Eesti Energia: Praktikakoht kui strateegiline otsus

Igal aastal tuleb Eesti Energiasse praktikale ligikaudu 200 noort. Praktikantide värbamine on kujunenud aastate jooksul heaks traditsiooniks ja saanud ettevõtte töökultuuri lahutamatuks osaks.

Tegelikult on praktikante Eesti Energia AS-s veel rohkem, sest ettevõttes teevad praktikat ka siinsed töötajad, kes paralleelselt tööga õpivad. „Koos väljast tulevate ja oma töötajatest praktikantidega on meil igal aastal kokku ligi 300 praktikanti. Praktikantide seas on nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide õppurid,” ütleb Eesti Energia AS-i personalidirektor Tiina Drui.

Rahvusvahelise ettevõttena võtab ettevõte praktikale tudengeid peamiselt kõikidest koolidest üle Eesti, sh rahvusvahelistest koolidest (nt 2017. aastal University of Bradford, University of Essex, University of Vienna jne).

Ettevõte hoolitseb järelkasvu eest

Kuna Eesti Energia AS on ettevõte, mis on suunatud pikaajalisele arengule, siis praktikakoha rolli võtmine on ennekõike strateegiline otsus. Selle eesmärk on Drui sõnul tagada ettevõtte jätkusuutlikkus, seega see roll tähendab teadlikku ja süsteemset järelkasvu valdkonna arendamist.

„Oleme saavutanud ettevõttes olukorra, kus praktikantidega seotud tegevused on iga juhi töölaua loomulik osa. Teatud spetsiifiliste valdkondade puhul tajuvad juhid ka ise tööjõuturul nappust kompetentside järele. Siis on efektiivne ja lahendus kasvatada noor läbi juhendamise tulevaseks kolleegiks välja,” selgitab ta.

Eesti Energia praktikantide erialane spekter on vist kõige laiem üle Eesti: praktikale võetakse infotehnoloogia, kõikide inseneriharude, finants- ja analüütiliste, õigusteaduse, personali, kommunikatsiooni, turunduse ja keskkonna erialade tudengeid.Drui ütlust mööda on ettevõte koolidega tihedas ühenduses, lepitakse kokku koostöötegevusi, mis toetavad mõlema poole eesmärkide saavutamist: tagada piisav praktikantide hulk, arendada õppeprogramme või tutvustada tööprotsesside praktilist poolt.Koostöö on kujunenud välja aja jooksul ning soov seda teha on mõlemapoolne. „Kõige olulisem ongi see, et koostöövalmidus on olemas,” kiidab Drui ettevõtte koostööpartnereid.

Praktikantidele töökogemuse pakkumine on positiivne muutus – ühest küljest tähendab see töötajatele suuremat vastutust ja teisest küljest saab ettevõte läbi noorte värsket vaatenurka näha, mis on juba ise lisandväärtuseks. „Koos noortega on tulnud meile nii mõnigi uus lähenemine. Areneme üheskoos paremini,” märgib Drui.

Juhendajaid leida pole raske

Praktika juhendajat ei ole sugugi raske leida – kui ettevõttes seda vajadust teadvustatakse ja toetatakse, siis ületab valmidus isegi võimalusi. Praktikajuhendajaid on vähemalt sama palju, kui praktikante. Igale praktikandile pakutakse ettevõtte poolt isiklikku juhendamist kogu praktikaaja jooksul.

Drui tsiteerib ühe praktikajuhendaja sõnu: „Arvan, et praktikandid on meie tulevik, kellele tasub aega leida, et anda edasi saadud kogemust, aidata mõista tehnoloogiamaailma. Meie saame aga läbi nende ettekujutuse, millised kolleegid asuvad tulevikus meie kõrval töötama.”

Üks ettevõtte praktikajuhendajatest on insener-konstruktor Feliks Karlovski, kes Eesti Energia AS-is töötanud juba tosin aastat. Mitu aastat tagasi avaldas ta ise soovi hakata praktikajuhendajaks ja ei peljanud sellega kaasnevat vastutust. Nüüd on toonasest ühekordsest otsusest saanud iga-aastane hea tava.

