Digitaliseerimise tipud nopivad oma sammude vilju

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust.

Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega.

Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm.

Tööstuse IT-inimene oskab seadet juhtida

Nominatsiooni on nad aga saanud tööstuse digitaliseerimise saavutuste eest. Mistra-Autexis tähendab see esiteks tarku seadmeid, kus on vaja inimesi, kes oskavad kasutada programme. Tamm nimetab neid tööstuse IT-inimesteks. „Siin ei ole vahet, kas räägime roboti, robotliini või vesilõikuse juhtimisest,“ täiendab ta.

Teisalt on digitaliseerimine see, mis toimub ettevõtte protsessides. Vanad tootmisjuhtimise ehk ERP-süsteemid olid oma aja ära elanud ja kaks viimast aastat on neid nüüdisajastatud.

Digipööret oligi vaja seetõttu, et vana süsteem oli aegunud. Näiteks ei saanud nad automaatset, tänapäevast laosüsteemi luua. Erinevad programmid tootmise, kvaliteedi ja labori jaoks olid samuti tüütud. Lisaks oli ettevõttel tekkinud piisavalt finantsi kuluka protsessi ettevõtmiseks ja uusi projekte uuenduste kasutamiseks.

Peamine tõukaja tööjõupuudus

„Küsimus taandub tegelikult ka sellele, et me lihtsalt ei leia endale töötajaid. Vanasti maksid palju ja said inimese õhtusesse või öisesse ehk kolmandasse vahetusse. Nüüd maksa, palju tahad, tulevad väga vähesed,“ toob Tamm välja, et uuele põlvkonnale on vaba aeg rahast tähtsam. „See eristab põlvkondi. Järgmine põlvkond on töö mõttes võib-olla veel hullem,“ naerab ta. Ettevõttele tähendab see aga seda, et ei saa toota nii palju, kui vaja.

Mees sõnab otse, et tema ei saa olla see, kes teistele ütleb, et keegi peab digitaliseerima, ja kõige hullem on kellegi pealt kopeerima hakata. Iga ettevõtja peab ikka ise vaatama, kas vanade seadmete kasutamine on põhjendatud ning kas töötajaid jätkub.

„See jutt, et sa ei ole 60 aastat vanade seadmetega roheline… Nalja pärast ei tee keegi neid investeeringuid. Ei ole nii, et tulge meile õppima ja Eesti majandus hakkab õitsema. Meie selline digitaalne areng oli mõnes mõttes juhus,“ räägib Tamm.

Harju Elekter tegutseb keset megatrende

Teine nominent, elektrienergia juhtimise lahendusi pakkuv Harju Elekter liigub elektrifitseerimise toel tõusulainel, millele lisab hoogu taastuvenergiale üleminek. Olgu robotid, tehisaru, elektriautod või roheenergia – Harju Elektrit on vaja.  „Oleme väga heas sektoris. Buum on veel keskpärane, aga oleme trendidega väga rahul,“ saab ettevõtte tegevjuht Alvar Sass öelda.

Harju Elektrit valusalt tabanud pandeemiajärgne tarneahelate kriis näitas selgelt, et tuleb teha reforme. Neist üks oligi digitaliseerimine. Sass leiab, et see annab tööstustele piiramatult võimalusi efektiivsust tõsta, et peaks tegema võimalikult vähe „liigutusi“ tellimuse saamisest arve väljastamiseni.

Kuigi viimastel aastatel on ettevõte enim panustanud just kõikvõimalikesse tarkvaralistesse digiprojektidesse, siis digitaliseerimise alla loetakse ka nüüdisaegseid CNC-tööpinke, millesse on Harju Elekter investeerinud miljoneid eurosid.

„Iga meie töötaja taskus ehk nutitelefonis on juurdepääs paljudele digitööriistadele, millega nad saavad teha nii tööalaseid otsuseid kui ka jälgida vajalikke protsesse,“ selgitab ta. Kusjuures, sama tarkvara abil toodetakse nii Harju Elektris alajaama kui ka maailma kiireimat autot Koenigsegg.

Moskvitšist sai lennuki kokpit

Lisaks on nad vähendanud raiskamist LEAN-meetodit kasutades. „Kui kümneid aastaid tagasi võis ettevõtte juhtimist võrrelda vana auto analoogkelladega armatuuriga, siis praegu on meie töötajate digitöölauad nagu lennuki kokpitis,“ toob Sass paralleeli. 

Igapäevaselt kogutakse andmeid probleemsete kohtade ja sekkumist vajava leidmiseks. Järelduste ja tulevikuotsuste tegemine peab olema kiire ning süsteemne.

