Digiareng kui Eesti tööstuse kitsaskoht

Eesti tööstusettevõtete vähene aktiivsus enda töötajate arendamisel võib endaga peagi kaasa tuua olukorra, kus ei jagu vajalike digioskustega töötajaid masinaid juhtima, kirjutab Tööandjate Keskliidu kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson.

Eelmisel aastal uuringufirma Norstat poolt läbiviidud uuringust selgus, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted ei ole kunagi astunud samme enda töötajate digioskuste arendamiseks. Samal ajal kasvab ettevõtetele surve enda protsesside suuremaks automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks, säilitamaks konkurentsivõimet ja tootlikkust väheneva tööjõuturu tingimustes.

Situatsiooni teeb omakorda keerulisemaks fakt, et meie rahvastik vananeb üha kiiremas tempos ning vanemaealiste töötajate (50–74-aastased) seas ei ole tihti valmisolekut uute tehniliste lahenduste koheseks rakendamiseks. Sellised arengud loovad eelduse olukorra tekkeks, kus meil on ettevõtted, kes on investeerinud sadu tuhandeid eurosid enda seadmetesse, kuid ei saa neid täiemahuliselt rakendada, kuna töötajate digioskused on jäänud arendamata.

Eesti kui eesrindliku ja innovatiivse e-riigi edulugu on meile toonud kuulsust ning investeeringuid üle maailma, kuid eilsete tegude kuulsusest me kaua ei kesta. Kui me soovime ka tulevikus olla teistele imetlusobjektiks enda digiarengu koha pealt, peame hakkama lisaks protsessidele ja lahendustele arendama ka enda inimesi. Tööjõupuudust ning iivet me võluvitsana töötava ühtse lahendusega ei paranda, töötajate digioskuste arendamiseks on aga meil see olemas.

Riigi ja erasektori koostöös rakendatud projektid nagu DigiABC annavad tööstusettevõtetele võimaluse tasuta kutsuda kasvõi ettevõttesse kohapeale digioskuste koolitajad, kes keerulistest asjades lihtsas keeles rääkida oskavad. Ettevõtted, kes tänasel päeval hoiduvad enda töötajate arendamisest  peavad aga lootma, et eilsed loorberid aitavad ka tulevikus hõlpsasti meelitada tööjõuturult kõikide vajalike oskustega töötajaid.

Loe DigiABC programmist lähemalt SIIT.