„Minu jaoks tähendab olla praktikajuhendaja anda edasi oma kogemusi järgmisele põlvkonnale. Seda on tehtud sajandeid, kus vanem põlvkond annab oma teadmised edasi noorematele, et säilitada järjepidevust, hoida vigade kordamisest, aga samas ka arendada ametialaseid oskusi,” ütleb Karlovski. Ta möönab, et praktikanti juhendades tuleb arvestada täiendava töökoormusega, kuid see hoiab ka juhendajat nö vormis ega aita unustada neid põhitõdesid, mida oma töömehepõlve alguses rääkisid vanemad kolleegid.

Hinnata tuleb mõlemat

Karlovski sõnul pole olemas häid või halbu praktikante. On olemas vähem või rohkem töökaid ja teadmishimulisi praktikante. Ülejäänu sõltub juba juhendajast, kuna just tema võib noorele edasi anda huvi ameti vastu ja aidata mõista selle vajalikkust. „Ameti puhul tuleb leida vastused küsimustele: Mida teha, kuidas ja milleks teha? Juhendaja peab aitama mõista ettevõtte toimimist, samuti arendama inimeste omavahelist suhtlemisvilumust töökollektiivi sulandumiseks,” selgitab juhendaja. Ta lisab, et praktikantidega suhtlemine aitab näha, millisesse suunda hoiab noorte mõtlemine: mis huvitab, mille poole püüdlevad. See aitab mõista erinevaid põlvkondi ning saada osa sellest energialaengust, mis on omane tudengieale.

Iga töö on väärt tunnustamist ning Eesti Energia AS kasutab praktikajuhendajate tunnustamiseks erinevaid võtteid – arendatakse juhendamiskompetentse, küsitakse alati tagasisidet saadud juhendamiskogemusest, toetatakse läbi juhendamistasu ning tuuakse pildile parimaid.

Ka tublid praktikandid kaasatakse paljudele ühisüritustele ja koolitustele. „Suhtume neisse nagu päris oma töötajatesse. Need, kes paistavad eriti silma, kutsume järgmisel aastal taas praktikale. Esitame oma parimaid praktikante ka Eesti Tööandjate Keskliidu konkursile „Praktik Cum Laude” ning hoiame neil silma peal, et võimalusel tööd pakkuda,” ütleb Drui.

Eesti Energia AS pakub igal aastal töökogemust mitmesajale väljast tulevatele ja oma töötajatest praktikantidele. 

Kommentaar: 

Jan Golõnski

Tallinna Tehnikakõrgkooli tööstustehnoloogia ja turunduse eriala 3. kursuse tudeng

Minu põhilised ootused praktikakohale olid saada kogemusi ja ennast arendada. Viimasega kaasnevad ootused olid luua uusi kontakte, suhtlemine, kasulik ja tulemuslik suvi.Kui õppimine tähendab uute teadmiste omandamist, siis võin öelda, et omandasin uusi või värskendatud teadmisi nii tehnilises valdkonnas (sõnavara, terminid, materjalide omadused, inseneride arvutiprogrammide ning tööriistade kasutamine), kui ka sotsiaalses valdkonnas (loogiline mõtlemine, „win-win” situatsiooni loomine, töökaaslaste ja koostööpartneritega suhtlemine).

Leian, et teooriat on eriti oluline vaja praktikaga täiendada, sest praktika on selline ajavahemik tudengi elus, millal kinnitatakse saadud teoreetilised teadmised ning katsetakse ja/või rakendatakse neid reaalsetes tööolukordades.

Hea praktikakoht pakub praktikantidele läbimõeldud süstemaatilist praktikat, kus tudengid võivad oma kutseindentiteedi välja kujundada, et oma valdkonnas suurepäraseks spetsialistiks saada. Seetõttu võin veel öelda, et hea praktikakoha leidmine on keeruline, aga vajalik kõrghariduse omandamise jooksul.

Eduka praktika läbimisel on heal praktikajuhendajal väga oluline roll. Ta peab head tööatmosfääri kujundama ja praktikandile tööülesandeid andma, mis aitaksid kinnistada ja süvendada kõrghariduse omandamise käigus saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Autor: Signe Kalberg 
Artikkel ilmus Postimehe eriväljaandes “Praktika ja õpiposisiõpe”