„Tihti kaasatakse konsultandid, tehakse mingeid uuendusi projekti raames ja siis vajub teema ära. Meie oleme oma inimesi kaasanud algusest peale,“ rõhutab oma kogemusest Sass. „Kui nad on seotud, siis nad pärast ka kasutavad seda. Toetame, et uuendused jääksid toimima homme, järgmine nädal ja ka aasta pärast.“

Eelmisel aastal võitis Harju Elekter aasta tehase tunnustuse. „See näitab, kui palju me oleme seda 56-aastast „alati on nii tehtud“ ettevõtet ümber pööranud tuleviku suunas.“

Vaikne turg pani ettevõtte tegutsema

Kolmas nominent on 28 aastat tegutsenud mööblitööstusele komponentide tootmisega tegelev Plaat Detail. Ettevõtte finants- ja arendusjuht Annika Valksaare selgitab, et turg on hetkel vaikne ning seetõttu on nad keskendunud ettevõttesiseste protsesside paremaks muutmisele, mille seas on ka digitaliseerimine ja automatiseerimine. „Kui turg uuesti aktiveerub, soovime olla veelgi kiiremad, paindlikumad ja usaldusväärsemad partnerid nii klientidele kui ka tarnijatele.“

Sel ja eelmisel aastal on ettevõte digitaliseerimisse investeerinud ligikaudu miljon eurot, mis hõlmab nii nutikamate tootmisseadmete soetamist, olemasolevate seadmete juhtimisloogikate vahetust, ERP-süsteemi juurutamist kui ka erinevaid IT-arendustöid. ERP kasutuselevõtt on võimaldanud automatiseerida ja digitaliseerida muidu paberil või suuliselt liikunud andmevoogu.

„Uut süsteemi oleme kasutanud alles kuus kuud, seega oleme veel pisut „rohelised“, kuid näeme iganädalaselt progressi paremuse suunas. ERP-süsteemi vahetus oli hädavajalik, selle süsteemi peale on võimalik hakata ehitama tarka ja nutikat tootmist.“

Automatiseerimine algas varem

Niisiis astub Plaat Detail alles esimesi samme selles suunas, et nende tootmisseadmed suhtleksid ERP-süsteemiga. „Kõige kiiremad võidud tulid meile varude juhtimises, oskame paremini prognoosida materjalivajadusi.“

Ettevõtte tegevjuht Karmo Lomp meenutab, et nutikatesse IT-lahendustesse ja tootmise automatiseerimisse hakati rohkem panustama juba kümme aastat tagasi ning efektiivsus on märkimisväärselt kasvanud.

„2011. aastal soetatud masstootmisüksuse tootmisliinid olid toona juba automatiseerituse tasemelt väga head, aga nüüd oleme tootmisliine pidevalt edasi arendanud ja automatiseerinud,“ selgitab ta. Praeguseks on nende masstootmisüksus täiesti paberivaba ja eesmärk on viia see tööstus 4.0 ehk targa tootmise tasemini.

Lomp meenutab, et 2014. aastal arendasid nad eritootmise poolele nullist enda tarbeks mobiilirakenduse ehk kogu tootmine ja selle tarbeks vajaminev info oli integreeritud majandustarkvara ning nutiseadmetega. Neli aastat hiljem võeti kasutusele mobiiltelefonipõhine laorakendus, millega ettevõte saavutas rohkem kui 100% efektiivsuse kasvu.

Meistriklassis saavutati võit

Eelmisel aastal võitis Plaat Detail „Digitaliseerimise meistriklassi“ programmi, kus sooviti valideerida oma senised mõtted, anda neile viimane lihv ja mõtestada oma eesmärgid veel kord põhjalikult läbi.

Müügi- ja klienditeeninduses on ettevõte loonud mitmeid e-andmevahetuse lahendusi, samuti arendatakse paralleelselt müügiportaali, mille plaanivad integreerida ERP-ga. Seal saavad kliendid jälgida reaalajas ettevõtte ladu, teha materjalile broneeringuid, eritoodetele päringuid ja tellimusi ning saavad reaalajas vastuseid nii saadavuse, hindade kui ka tarneaja kohta. Mööblitööstuse kliendid vajavad üha enam pooltooteid, mis eeldab kiiret päringutele vastamist ning tellimuste käsitlust ja tootmist.

Tasub teada

Eesti parimaid ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-​Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Auhinnagala, kus tunnustatakse „Ettevõtluse auhinna“, „Konkurentsivõime edetabeli“ ja noore ettevõtja konkursi parimaid ning selgub aasta ettevõte, toimub 2. novembril ning seda saad jälgida samal õhtul ETV vahendusel.

„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus portaalis delfi.ee.