tootmisprotsessis, vähendades nii liiva kui ka kaevandatava maavara mahtu.

Tasub teada

Eesti parimaid ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-​Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Auhinnagala, kus tunnustatakse „Ettevõtluse auhinna“, „Konkurentsivõime edetabeli“ ja noore ettevõtja konkursi parimaid ning selgub aasta ettevõte, toimub 2. novembril ning seda saad jälgida samal õhtul ETV vahendusel.

„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus delfi.ee portaalis.